Tartu Kutsehariduskeskus Eneseanalüüs Koostaja: Maarja Loikonen K109 Tartu Mitteverbaalne suhtlus ehk kehakeel Minu tugevused: Vahemaa suhtlevate inimeste vahel: Tavaliselt kui ma inimestega räägin siis hoian piisavalt vahet, et saaks mugavalt suhelda. Hääletoon: On samuti piisavalt kõva ja piisavalt vaikne. Oleneb olukordadest ja inimestest. Kuid enamasti siiski kui hoogu satun muutub hääletoon veidi valjemaks. Seismis- ja istumisviis: Oleneb olukorrast, kasutan nii seismist kui istumist. Riietus, soeng, ehted, lõhn: Hoian enda välimuse igapäevaselt ja täiesti kindlalt alati puhta ja korralikuna. Seda ainult võibolla välja arvatud puhkepäevadel kodus kui pole vaja kusagile minna ega kedagi külla oodata. Aga see ei tähenda, et ma kodus olen räpakas või minu kodu pole puhas ja korralik. Ma lihtsalt pole võibolla nii hoolitsetud kui muidu. Liikumi...
On tõestatud, et tüdrukute vasak ajupoolkera küpseb poiste omast kiiremini. Kuna seal asub kõnekeskus, õpivad poisid tüdrukustest hiljem rääkima. Eelkooliealiste tütarlaste sõnavara on rikkam kui nendega ühevanustel poistel. Tüdrukud hakkavad varem lauseid moodustama, need on pikemad ja keerukama ehitusega. Seda kõike soodustab see, et tüdrukutel on sünnist peale emadega tihe kontakt. Poiste sõnalises arengus ilmneb tihti lugemisaeglust, kogelemist ja teisi kõnehäireid. Arvatakse, et kõnehäired on seotud liigse telerivaatamisega ja vähese rääkimisega. Samas on jälle poisid sõnalise arutluse testides tüdrukutest natuke paremad. 4 1.1.2. Arengu erinevused Õppetööd mõjutava faktorina on oluline pöörata tähelepanu ka aju arengu kiirusele. Tütarlaste aju areneb poiste omast kiiremini. Tüdrukute suguhormoon östrogeen soodustab
inimeste usundilises või sümboolses maailmapildis. Tead on kõige enam mainitud folklooris või mütoloogias. Samas on leidnud ta ka eriti laialdast kasutust meditsiinis. 19. sajandil soovitasid meditsiiniteadlased ja arstid punase kärbseseene jalaga ravida paljusid haigusi: krampe, 8 tõmblemist, halvatust ja teisi närvihaigusi, epilepsiat, kogelemist, tuberkuloosi, hambavalu, reumat, veritsevat köha ja paljusid muid haigusi (Birkfeld 1954: 2 4; Dunn 1973: 490) Valge kärbseseen Valge kärbseseen (Amanita phalloides ) on noorelt kellukjas-koonusjas ja sisserullunud servaga ja valge värvusega, vanalt aga kumer ja lamedam ning keskelt kahvatukollakas. Teda kutsutakse ka destroying angel ehk siis hävitus ingel. Jala pikkuseks on 8-15 cm ja üleni kaetud vatjate ebemetega
joobeaineks. Kuigi punases kärbseseenes võin näha Vana Maailma olulisimat hallutsinogeeni, on mõistetav, et tal on oluline koht ka inimeste usundilises või sümboolses maailmapildis. Tead on kõige enam mainitud folklooris või mütoloogias. Samas on leidnud ta ka eriti laialdast kasutust meditsiinis. 19. sajandil soovitasid meditsiiniteadlased ja arstid punase kärbseseene jalaga ravida paljusid haigusi: krampe, tõmblemist, halvatust ja teisi närvihaigusi, epilepsiat, kogelemist, tuberkuloosi, hambavalu, reumat, veritsevat köha ja paljusid muid haigusi (Birkfeld 1954: 24; Dunn 1973: 490-491 ). Aga muret tekitab rohkem Punane kärbseseen, kes on võõrliigina sisserännates ennast väga mugavalt Austraalias tundma hakanud. Ta on moodustanud uue sümbioosi kohalike pöögi puudega ja arvatavasti asendab seal kohalikke liike. Kagu-Austaalias leiab teda tihti ning ei paista sealt kaduvat kuhugile (Joonis 1.) Joonis 1
Kuni 19. sajandini olid ülekaalus värssnäidendid, hiljem on dramaatikas võidule pääsenud sidumata kõne. Tegelaskõnet kirjanduses ja inimeste rääkimist argielus ei saa siiski samastada, kuigi neil on palju sarnasusi. Draamatekstilt oodatakse, et see oleks kõneldav ja mõjuks loomulikult, kuid samas oleks kunstiliselt korrastatud. Argikõne on draamatekstiks liiga kaootiline, sisaldab palju lõpetamata lauseid, kogelemist ja sõnade otsimist. 12.Mis on dialoog, mis on monoloog? Kuidas need üksteiseks üle võivad minna? Dialoog ehk kahekõne on kahe või enama isiku kõnelus. Dialoogi aluseks on enamasti olukord, kus tegelastel on erinev info või erinevad vaatepunktid, nii et neil tekib vajadus kõnelemiseks. Kahekõne sõltub tegelaste arvust; tegelaste ühiskondlikust positsioonist, iseloomust, meeleolust; konkreetsest kõnelemissituatsioonist.
Kuni 19. sajandini olid ülekaalus värssnäidendid, hiljem on dramaatikas võidule pääsenud sidumata kõne. Tegelaskõnet kirjanduses ja inimeste rääkimist argielus ei saa siiski samastada, kuigi neil on palju sarnasusi. Draamatekstilt oodatakse, et see oleks kõneldav ja mõjuks loomulikult, kuid samas oleks kunstiliselt korrastatud. Argikõne on draamatekstiks liiga kaootiline, sisaldab palju lõpetamata lauseid, kogelemist ja sõnade otsimist. 12.Mis on dialoog, mis on monoloog? Kuidas need üksteiseks üle võivad minna? Dialoog ehk kahekõne on kahe või enama isiku kõnelus. Dialoogi aluseks on enamasti olukord, kus tegelastel on erinev info või erinevad vaatepunktid, nii et neil tekib vajadus kõnelemiseks. Kahekõne sõltub tegelaste arvust; tegelaste ühiskondlikust positsioonist, iseloomust, meeleolust; konkreetsest kõnelemissituatsioonist.
joonis 7.Rahustid. (autor) 2.8.1 Rahustite ja unerohtude mõjud inimese kehale: Suured kogused võivad alandada vererõhku ja muuta südamelöökide sagedust. Ained lahustuvad osaliselt maksas ja võivad koormata maksa normaalset talitust. Söögiisu võib väheneda. Tekitavad depressiooni, ahistustunneet, taju nõrgeneb, väsimuse tunne. Liigutuste koordinatsioon on häiritud, lihasepinge väheneb. Esineb kogelemist, mälu nõrgeneb. Vähendab seksuaalset võimekust, mille tagajärjel võib välja kujuneda impotentsus. Võib põhjustada lootel väärarenguid. Pikaajalisel kasutamisel võiv kujuneda tugev psüühiline sõltuvus. Umbes pooltel pikaajalistel kasutajatel kujuneb välja füüsiline sõltuvus. Arsti poolt määratuna aitab patsiendil toime tulla igapäeva probleemidega. Võivad
annaabi.ee 
