Oskar Luts Sissejuhatus · Üks 19. sajandi tuntumaid Eesti kirjanikke · Tema teosed on mõjutanud eesti keelt · Õppis apteekriks, kuid hakkas vabakutseliseks kirjanikuks · Tema kodumajas Palamusel asub praegu muuseum Elulugu · Sündis 7. jaanuaril 1887 kingsepa peres · Õppis lugema juba viie aastaselt · Alustas õpinguid külakoolis · Õppis ülikoolis apteekriks ning töötas aastaid sellel alal. · Apteekritöö kõrvalt alustas kirjutamist ning jätkas seda sõjaväes Oskar Luts (18871953) Elulugu · Osales Esimeses Maailmasõjas 1914. a. · Abiellus Venemaal 1917. aastal, samal aastal kolis Tartusse.
Betti sündis ränka südamevalu tunda saanud vanemate viimase lapsena ja kasvas koos vanema venna Martiniga. Kodus leidus harmoonium, mida Betti väikesena mängima õppis. Isa ja vend olid head viiuldajad, isa mängis kaasa kohalikus pritsumeeste puhkpilliorkestris. Peale ,,maakeele" osati perekonnas saksa ja vene keelt, peeti lugu juturaamatutest ja uuriti ajalehti. Vaimselt ärgas kodu soodustas kõigiti Betti fantaasiarikka mõttemaailma kujunemist. Alveri kodumajas tegutseb alates 2006. aastast muuseum. 1914. läks Betti haridust omandama Tartu tütarlaste gümnaasiumi ning õppis 1924-1927 Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonnas eesti filoloogiat. Alveri esimene olulisem teos oli romaan"Tuulearmuke" (1927), mille ta kirjutas gümnaasiumi lõpuklassis. Sellest sai tõeline bestseller, edu ajendas noort tütarlast kirjanikuks pürgima. Alveri tõeline anne avaldub aga luules, millele ta pühendus 1930. aastate algusest,
Tema luuleloomingut rikastas koostöö heliloojast abikaasaga. 55 aastat kestnud elust pidi Peeter Sink 17 küpsemat aastat taluma masendavaid okupatsiooniolusid. Rahvusvahelise misjoni innuka tegelasena, kogu Eestis tuntud äratusjutlustajana oli ta elu lõpuni kommunistliku terroriaparaadi valve all. Aastal 1949 suleti Peeter Singi Saalemi kogudus. Hommikuti ootasid koduukse ees nuhid, kes jälitasid iga ta sammu. Kodumajas sundüürisid KGB ametnikud ülakorrusel toa. Lakke paigaldatud mikrofoni abil kuulati poole aasta vältel iga tema korteris lausutud sõna. Tuli taluda lugematuid ülekuulamisi Pagari tänaval. Pole kahtlust, et kõigel sellel oli suur osa tuberkuloosi, vereringehäirete ja südameastma väljakujunemisel. 1955. aastani töötas Peeter Sink Harju rajooni heakorra- ja kommunaalkontoris kalmistumeistrina. Viimastel eluaastatel leidis ta siiski rakendust vaimulikuna: 1955
Lisaks näitustele korraldatakse Niguliste Muuseumis loenguid, ekskursioone, laste- ja noorte haridusprogramme, muusikasõpradele on Niguliste armastatud kontserdipaik Tallinna vanalinnas. Bernt Notke. Surmatants (Danse Macabre). Detail. Surm tantsib keisri ja keisrinnaga. 15. saj. lõpp 11 5. Kristjan Raua majamuuseum Kristjan Raua majamuuseumi kogu moodustati koos Kristjan Raua majamuuseumi avamisega tema kodumajas 1984. aasta sügisel. Kunstnik elas selles majas kuni oma surmani aastatel 19291943. Kollektsioon baseerub kunstniku tütre Helge Pihelga annetusel. Kristjan Raua abikaasa Elviira Raud elas majas veel 1963. aastal, kui tekkis idee rajada sinna Eesti ühe olulisema rahvusromantilise kunstniku, muuseumide algataja ja kultuuritegelase majamuuseum. Tänu Elviira Rauale olid kunstniku endisest eluloolisest atmosfäärist säilinud Kristjan Raua ateljee sisustus, tema
