Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"koertubakas" - 5 õppematerjali

Mullateaduse välipraktika aruanne
13
docx

Mullateaduse välipraktika aruanne

- l 88 Lõimise valem: 1 . Huumusprofiili valem: AO9 . Määramine: G(0) ehk küllastunud gleimuld. Tarna-angervaksa kasvukohatüüp. Alusmets on keskmise tihedusega. Sagedasemad on paakspuu, pihlakas, vaarikas, toomingas ja mage sõstar. Alustaimestikus kasvab angervaks, seakapsas, ojamõõl, soo-koertubakas, harilik metsvits, soomadar, ussilill, sõrm-, tupp-, hirsstarn, soo-, jänes-, püstkastik, luht-kastevars. Samblaid oli vähe, mis ei moodustanud pidevat samblarinnet. (Lõhmus, E. 2004). Kuna terve kvartal on liigniiske, siis on gleimullad terves kvartalis domineerivad. Puistu esimese rinde moodustas sookask ja teises rindes kasvas kuusk

Maateadus → Mullateadus
202 allalaadimist
Eesti rahvuspargid
13
doc

Eesti rahvuspargid

tulekahju tagajärjel. Venesauna lammimets Venesauna lammimets on oma nime saanud läheduses asuva talu järgi. Halliste jõe üleujutatval alal kasvab lodu-salukaasik, vähemal määral ka lodukaasik ja lodu-sanglepik. Lammimetsale iseloomulikult kasvavad siin haab, arukask ja saar. Alusmetsas toomingas, lodjapuu jt. Puhma- ja rohurindes leidub mitmesuguseid taimi. Näiteks kasvavad siin maikelluke, angervaks, naat ja soo-koertubakas. Lemmjõe keelemets Lemmjõe keelemets on ligi 70 ha suurune lammimets Lemmjõe ja Raudna jõe vahelisel alal. Osa Lemmjõe keelemetsast on mõjutatud perioodilistest jõe tulvadest. Suurvee aegu tõuseb Raudna jõgi siin üle kallaste rohkem kui meetri. Valdavalt on siin tegemist sanglepikute, kaasikute ja haavikutega, millele kõrgemates kohtades lisanduvad ka kuused. Puistu koosseisus on iseloomulik laialehiste lehtpuude esinemine: jalakas, saar, tamm ja ka Eestis haruldane künnapuu.

Bioloogia → Bioloogia
32 allalaadimist
Eksami piletid
18
doc

Eksami piletid

-röntgenkiired (elektromagneetilised) -neutronid [( korpuskulaarsed )-osakesed; -osakesed] 2)keemilised- (1946 Rapoport. Auerbach) *DNA-ga ühinevad ained - HNO2 kutsub esile desaminatsiooni, NH3 asendub OHga. Tagajärjex A-T asendumine G-C ga. - hüdroksüülamiin - alkrüülivad ühendid *DNA replikatsiooni mõjutavad ained (lämmastikualuiste analoogid) *aldehüüdid, ülihapendid(tugevaim, mille tuum on väixem nt. Sipalghappe aldehüüd) *raskmetallid *alkaloidid (nt. Koertubakas) *kaitsevahendites, ravimites olevad ained Supermutageenid-väga tugevatoimelised mutageenid. Sordid: -Primex-valge sinep (4 % produktiivsemad teiste sortide parandamisex) -Regina II suviraps (4 % produktiivsemad teiste sortide parandamisex) 46.Indutseeritud mutagenees- enda poolt esile kutsutud mutatsioonide tekkeprotsess. Mutatsioonaretus- seemneid töödeldaxe, külvataxe maha (LD50 polletaalne doos) vt. Ka praxi vih! Eelised:

Bioloogia → Geneetika
115 allalaadimist
Geneetika eksam
10
doc

Geneetika eksam

-röntgenkiired (elektromagneetilised) -neutronid [( korpuskulaarsed )-osakesed; -osakesed] 2)keemilised- (1946 Rapoport. Auerbach) *DNA-ga ühinevad ained - HNO2 kutsub esile desaminatsiooni, NH3 asendub OHga. Tagajärjex A-T asendumine G-C ga. - hüdroksüülamiin - alkrüülivad ühendid *DNA replikatsiooni mõjutavad ained (lämmastikualuiste analoogid) *aldehüüdid, ülihapendid(tugevaim, mille tuum on väixem nt. Sipalghappe aldehüüd) *raskmetallid *alkaloidid (nt. Koertubakas) *kaitsevahendites, ravimites olevad ained Supermutageenid-väga tugevatoimelised mutageenid. Sordid: -Primex-valge sinep (4 % produktiivsemad teiste sortide parandamisex) -Regina II suviraps (4 % produktiivsemad teiste sortide parandamisex) 46.Indutseeritud mutagenees- enda poolt esile kutsutud mutatsioonide tekkeprotsess. Mutatsioonaretus- seemneid töödeldaxe, külvataxe maha (LD50 polletaalne doos) vt. Ka praxi vih! Eelised:

Bioloogia → Geneetika
106 allalaadimist
Eksami kordamisküsimuste vastused
82
doc

Eksami kordamisküsimuste vastused

Alusmets liigirikas, kuid enamasti hõre - h. paakspuu, h. pihlakas, pajuliigid, mage sõstar, h. kadakas jt. Alustaimestik on muutlik vastavalt mikroreljeefile - kõrgematel mikroreljeefi osadel h. mustikas, h. pohl, leseleht, h. laanelill, metsosi (Equisetum sylvaticum) jt. Lohkudes lodudele iseloomulikud taimed nagu kevadine seahernes, h. naat, püsik- seljarohi, võsaülane, h. ussilakk, koldnõges, h. sinilill, longus helmikas, h. angervaks, soo-koertubakas, sookastik, soo-osi (Equistum palustre) jt. Leiduv veel lillakat, luht- kastevart, metskastikut, sõrm-, tupp- (Carex vaginata) ja mätastarna (Carex cespitosa), h. heinputke, ohtest- ja laiuvat sõnajalga (Dryopteris expansa) jt. liike. Samblarinne on ebaühtlane, esinevad laanik, palusammal, metsakäharik, h. kaksikhammas, h. karusamma, raunik, tüviksammal ja mitmesugused turbasamblad. Raiestikel toimub kiire

Metsandus → Eesti metsad
357 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun