* Silelihaste membraanipotensiaal on -50-60 mV, s.o.30 mV vähem negatiivsem skeletilihastel. * Silelihastel esineb vöötlihaskiududest erinevat AP teket: AP kulgeb platooga, mis võimaldab pikemaajalist kontraktsiooni (emaka-, põie-, südamelihas). AP võib tekkida spontaanselt (sooleseinad, kusejuha). AP võib tekkida vastusena lihase väljavenimisele (sool, põis). Kontraktsioon võib tekkida ka ilma AP-ta vastuseks humoraalsetele teguritele: Koefaktorid(hapniku defitsiit, süsihappegaasi sisalduse suurenemine, piimhappe kuhjumine jne) mõjutavad verekapillaride seinte lihaskihti. Hormoonid (kui on olemas vastav retseptor
saada kasu ilma suurte ohtudeta VARASEMAD SOOVITUSED Recommendations of ICRP Alguses - nähtavate kahjustuste vältimine sügavdoos (> 1 cm) 300 mrem/nädal = ~ 150 mSv/a madaldoos (0.007 cm) 600 mrem/nädal = ~ 300 mSv/a No 1/2 (1959) - geneetilised efektid sügavdoos 5 rem/a = 50 mSv/a No 26 (1977) - geneetilised efektid pole oht; vähiteke on põhioht stohhastilised efektid kiirgus- ja koefaktorid sise- ja väliskiirituse summa efektiivdoos 50 mSv/a No 60 (1991) - väga keeruline süsteem; erinevused erinevate rakenduste vahel; vähiteke on 4x allahinnatud efektiivdoos 20 mSv/a (100 mSv/5a, < 50mSv/a) No XX (2005)? - arutatakse 11th IRPA Conference, Madrid, 2004. Avaldatakse 2005 ÜRO Teaduslik komitee: UNSCEAR Asutati 1955 Ainukene organ ÜROs kellel on mandaat hinnata kiirgustasemeid ja kiirguse poolt
On aga selgunud, et kahjustavad stohhastilised efektid, mis on tingitud mingi kindla suurusega ekvivalentdoosi poolt, on erinevate kudede ja elundite korral erinevad. Seepärast korrutatakse iga koe või elundi ekvivalentdoos nn. koefaktoriga WT Niimoodi saamegi efektiivdoosi. Rangemalt on efektiivdoos defineeritud järgmiselt: TTTHWE=, kus HT on ekvivalentdoos koes T ja WT on koe T kaalufaktor. Summeerimine toimub üle kõigi kiiritatud kudede või elundite. Koefaktorid Tabelis 3. Kude või Koefaktor elund Sugunäärmed 0,20 Luuüdi 0,12 Käärsool 0,12 Kops 0,12 Magu 0,12 Põis 0,05 Rinnad 0,05 Maks 0,05 Söögitoru 0,05 Kilpnääre 0,05 Nahk 0,01 Luuümbris 0,01 Muu* 0,05 Üldises kiirgusfoonis võib tinglikult eristada kolme komponenti. 1. Looduslik foon, mille põhjustavad:
* Silelihaste membraanipotensiaal on -50-60 mV, s.o.30 mV vähem negatiivsem skeletilihastel. * Silelihastel esineb vöötlihaskiududest erinevat AP teket: AP kulgeb platooga, mis võimaldab pikemaajalist kontraktsiooni (emaka-, põie-, südamelihas). AP võib tekkida spontaanselt (sooleseinad, kusejuha). AP võib tekkida vastusena lihase väljavenimisele (sool, põis). Kontraktsioon võib tekkida ka ilma AP-ta vastuseks humoraalsetele teguritele: Koefaktorid(hapniku defitsiit, süsihappegaasi sisalduse suurenemine, piimhappe kuhjumine jne) mõjutavad verekapillaride seinte lihaskihti. Hormoonid (kui on olemas vastav retseptor) 28. Südamelihaskoe struktuur. Südame automaatsus. Erutusjuhtesüsteemi struktuur. Südamelihaskude koosneb lihaskiududest, mis on omavahel väga tihedalt liitunud- süntsüütsium. Südamelihase ühes piirkonnas tekkinud erutus levib kiiresti üle terve südamelihase
* Silelihaste membraanipotensiaal on -50-60 mV, s.o.30 mV vähem negatiivsem skeletilihastel. * Silelihastel esineb vöötlihaskiududest erinevat AP teke: AP kulgeb platooga, mis võimaldab pikemaajalist kontraktsiooni (emaka-, põie-, südamelihas). AP võib tekkida spontaanselt (sooleseinad, kusejuha). AP võib tekkida vastusena lihase väljavenimisele (sool, põis). Kontraktsioon võib tekkida ka ilma AP-ta vastuseks humoraalsetele teguritele: Koefaktorid(hapniku defitsiit, süsihappegaasi sisalduse suurenemine, piimhappe kuhjumine jne) mõjutavad verekapillaride seinte lihaskihti. Hormoonid (kui on olemas vastav retseptor) 28. Südamelihaskoe struktuur. Südame automaatsus. Erutusjuhtesüsteemi struktuur. Südamelihaskude koosneb lihaskiududest, mis on omavahel väga tihedalt liitunud- süntsüütsium. Südamelihase ühes piirkonnas tekkinud erutus levib kiiresti üle terve südamelihase. Süda on automaatne organ, ta jätkab tööd ilma
annaabi.ee 
