100 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
~ 1 leht
Lehekülgede arv dokumendis
2021-11-04
Kuupäev, millal dokument üles laeti
22 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
ruudi1
Õppematerjali autor
2 Ahela otsas: E kõrval∗d ⃗l E=∫ ⃗ 1 Enamasti on nii, et lisaks kõrvaljõududele mõjub laengukandjale ka elektrostaatiline jõud. ⃗ F E=q0∗⃗ E Igas ahela punktis mõjub laengule q0 summaarne jõud: ⃗ F =⃗ Fkõrval + ⃗ F E =q 0 ( ⃗ Ekõrval + ⃗ E) Selle jõu poolt tehtud töö lõigul 1-2: 2 2 2 F∗d ⃗l=q 0∫ ⃗ A 12=∫ ⃗ E kõrval + q0∫ ⃗ ⃗ 0∗E12+ q0 ( φ1−φ2 ) E∗d l=q 1 1 1 A 12 =E12 +φ 1−φ2 q0 U 12=E12 +φ1−φ2 Esitage Ohmi seadus ahela osa kohta valemiga ja graafiliselt I-U teljestikus erinevate takistustega. Mis on dünaamiline takistus ja millal seda kasutatakse.
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Elektrotehnika laboratoorium Üliõpilane: Töö on tehtud Matrikli nr. 1. töörühm Aruanne on esitatud Juhendaja: Elektrotehnika Töö nr. 2 ÜHEFAASILISED VAHELDUVOOLUAHELAD Variant A. VÕIMSUSTEGURI PARENDAMINE, VOOLURESONANTS Katseobjektid Kasutatud seadeldised Tabel 2: Arvutustulemused Tabel 2 ΔP P1 η Cos φ1 Cos φ2 Carv Z2 R2 X2 L2 JRK (W) (W) - - - (μF) (Ω) (Ω) (Ω) (H)
potentsiaaliks antud punktis ja seda kasutatakse kõrvuti väljatugevuse E elektriväljade kirjeldamiseks. Laengute süsteemi poolt tekitatav välja potentsiaal on võrdne köigi üksikute laengute poolt tekitatavate potentsiaalide algebralise summaga. 1 4 0 qi ri . Töö, mida teevad laengu nihutamisel välja jõud on seega võrdne laengu suuruse ning alg- ja lõpppunkti pontensiaalide vahe korrutisega. Kui laeng q eemaldub punktist potentsiaaliga φ lõpmatusse, kus potentsiaal on tinglikult võrdne nulliga, on välja jõudude töö A∞=gφ. Siit järeldub, et potentsiaal on arvuliselt võrdne tööga, mida teevad välja jõud positiivse ühiklaengu eemaldamisel vaadeldavast punktist lõpmatusse. 4. GAUSSI TEOREEM
1.Kordse integraali mõiste. Kahemuutuja funktsiooni integraalsumma ja kahekordse integraali definitsioonid. Kahekordse integraali geomeetriline sisu. Kahekordse integraali omadused. Kui eksisteerib , mis ei sõltu osapiirkondadeks Dj jaotamise viisist ega punktide Pj ϵ Dj valikust, siis seda piirväärtust nimetatakse funktsiooni f(x,y) kahekordseks integraaliks üle piirkonna D ja tähistatakse Olgu D kinnine tõkestatud piirkond ruumis R2. Olgu z = ƒ (x,y) piirkonnas D määratud pidev funktsioon. Jaotame piirkonna D n tükiks ∆S1,∆S2,…,∆Sn.Tähistagu ∆Si samaaegselt nii i- ndat tükki kui ka i-nda tüki pindala.Valime igalt tükilt ühe punkti P ja moodustame järgmise summa: Vn= ƒ (P1) ∆S1 + ƒ (P2) ∆S2+…+ ƒ (Pn) ∆Sn Seda summat Vn nim funktsiooni ƒ integraalsummaks piirkonnas D Kahekordse integraali geomeetriline sisu : Olgu ƒ(x,y)≥0. Vaatleme keha Q, mis on ülalt piiratud pinnaga z = (x,y) alt
