which still exist in today's Rough Collies. This was a book about dogs-collies. It talked about a dog and his best mate on adventure journals. There were a Lad and a Lady. Page 11 Chapter 1 His mate Leedi oli suur osa Lad´i igapäevasest õnnest nagu päikesepaiste. Ta paistis olevat küllaltki suurepärane ja täiesti asendamatu. Ta ei suutnud kujutada oma edasist elu ilma koerata naga elu ilma päikeseta. Ta ei kahtlustanud kunagi et koer oleks oleks võinud olla vähem pühendunud, kui tema kuni Knave tuli Paika/Kohta. Lad oli 80 naela raskune kolli puhtatõuline nii hingelt kui verelt. Ta oli väga heasüdamlik, mis oli pärandus lõpututest kõrgest soost esivanemate generatsioonidest. Tal oli samuti d´Artagnani julgusega ja ettevaatamatu tarkus. Samuti kes suutnuks kahelda peale vaatamist tema kurbadesse pruunidesse silmadesse. Tal oli Hing .
Selleks pidid nad aga kohe kassiga kaasa minema. Alguses kartsid lapsed öösel minema minna ja sellega Valgusele muret ja pettumust valmistada aga kuri kass Tytolette suutis nad ümber veenda. Nii nad läksidki metsa. Kuid koer jooksis neil taga, et lapsi kurjuse küüsist päästa aga kas mõjutas lapsi nii palju, et need juba sõimasid koera, et ta tagasi läheks ja ei tüütaks neid. Kuid koer tuli ikkagi kaasa, sest väike Mytyl kartis ilma ustava koerata minna. Nad olid metsa saabunud ja siis käskis kass Tytylil teemanti keerata ja kõik ärkasid ellu, puud, põõsad, loomad. Kõik nad kogunesid sinna. Laste ümber. Puude kuningas Tamm, kes oli pime ja kellega oli kaasa noor Tamm said vihaseks, sest tundsid lapsed ära. Puud olid vihased just sellepärast, et lapsed on puuraiduri perest, ning, et nende isa on nii palju hävitanud nende puude sugulasi ja sõpru, samuti olid ka loomad vihased, sest ka nende sõpru ja sugulasi oli
Selleks pidid nad aga kohe kassiga kaasa minema. Alguses kartsid lapsed öösel minema minna ja sellega Valgusele muret ja pettumust valmistada aga kuri kass Tytolette suutis nad ümber veenda. Nii nad läksidki metsa. Kuid koer jooksis neil taga, et lapsi kurjuse küüsist päästa aga kas mõjutas lapsi nii palju, et need juba sõimasid koera, et ta tagasi läheks ja ei tüütaks neid. Kuid koer tuli ikkagi kaasa, sest väike Mytyl kartis ilma ustava koerata minna. Nad olid metsa saabunud ja siis käskis kass Tytylil teemanti keerata ja kõik ärkasid ellu, puud, põõsad, loomad. Kõik nad kogunesid sinna. Laste ümber. Puude kuningas Tamm, kes oli pime ja kellega oli kaasa noor Tamm said vihaseks, sest tundsid lapsed ära. Puud olid vihased just sellepärast, et lapsed on puuraiduri perest, ning, et nende isa on nii palju hävitanud nende puude sugulasi ja sõpru,
60. 1.60. Magaja koer ei taba varast. 1.61. 1.61. Rahaahnus on kõige kirja juur. 1.62. 1.62. Raha ajab rattad käima. 1.63. 1.63. Rikas see, kes vähega läbi saab. 1.64. 1.64. Pigem karta kui kahetseda. 1.65. 1.65. Riie ei riku meest. 1.66. 1.66. Oma teenitud leib on magus. 1.67. 1.67. Tühi kõht on kõige parem kokk. Kodu 1.68. 1.68. Maja ilma naiseta kui pere ilma kassita. 1.69. 1.69. Maja ilma meheta kui õu ilma koerata. Loomad 1.70. 1.70. Anna hobusele süüa, kui tahad sõita. 1.71. 1.71. Hobune ei pelga lööki, hobune pelgab sööki. 1.72. 1.72. Kes hobuse ostab, see nina tõstab. 1.73. 1.73. Koer haugub, kuni hammustab. 1.74. 1.74. Iga koer haugub kodu poole. Eesti talurahva eluolu XIX sajandil 6 1.75. 1.75. Koer haugub selle ukse ees, kelle käest süüa saab. 1.76. 1.76
