Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"koefitsientidest" - 5 õppematerjali

PÕLLUMAJANDUSLIKE MAJAPIDAMISTE ARV-MAJANDUSLIK SUURUS JA TOOTMISTÜÜP
13
docx

PÕLLUMAJANDUSLIKE MAJAPIDAMISTE ARV, MAJANDUSLIK SUURUS JA TOOTMISTÜÜP

mõõtmiseks, et EL tasandil oleks võimalik erinevaid ettevõtteid ühise skaala põhjal suurusgruppidesse jaotada. ESU vastab standardkogutulu väärtusele 1 200 eurot (18 776 krooni). Standardkogutulu (SGM - Standard Gross Margin) on majapidamises toodetud põllumajandustoodangu väärtuse (k.a otsetoetused) ja selle tootmiseks tehtud erikulude vahe, mis arvutatakse põllumajanduskultuuride kasvupinnast, loomade arvust ja standardkogutulu koefitsientidest lähtudes. SGM-koefitsiendid arvutatakse kolme aasta keskmisena ja neid uuendatakse teatud perioodi järel. Põllumajanduslike majapidamiste üldkogumi suurus ja struktuur tehakse kindlaks põllumajandusloenduse tulemusena, muutuseid üldkogumis kajastatakse perioodiliselt korraldatavate struktuuriuuringute andmetest lähtudes. Igale üldkogumis olevale põllumajandustootjale määratakse peamise tootmissuuna järgi tootmistüüp olenevalt ühe või teise tootmisharu osatähtsusest ettevõtte

Muu → Teadustöö alused
181 allalaadimist
Maakasutus ja põllumaj-tootmine-konspekt
5
doc

Maakasutus ja põllumaj. tootmine (konspekt)

taim kasutab maapealse osa või saagi moodustamiseks Lämmastikku kasutavad taimed mineraalväetistest 60% ja orgaanilistest väetistest 50%. Lämmastiku kaod on kõige suuremad leetunud liivmullast ja kuivendatud gleimullast Eesti teravilja saagikus on madal, sest kasutame väetisi äärmiselt vähe Millest lähtuda väetiste kasutamisel? ·Muldade väetistarbest ·Kasvatatava kultuuri bioloogilistest iseärasustest ·Planeeritava saagi suurusest ·Väetiste toimeaine kasutamise koefitsientidest ·Mida parem on väetiste lahustuvus, seda suurem on harilikult nende otsemõju ja seda väiksem järelmõju ·Sõnniku ligikaudne järelmõju külvikorras enamsaagina oleks teravilja ja kartuli puhul vastavalt 30-40 kg ja 150-200 kg/t sõnniku kohta (0,8-1,0 kg N; 0,13-0,22 kg P; 0,58- 0,91 kg K). Vedelsõnniku järelmõju on poole väiksem kui tahkel sõnnikul. Fosfor- ja kaaliumväetiste järelmõju arvutamisel lähtuda viimastel aastatel kasutatud

Põllumajandus → Maakasutuse ja...
24 allalaadimist
Redoks
13
pdf

Redoks

Kahe molekuli ammoniaagi NH3 oksüdeerumisel (ammoniaak ise on redutseerija) ja kolme molekuli broomi Br2 redutseerumisel (broom ise on oksüdeerija) osaleb 6 elektroni. Vastavad koefitsiendid kirjutame redoksreaktsiooni võrrandis nimetatud molekulide valemite ette: 2NH3 + 3Br2 + NaOH = N2 + NaBr + H2O. Liidetud ja loovutatud elektronide seisukohalt on redokssüsteem tasakaalus. Lähtudes elektronide üleminekuvõrrandite abil leitud koefitsientidest jääb võrdsustada aatomite arv võrrandi paremal ja vasakul poolel. Vasakul on lämmastikku 2 ja broomi 6 aatomit. Saadustes aga on lämmastiku molekulis kaks lämmastikuaatomit ja naatriumbromiidi NaBr molekulis üks broomiaatom. Järelikult tuleb lämmastiku molekulivalemi ette koefitsient 1 ja naatriumbromiidi valemi ette 6, millega ongi nende ainete molekulide arv kindlaks määratud 2NH3 + 3Br2 + NaOH = 1N2 + 6NaBr + H2O.

Keemia → Keemia
30 allalaadimist
Majandusteooria alused kontrolltöö vastused
64
docx

Majandusteooria alused kontrolltöö vastused

• mida suurem on hüvisele tehtavate kulutuste osakaal tarbija sissetulekus. Mida elastsem nõudlus, seda suurem on nõutava koguse suhteline muutus hinna suhtelisel muutumisel ehk seda tuntavam on hinnamuutuste mõju kogustele (hinnatundlikkus). Küsimus: Kas elastsuskoefitsient on sama nõudluskõvera igas punktis? Vastus: Ei, tavaliselt on nõudlus elastsem kõrgemate hindade ja vähem elastne madalate hindade korral. Näiteid nõudluse hinnaelastsuse koefitsientidest: • muna 0,1 • liha 0,4 • kirjatarbed 0,5 • kütus 0,5 • majutus 1,2 • väljas söömine 2,3 • lennutransport 2,4 • välismaale reisimine 4,1 Tõlgendus: kui liha hind tõuseb 1% võrra, väheneb liha nõutav kogus 0,4% võrra. 11) Nõudluse sissetulekuelastsus (mõiste, valem, tõlgendus). Nõudluse sissetulekuelastsus mõõdab sissetuleku suhtelisest muutusest põhjustatud nõutava koguse suhtelist muutust.

Majandus → Majandusteaduse alused
119 allalaadimist
Keemia alused konspekt
90
docx

Keemia alused konspekt

nendest oleneb soojusefekti väärtus. Reaktsiooni soojusefekt ­ soojushulk (enamasti entalpia muut), mis eraldub või neeldub aine(te) täielikul reageerimisel. Näiteks: SO2 (g) + 2 H2S (g) = 3 S (romb) + 2 H2O (v) H°298 = - 233,8 kJ Indeksid näitavad, millistele tingimustele vastab antud soojusefekt. H°298 - reaktsioonist osavõtvad ained on standardolekus, P=100000 Pa, T = 298,15 K või standardtingimustel, P = 101325 Pa, T = 298,15 K. Reeglid · Enatalpia muut (H) sõltub koefitsientidest reaktsioonivõrrandis Termokeemilises võrrandis toodud soojusefekt vastab reaktsioonivõrrandi koefitsientidega võrdsete arvude moolide ainetega toimuvale reaktsioonile. Kui reaktsioonivõrrandi koefitsiente korrutada või jagada mingi arvuga, tuleb ka soojusefekti korrutada või jagada sama arvuga. · H märk muutub protsessi suuna pööramisel Pärisuunalise reaktsiooni soojusefekt on absoluutväärtuselt võrdne ja märgilt vastupidine pöördreaktsiooni soojusefektiga.

Keemia → Orgaaniline keemia ii
187 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun