• Bioloogiline mitmekesisus – elurikkus, diversiteet. Antarktikas kasvab 2 liiki taimi, Amazonases samal pindalal kasvab tohutult rohkem. • Taksonoomiline strukruur – Suktsessioon – koosluste muutumine ajas (suunatud, vahel korduv). Koosluste ajaline arend nii iseeneslikult kui väliste jõudude põhjustatult. Sünökoloogia algas eelmisel sajandil. Koosluste energertsed vs kollektiivsed omadused – suur vaidlus Kas kooslused on diskreetsed (mitte pidevad) koevolutsioneerunud üksused, süsteemid, kus liigid on üksteisega pikka aega kohastunud (kaitse/koostöö) või on tegemist konglomeraadiga, mille omadused määravad liigid, kes sinna kokku on sattunud? CLEMENTS: Sünergeetilist efekti väljendav omadus. Komponendid koos tekitavad uusi omadusi, mida komponentidel endal pole (pannkook). Liigid diskreetsed. Ei saa ainult isiklikult komponentide kaudu kirjeldada kooslust, vaid nad on koevolutsioneerunud süsteemid. Liigid
Erinevad liigid käituvad individualistlikult ja sügavalt isekalt. Igal liigil on oma ökoloogiline amplituud, liigid paigutuvad kooslusesse vastavalt oma nõudlusele. Klassifikatsioonil puudub mõte, sest klassid on kunstlikud. Kooslustüüpe saab järjestada, ordineerida. Organitsistlik paradigma Clements, levinud Euroopas. Taimekooslused on vaadeldavad kui superorganismid, mille osad ehk organid on erinevad liigid, kes on omavahel koevolutsioneerunud. Nende vahel on teatud tööjaotus, superorganism areneb ajas. Nii nagu organismidel toimub ontogenees, toimub kooslustes suktsessioon, kus teatud korra järgi liidi vahelduvad, sõltuvalt koosluse vanusest. Koosluse ordinatsioon: · Taksonoomiline liblika-, taimekooslus · Funktsionaalne primaarsete produtsentide kooslus, kuna ookeanis esmased tootjad pole tihti taimed, vaid nt tsüanobakterid segamini taimedega.
kus valguskliima on erinev. · Koosluste muutumine ökoloogilistel gradientidel(olulised kk faktorid ja nende muutumine ruumis). · Koosluste muutumine ajas(suktsessioon). Kaks sünökoloogilist paradigma. Individualistlik(Gleason) vs organitsistlik(Clements) paradigma. Gliisoniaanlik ja klementsiaanlik paradigma. Clements - Taimekooslused on vaadeldavad superorganismina, mille organiteks on erinevad liigid, kes omavahel on koos evolutsioneerunud(koevolutsioneerunud), kelle vahel on teatud tööjaotus ja see superorganism areneb ka ajas. Suktsessioon teatud aja möödudes liigid vahetuvad. Diskreetsed rühmad ja eristuvad kooslustüübid, mis on klassifitseeritavad. Gleason - Erinevad liigid käituvad individualistlikult ja isekalt. Igal liigil on oma ökoloogiline amplituud. Paigutuvad kooslustesse vastavalt oma nõudlustele ja amplituudi laiusele. Ordineeritav. Loometsad(loopealne). Leesikuloo ja kastikuloo moodustavad loometsad.
kooslusesse vastavalt oma nõudlusele. Klassifikatsioonil pole mingit mõtet, klassid on kunstlikud. Kui nt uurida kolme riba ] . diskreetsed piirid puuduvad. Kooslustüüübid saab järjestada (ordineerida). Organitsistlik paradigma (seostatakse Clementsi nimega klementsiaanlik maalimanägemus) Taimekooslused on vaadeldavad kui superorganismina, mille osad ehk organid on erinevad liigid, kes on omavahel koevolutsioneerunud (koos evolutsioneerunud). Nende vahel on teatud tööjaotus. Superorganism areneb ajas. Nii, nagu organismidel toimub ontogenees, nii toimub kooslustes suktsessioon, kus teatud korra järgi liigid vahelduvad, sõltuvalt koosluse vanusest. 27.Koosluste ordinatsioon ja klassifikatsioon (Begon et al. 17.3.2); Kooslus nimetatud ka biotsünoosiks. Enamasti on vaja kooslusi piiritleda a) taksonoomiliselt: Nt rääkides taimekooslusest (moodustavad ühe kompaktse taksoni) Nt looma
muudab KK-tingimusi ja valmistab ette pinda uute liikide tulekuks 25. Organitsistlik (Clements) versus individualistlik (Gleason) paradigma sünökoloogias, koosluste ordinatsioon ja klassifikatsioon; Paradigma - üldiselt omaksvõetud baasteadmiste hulk, mille üle ei vaielda. Ajalooliselt on taimekoosluste ökoloogias võidelnud: 1) Organitsistlik paradigma (Clements) kooslused on vaadeldavad superorganismidena ehk koevolutsioneerunud, organiteks on erinevad liigid, üksteisega kohastunud liigid (olemas teatud tööjaotus ja väljakujunenud ressurside jaotus liikide vahel), omavad sarnaseid optimume, Euroopalik. 2) Individualistlik paradigma (Gleason) kooslused koosnevad sõltumatutest liikidest, ei koevolutsioneeru, pidev, igal liigil oma ökoloogiline amplituud, Ameerikalik (järjestav sarnasuse alusel). 26
annaabi.ee 
