suspensioonis, eriti madalate kiiruste puhul. Kompensatsioonimehhanismina saavutamaks parimat hapnikutransporti antud tingimustes on hematokriti vähenemine, kuna see vähendab teatud määral ka viskoossust. 8 Hematoloogilise stressi sündroom Hematoloogilise stressi sündroom tekib vastuseks mitmetele koekahjustustele nagu trauma, infektsioonid, müokardi infarkt jms. Kroonilise häirega patsiendi veres toimuvad muutused, mis hõlmavad aneemiat, leukotsütoosi, trombotsütoosi ja hüperfibrinogeneemiat, mis seotud erütrotsüütide suurenenud sedimentatsiooni ja reversiibli aglomeratsiooniga. Plasmas tõuseb kõrgmolekulaarsete asümmeetriliste valkude fibrinogeeni ja -2-makroglobuliini konsentratsioon, mis jällegi mõjutavad viskoossust.
Küsimus: Millisest meeleelundist tulevat informatsiooni peab aju kõige tõesemaks? 1. Haistmismeelest 2. Maitsemeelest 3. Kuulmismeelest 4. Nägemismeelest 2. Kirjelda valu tekkemehhanismi. Kas valutunnet nt nõelatorkest on võimalik ise vähendada, kuidas? Tänu millisele mehhanismile? Valu algab nahas olevatest retseptoritest, millel on vabad närvilõpmed ning mis reageerivad nii erinevatele koekahjustustele kui ka ekstreemsetele temperatuuridele. Valutunne saab vähendada morfiini ja kodeiini abil. Need ained takistavad närviimpulsi ülekannet mis on seotud valu tundmisega. Kuid valuaistinguid saab vähendada ka väravakontrolli teooria abil. Väravakontrolli teooria järgi peab valuaisting ajuni jõudmiseks läbima närvi "värava", valuaistinguid on selles väravas võimalik blokeerida närvirakkudega, mis takistavad notsitseptorite poolt edastatud signaale ja neid ei edastata ajusse
Tasakaalumeel (Tasakaalu retseptorid asuvad poolringkanalites, mis omakorda asuvad sisekõrvas. Need kanalid sisaldavad paksu vedelikku, mis liigub iga kord, kui pea liigub.) annab meile märku meie pea liikumisest, aitab aru saada kus on üleval ja kus on all, kas me liigume stabiilse kiirusega või muutuva kiirusega. Nahameeled: surve-, temperatuur- ja valuaistingud (Notsitseptorid - nahas olevad retseptorid, mis vastutavad valuaistingu eest, reageerivad mitmesugustele koekahjustustele ja äärmuslikele temperatuuridele.) Haistmine (Haistmisepiteel paikneb ninaõõne ülaosas) Mõlemas ninasõõrmes asuv epiteel sisaldab umbes 10 miljonit lõhnatundlikku retseptorrakku. Haistmine on kõige vähem uuritud. Ei ole teada kuidas inimene eristab nii palju lõhnu. Maitsemeel (Maitsenäsad – keelel olevad struktuurid, mis sisaldavad endas maitsepungaid, milles omakorda asuvad maitseretseptorid) Maitsemeel on sanane haistmismeelega. 5
Kirjelda puutetundlikkuse valu mehhanisme. Kas füüsilist valutunnet (nt nõelatorge) on võimalik ise vähendada? Kuidas ning miks? Puutetundlikkuse ja valu mehhanismid: ● ohu mõistmine ( nt kuum vesi või pliit) ● õnnetuste ära hoidmine ( nt põletus) ● õige kehatemperatuuri hoidmine ● esemete ära tundmine Valu algab tavaliselt aktiivsusest notsitseptorites ( nahas olevad retseptorid, millel on vabad närvilõpmed ning mis reageerivad nii erinevatele koekahjustustele kui ka ekstreemsetele temperatuuridele). Valutunne väheneb, kui toimivad ained morfiin ja kodeiin, sest need takistavad närviimpulsi ülekannet, mis on seotud valuaistinguga. Kuid valuaistinguid saab blokeerida ka teistsuguse mehhanismi abil, nimelt väravakontrolli teooria abil. Väravakontrolli teooria kohaselt peavad valuaistingud ajuni jõudmiseks läbima närvi “värava”, valuaistinguid on selles väravas võimalik blokeerida närvirakkudega, mis
vastavaks basilaarmemraani kindlale asukohale ja saadab signaali karvakestest mööda otse kuulmisnärvile - Vastuvõtja stimulaator kirurgiliselt naha alla ja knet töötlev protsessor koos mikrofoniga kõrva taha Auditoorsed närviteod Thalamus – sensoorse info jaam, kõik meeled lähevad läbi thalamuse Keha tunnetamine somatosensoorsete retseptorite abil - Notsiretseptorid – nahas olevad retseptorid mis vastutavad valuaistingu eest, reageerivad koekahjustustele ja temperatuurile. Aeglane toime. Dendriitide või lähedalasuvate rakkude ärritamine või kahjustamine vallandab kemikaalid mis tekitavad APd - Haptilised r – puudutus ja surve. Nii kiiret kui aeglast toimet vahendavad retseptorid. Mehaaniline surve koes olevatele kapslikestele stimuleerib dendriite – AP. - Propriotseptorid – kinesteesia ehk kehataju. Kiire toimega. Liigutamine venitab mehaaniliselt retseptoreid ja ühtlasi dendriite lihastes, kõõlustes ja liigestes.
→ talamus → auditoorne koor(ja sealt muidugi edasi erinevatesse korteksi osadesse) Somatosensoorsete retseptorite ülesanded. mehaaniline energia aktiveerib puudutusele või survele tundlikudretseptorid, mis tekitavad aktsioonipotentsiaale. Valu puhul vabanevad koe kahjustuse korralneurotransmitteritena toimivad kemikaalid, misaktiveerivad valuga seotud närvikiud ja tekitavad AP. • Notsitseptorid – nahas olevad retseptorid, mis vastutavad valuaistingu eest; reageerivad koekahjustustele ja temperatuurile. Aeglane toime. Dendriitide või lähedalasuvate rakkude ärritamine või kahjustamine vallandab kemikaalid, mis tekitavas AP-d. • Haptilised r – puudutus ja surve, nii kiired kui aeglast toimet vahendavad retseptorid. Mehaaniline surve koes olevatele kapslikestele stimuleerib dendriite → AP. • Propriotseptorid – kinesteesia e kehataju. Toime kiire. Liigutamine venitab mehaaniliselt retseptoreid ja ühtlasi dendriite lihastes, kõõlustes ning liigestes → AP