· Esimese ja teise silbi piiril geminatsioonid: hopõn 'hobune', elläq 'elada', makõ 'magus' · Nelja tüvivariandi vastandused: lag'a:laja:lak'a:lak'k'a 'lai' · Kõrisulghäälik: häiermäq 'õied', saisaq 'seisa', kullõlnuq 'kuulnud', maq 'mina' · H-lised sufiksid: kotoh 'kodus', mõttõhe 'mõttesse', ilosahe 'ilusti' · Käänete kokkulangevused: tütrikah 'teenijatüdrukus, -tüdrukuna', pinilt 'koeralt' > pinildäq 'koerata' · I-tunnuselised mitmuse tüved arenenud erikujulisteks: taliõniq ' taludeni', kos'ogaq 'kosjadega' · Mitmuse omastavas algselt kolmesilbilistes tüvedes ide-tunnus (hammidõ 'särkide'), ühesilbilistes ije (kuljõ 'kuude') · Verbides tüvevaheldused: maadaq 'magada', magahamma 'magama', maka 'magan', magasi 'magasin' · Kindla kv oleviku ainsuse ja mitmuse 1 ja 2 pööre, vormid võivad kattuda (maq maka
" Ta käskis lastel üksinda metsa minna ning väitis, et pimedas leiavad nad kiiresti sinilinnud. Kass ütles, et rääkis kõigi vanade puudega metsas ning need tunnevad lindu. Lastele oli järgnenud ka Koer, kes oli Kassi paha plaani aimanud. Kass aga õhutas Tyltylit koera vastu ning poiss käskis koeral ära minna. Kui Koer truuks jäi ja ei lahkunud, õhutas Kass Koera kepiga lööma, aga Koer jäi alandlikuks. Siis ütles väike õde, et kardab ilma Koerata. Metsa jõudes lasi Kass Tyltylil teemanti keerata. Oksad liikusid ja sirutusid, puude tüved avanesid ja neist ronisid välja puude hinged. Alguses olid puud õnnelikud, et said võimaluse rääkida ning seletasid kõik läbisegi, aga siis ilmus puude kuningas Tamm, kes küsis, kas poiss on puuraiuja poeg. Tamm sai väga vihakseks ning luges ette, kui palju on poisi isa tapnud tema lähedasi puid.
I ja II silbi piiril geminatsioonid: hopõn ‘hobune’, elläq ‘elada’, makõ ‘magus’; nelja tüvevariandi vastandused: lag’a : laja : lak’a : lak’k’a ‘lai’; kõrisulghäälik: häiermäq ‘õiged’, saisaq ‘seisa’, kullõlnuq ‘kuulnud’, maq ‘mina’; h-lised sufiksid: kotoh ‘kodus’, mõttõhe ‘mõttesse’, ilosahe ‘ilusti’; käänete kokkulangevused: tütrikoh ‘teenijatüdrukuna, -tüdrukus, pinilt ‘koeralt’- pinildäq ‘koerata’; i-tunnuselised mitmuse tüved on arenenud erikujulisteks: tallõniq ‘taludeni’, kos’ogaq ‘kosjadega’; mitmuse omastavas algselt kolmesilbilistes tüvedes ide-tunnus (hammidõ ‘särkide’), ühesilbilistes –ije (kuijõ ‘kuude’); verbides tüvevaheldused: maadaq ‘magada’, magahamma ‘magama’, maka ‘magan’, magasi ‘magasin’; kindla kv oleviku ainsuse ja mitmuse 1. ja 2
edasi, tund tunni järel. Ja kui saabus pärastlõuna, ujus Tom, hommikune vaene vilets poiss, sõna tõsises mõttes külluses. Tal oli peale eelmainitud esemete kaksteist marmorkuuli, üks parmupilli poolik, tükike sinist pudeliklaasi, mille läbi võis vaadata, lõngapool, võti, mis ühtki lukku ei ava- 20 nud, tükk kriiti, klaasist karavinikork, üks tinasõdur, paar konnapoega, kuus paukkompvekki, ühe silmaga kassipoeg, vasest ukselink, koera kaelarihm -- ainult ilma koerata, noapea, neli apelsinikoore tükki ja lagunenud aknaraam. Ta oli veetnud aega väga lõbusasti ja jõude suures seltskonnas ja plank oli kolmekordselt värvitud! Kui värv poleks otsa lõppenud, siis oleks ta kõik poisid linnakeses pankrotti viinud. Tom pidi endale tunnistama, et maailm ei olegi lõpuks nii tühine. Ta oli enesele teadmata avastanud tähtsa seaduse inimese tegevuses, ja . nimelt: et panna meest või poissi mõnda asj~a
annaabi.ee 