Seetõttu kehtib väide, et joonintegraal J = ʃLfdx + gdy on sõltumatu integreerimisteest siis, kui selles piirkonnas D integraalialune avaldis fdx+gdy on mingi funktsiooni täisdiferentsiaal. Praegu vaatlesime tasapinnalist kujundit, kuid sama kehtib ka ruumilise kujundi jaoks 14. I liiki ja II liiki joonintegraali rakendusi: joone pikkus, mass ja masskese, silinderpinna pindala, parameetrilisel kujul antud tasandilise kujundi pindala, muutuva jõu poolt tehtud töö näiteid Joone pikkus: kui xyz-ruumis antud joon AB on sirgestuv, siis avaldub tema pikkus sAB valemiga sAB =ʃABds. Silinderpinna pindala: I joonintegraali geomeetriline tõlgendus: sABCD =ʃABf(x,y)ds Joone mass: Kui joone AB joontihedus p=p(x,y,z) on pidev funktsioon, siis joone mass mAB=ʃABp(x,y,z)ds Joone masskese: C(xC,yC,zC) xC=(1/mAB)ʃABxp(x,y,z)ds yC=(1/mAB)ʃAByp(x,y,z)ds zC=(1/mAB)ʃABzp(x,y,z)ds Tasandilise kujundi pindala: Kui piirkond D on märgitud joonega L, mis
Teooria eksami probleemid I osa Tõenäosusteooria 1. Defineerige sündmuste algebra. Tooge vähemalt 2 sündmuste algebra mittetriviaalset näidet Klassi F0 nimetatakse sündmuste algebraks, kui: 1) ∅,Ω ∈ F0 (Ω < ∞; Ω – elementaarsündmuste ruum ehk hulk, mille elementideks on juhusliku katse kõikvõimalikud tulemused) 2) A ∈ F0 => Ā ∈ F0 3) A,B ∈ F0 => A + B ∈ F0 Nt: Ω = {1,2,3,4,5,6} a. F = {∅,Ω} b. A = {2,3,5}; F = {∅,Ω,A,Ā} c. F = {∅,Ω,{2,4,5},{5},{1,3,6},{1,2,3,4,6},{1,3,5,6}, {2,4}} 2. Tõenäosuse aksiomaatiline definitsioon. Tõestada aksioomide põhjal, et tühja hulga tõenäosus on null. Tuletada liitmislause 2 sündmuse (liidetava) puhul Kujutist P: F → [0;1] nimetatakse tõenäosuseks, kui: 1) P(Ω) = 1 2) AB = ∅ => P
2 välisjõud F ¿ ¿1 v ¿ F2 v ¿ ¿ ¿⃗ p1+ ⃗ ⃗ p 2=⃗ p0 +⃗ p 0 + (⏟⃗F 2,1+ ⃗ F 1,2 ) dt +¿ 1 2 vastassuunalised =0 19. Mis on töö ja võimsus? Kuidas leida kogutöö, keskmine võimsus ja hetkvõimsus. Jõu F mõjul teel pikkusega s iseloomustatakse suurusega, mida nimetatakse tööks. Võimsus on ajaühikus tehtud töö. Kogutöö: nihe 2 F ∙ d r⏞⃗ ; Akogu =∫ ⃗ dA=⃗ F ∙ d r⃗ 1 dA A ⃗ F ∙ d ⃗r ⃗
kui sajandik on 0,5 ümardatakse tulemus paarisarvu poole. Antud juhul ümardatakse 0,4 -ks. Seega KK=87 deviatsioon on -1.5 +(-0,4)= -1,9 Lisaks deviatsioonile tuleb magnetkompassi jaoks arvestada ka magnetkäänet, Jääkdeviatsiooni ja magnetkäände summat nimetatakse kompassiõiendiks. Matemaatiliselt ΔΚ =δ+d Kompassi kurssi õiendatakse järgnevat skeemi kasutades KK = + δ= ΜΚ= +d = TK = 8.Vurrkompass. Vurrkompassi õiend ja selle määramine Vurrkompass on kursinäitaja, mille töö põhineb vurri omadusel, mida nimetatakse pretsessiooniks. Vurrkompassi õiendit saab määrata liitsihil ja kahe rõhtnurgaga asukoha määramisel. 9.Pikkuse ja kiiruse ühikud merel. Läbitud tee mõõtmine. Laeva kiiruse määramine. Laevajuhtimises tarvitatavad kauguse ja kiiruse põhiühikud on meremiil, kaabeltau ja sõlm. Meremiil võrdub meridiaanikaare ühe minutiga, meremiili pikkus meetrites või kilomeetrites on erinev sõltuvalt kaardi koostamise aluseks
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid