kannatusi, mis ärataksid tahte ja valmisoleku surra. Maailm pole Stepihuntide jaoks, ,,aeg ja maailm, raha ja võim kuuluvad väikestele ja lamedatele, ning teistele, tõelistele inimestele, ei kuulu midagi. Mitte midagi peale surma," nagu õpetab Hermine. Kogu lootus on igavikul, tõelisuse riigil. Igavikku kuuluvad surematud, kuid ka ehtsa teo peegeldus ja tõelise tunde jõud. Maskiballil jõuab Harry viimaks naudingu ja enesevabastuse müstilise kogemiseni. Ta suudab anduda tantsule ja muusikale, tunneb peoühtsuse joovastust, mis pakub õnnelikku eneseunustust. See on õnn ja sära, millest Harry senini vaid kuulnud oli, kuid mis tal ikka saavutamata on jäänud. Pärast balli on Harry valmis lahkuma sellest maailmast ja kohtama ajatut tõeluse maailma, kohtuma iseendaga. Pablo pakkub talle selleks võimaluse ja võtme: ,,...see on teie enda hingemaailm, mida te otsite. Ainut teie enda sisimas elab too teine tõelus, mida te igatsete
mitte kõike hõlmav ning hilisemad uurijad pole suutnud neid lünki kuigi edukalt täita ennustatud erutusatributsiooniteooria seisukohtade täise ulatuses rakendamisega (Reisenzein, 1983). Kuid põhiküsimus selles väljaandes liigub üksikasjade poole, mida saavutati kirjeldatud katse tulemuses. See puudutab teooria seisukohta, et sisemine erutatus võib viia ükskõik millise või kõigi emotsioonide kogemiseni, sõltuvalt sellest, kuidas isik antud olukorda tõlgendab. Mõned hilisemad uuringud eeldavad, et niisugune emotsiooni kogemine pole üldsegi nii paindlik nagu arvati. Seega, epinefriini süstimine viib suurema tõenäosusega negatiivsete emotsioonide (hirmu ja viha), kui positivseteemotsioonide (eufooria) kogemisele, olenemata olukorra kontekstist, milles isik viibib (Marshall ja Zimbardo, 1979; Maslach, 1979; vastuväidet vt Schachter ja Singer, 1979)
välja 7.-8. saj Kirde-Indias. Õigete tehnikate ja õige õpetuse korral on vabanemine võimalik ka meie eluea jooksul. Oluliseks on traditsioonis mantrate kordamine: om mani padme hum või om mani peme hung. Silpide kordamine puhastab inimest kuuest halvast emotsioonist, meeleplekkidest. Üks tarkus, mis loeb, tuleb meie eneste kogemustest. Olulisim inimene budismis on dalai laama. Zen-budism õpetuse edasiandmine vahetult, südamest südamesse. Eesmärgiks on jõuda vahetu kogemiseni, virgumiseni. Koanid mõistulood, millega püüti õpilasi hirmutada (6. chan patriarh Hui Neng); meetodid on radikaalsed. Zen-budismi arusaam loomulik, lihtne eluviis. Dogen: virgumine ja mõtlus on üks ja sama asi. Ei ole tegijat, vaid on tegemine. Samuraikultuur elamine hetkes, protsessist osa saamine; kiindumusetus ellu ja surma. Tiibeti budismis on palveveskid ja palvelipud hoiavad inimese õpetust meeles. H.S.Olcott ja H.P.Blavatsky tõid budismi läänemaailma
Mõned asjad kandunud üle, võtavad üksteiselt mingeid elemente ja praktikaid pisut üle. Suurte koolkondade sees tekkisid ka erinevad allharud, mis keskendusid 1 või teisele praktikale. Enamik Jaapani õpetlasi hakkavad olema emmas-kummas koolkonnas. Shingon Hakati rääkima buddha dharmakehast. (Dharma keha kättesaadav indias, hiinas, jaapanis kõikidel ajastutel igal pool, erinevate praktikate tähtsus oli jõuda selle kogemiseni, näha looduse erinevate vormide taga midagi enamat, sügavamat) "buddha dharma" vägi, mis kõiges olemas Kukai järgi dharmakeha ei ole kaugel, on meie endi kehas nagu tarkuse allikas (meie enda meeltes). Kuulad kosekahinat kogetav ja kogeja saavad selles üheks, kui kogemus on vahetu, siis dharmakeha läbistab kõike kui mina olen osa loodusest, siis järelikult ka osa dharmakehast (või dharmakeha?)
Emotsioonid ja aju: Nüüdisajal peetakse emotsioonide tekkimisel oluliseks eelkõige aju limbilist süsteemi ning selle mõju autonoomsele närvisüsteemile. Positiivsete e. meeldivate emotsioonide töötlus leiab aset eelkõige aju vasakus poolkeras. Negatiivsete emotsioonide töötlus aga aju paremas poolkeras. Emotsiooniteooriad: 1.Psühhofüsioloogilised käsitlused – James-Lange teooria kohaselt viivad kehalised muutused emotsiooni kogemiseni. Cannon-Bardi teooria rõhutab emotsioonide kujunemisel aju tähtsust. 2.Kognitiivne käsitlus – Schachter-Singeri teoorias eristatakse emotsioone füsioloogilise aktivatsiooni märgistuste põhjal. Vajadused panevad inimese aktiivselt tegutsema, mõjutavad inimese tundmusi, mõtlemist ja tahet. Bioloogilised vajadused – on põhimõtteliselt sünnipärased, arenevad elu jooksul) Sotsiaalsed vajadused – kujunevad inimese elu vältel ühiskonna mõjude tulemusena