Hingamine on enamasti hapnikku tarbiv reaktsioon, mille produktid on vesi ja süsihappegaas. Hingamine on gaasivahetus meie ja meid ümbritseva õhu vahel. Rahulikus olekus hingavad täiskasvanud 12 kuni 16, lapsed kuni 25 korda minutis. Inimesed hingavad kopsudega välishingamine. Sissehingatud õhk jõuab lõpuks kopsualveoolidesse, nendest edasi jõuab hapnik veresoontesse. Veresoontes transpordivad hapnikku vere punalibled. Sealt kandub rauaga seotud hapnik edasi koerakkudeni. Inimese igakülgseks arenemiseks ja kehaliselt vormisolemiseks on vaja treenida kogu organismi: nii südame-veresoonkonda kui ka lihaskonda. Selleks, et igakülgselt areneda, kasutatakse mitmekesiseid kehalisi harjutusi. Kehalisel aktiivsel tegevusel on head omadused: on mõnus vaheldus istuvale tööle, maandab pingeid, pakub rahuldust, sisendab eneseusaldust, suurendab tahtejõudu. Kehaline aktiivsus tugevdab inimest, aitab tal kaua terve olla. Teadlik
+ i prurrnorsuuDrD). -t ......, mis sisaldab ... ++ j.J :..... seda koerakkudeni. Kui rauda .. t/,/'a/1t1ft..... . .. TOOD teha, sest -1 -t Rauda saab mitmesugustest ... !..... j uurvilj adest, maasikatest. lihast, maksast, J Siidamest viiljuvad veresooned -.arterid - on jiimedad ja paksuseinalised,
algusossa, venitades välja nende seinte elastsed kiud, mis pärast poolkuuklappide sulgumist taas lühenevad ja suruvad verd veresoonkonda pidi edasi ka diastoolis. Suntfunktsiooni täidavad arterite ja veenide vahelised anastomoosid. Kui mõne koepiirkonna verevajadus väheneb, sulguvad prekapillaardes sfinkterid ja veri suunatakse ilma kapillaare läbimata otse veenidesse (nt. Naha jahtumise pidurduseks). Ainete vahetus vere ja kudede vahel: Ainete vahetus koerakkudeni ja tagasi verre toimub: 1) ainete veresoonesisesel trantspordil; 2) trantspordil läbi veresoone seina ja interssiitsiumi; 3) kudedest lümfi jõudnud ainete viimine vereringesse lümfisoonte kaudu. 22 Kapillaaride seina struktiuuris asuvad erinevad endoteeli tüübid: Pideva endoteeliga kapillaarid (skeleti-ja südamelihases, kopsuringes ja närvisüsteemis); fenestreeritud e
Kapillaaride suure üldpindala ja õhukese seina tõttu on seal parimad tingimused ainete vahetuseks kudede ja vere vahel. Ainete vahetus rakkudevahelise vedeliku ja vere vahel toimub difusiooni ja filtratsiooni teel. Difusiooni teel iigutekse kõrgema konsentratsiooniga lahusest madalama konsentratsiooniga lahusesse. Filtratsioooni suuna määrab keskkondade hüdrostaatilise ja osmootse rõhu resultant. ainete vaetus vere ja kudede vahel Aineid kantakse verest koerakkudeni ja koerakkudest verre erinevalt. transpordiviisid: 1. ainete veresoonesisene konvektiivne transport 2. ainete transport läbi veresoone seina ja intersiitsiumi 3. kudedest lümfi jõudnud ainete viimine vereringesse lümfisoonte kaudu. 15. Vereringe talitluse regulatsioon. Autonoomse närvisüsteemi mõjustused südamele ja veresoontele. Lokaalsete metaboliitide ja erinevate hormoonide roll vererõhu regulatsioonis. Endoteeli ülesanded.
tuleneb südametegevuse faasidest. Arterites eristatakse maksimaalset ehk süstoolset ning minimaalset ehk diastoolset vererõhku. Vasaku vatsakese väljutusfaasi ajal saavutab vererõhk suurima väärtuse, mida selle tõttu nimetatakse maksimaalseks ehk süstoolseks rõhuks (~120 mmHg) Pärast süstoli lõppemist ja poolkuuklappide sulgumist langeb rõhk aordis diastoli lõpuks minimaalse ehk diastoolse rõhu tasemele (~80mmHg). Aineid kantakse verest koerakkudeni ja koerakkudest verre mitmel erineval teel. Eristatavad transpordiviisid on: ainete veresoonesisene konvektiivne transport, ainete transport läbi veresoona seina ja interstiitsiumi, kudedest lümfi jõudnud ainete viimine vereringesse lümfisoonte kaudu. Vere ja kudede vahel toimuva ainete vahetuse tsooniks on kapillaarid ja postkapillaarsed veenulid. Ainete vahetus vere ja kudede vahel toimub difusiooni ja filtratsiooni teel
annaabi.ee 