ühiselamu ühte tühja tuppa, kus ta hakkas meest kägistama ning lõpuks kolmanda korruse aknast välja tõukas. Selle roima eest pandi mõrtsuka isa seitsmeks aastaks vangi. · Jevgeni pussitas Rubel surnuks jaanuaris 1998. aastal Stroomi rannas. Aleksander Rubel · Vladimiril lõi nooruk pea kirvega maha Koplis Kaevuri tänaval veebruaris 1998. Enne küsis poiss mehelt suitsu ja viit krooni bensiiniraha. · Olga tappis Rubel 9. veebruaril 1998 kodumajas. · Rubelite majanaaber Vladimir lahkus elust 28. veebruaril või 1. märtsil 1998, kuid tema tapmist ei suutnud Tallinna ringkonnakohus tõendada. · 4. juunil 1998 tappis Rubel Paljassaarel noaga 15aastase Alice'i. Kohtus ütles ta seletuseks: «Nüüd on tast küll kahju, aga siis mitte. Siis kartsin, et ta jääb ellu ja räägib. Sellepärast lõikasingi tal kõri läbi. Sain sellest mõrvast kuuks ajaks moraalse rahulduse.» · Mõisteti süüdi veebruaris 1999 · Vabanes 08.06
Betti sündis ränka südamevalu tunda saanud vanemate viimase lapsena ja kasvas koos vanema venna Martiniga. Kodus leidus harmoonium, mida Betti väikesena mängima õppis. Isa ja vend olid head viiuldajad, isa mängis kaasa kohalikus pritsumeeste puhkpilliorkestris. Peale ,,maakeele" osati perekonnas saksa ja vene keelt, peeti lugu juturaamatutest ja uuriti ajalehti. Vaimselt ärgas kodu soodustas kõigiti Betti fantaasiarikka mõttemaailma kujunemist. Alveri kodumajas tegutseb alates 2006. aastast muuseum. 1914. läks Betti haridust omandama Tartu tütarlaste gümnaasiumi ning õppis 1924-1927 Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonnas eesti filoloogiat. Alveri esimene olulisem teos oli romaan"Tuulearmuke" (1927), mille ta kirjutas gümnaasiumi lõpuklassis. Sellest sai tõeline bestseller, edu ajendas noort tütarlast kirjanikuks pürgima. Alveri tõeline anne avaldub aga luules, millele ta pühendus 1930. aastate algusest,
detsember 1949) Oli eesti helilooja ja muusik. Ta oli üks tuntuimaid eesti heliloojaid, kelle laulud on muutunud üldrahvalikuks. Raimondi isa oli kingsepp. Juba lapseeas huvitus ta muusikast: mängis klaverit, akordionit, trumme ja kitarri. Aastal 1931 lõpetas ta Tallinna Riigi Ühistehnikagümnaasiumi ning seejärel läbis kaitseväeteenistuse. Pärast seda sai temast elukutseline muusik. Teise maailmasõja ajal kuulus ta Eesti laskurkorpusse. Aastal 1988 avati Valgre kodumajas mälestustahvel. Ta on loonud ligi 100 laulu. Suure osa oma loomingust kirjutas ta loodus-, tunnete- ja ühiskonnateemadel. Valgre loometööd on kasutatud mitmete teiste eesti heliloojate töödes, samuti mitmetes eesti filmides. Ehala, Olav (31.07.1950) Helilooja ja pianist. Lõpetas 1969 Tallinna Muusikakooli ja 1974 kompositsiooni erialal Tallinna Riikliku Konservatooriumi (professor Eugen Kapi klass). Oli aastatel 1970--
Mängiti peamiselt käsitööliste seltsimajas Laial tänaval. Teatrimaja (arhitekt Johann Ostrat) ehitamist alustati 1929. aastal, ehitus kestis vaheaegadega 1940. aastani. Valminud teatrihoone avati 24. veebruaril 1940 piduliku aktusega. 25. veebruaril 1940 mängiti August Kitzbergi näitemängu "Tuulte pöörises". See oli esimene etendus Rakvere Teatris (Kask 1987: 80). On väidetud, et avamisele järgnevatel kümnenditel sai noor kutseline teater kodumajas anda vaid iga kümnenda etenduse (Kask 1987: 286), mis on liiga üldistav, sest näiteks teatri esimesel täispikal hooajal 194041 anti kokku 50-st etendusest lausa 32 kodumajas (Kabrits 1974: 19). Populaarsuse põhjuseks oli arvatavasti traditsioonilise kultuurielu järsk katkestamine nõukogude võimu poolt, mis likvideeris esimesel okupatsiooniaastal kõik seltsid, ühingud ja klubid. Rakvere Teater tegutseb riigi osalusega sihtasutusena SA Rakvere Teatrimaja. Viimasel
Too need tüdrukud ühe korra siia - aga ainult ühe korra! - ja vaatame, kas nad oskavad laulda. Kui nad laulda ei oska, me sel teemal rohkem ei räägi. Lähete kohe tagasi ja sa ei ole mu peale pahane." Selgus, et tüdrukud oskavad laulda. Lauluoskuste selgitamisele ja käepigistustele järgnesid Lõuna-Saksamaal väikeses Weil am Rheini linnakeses Sveitsi piiri lähedal David Brandesi luksuslikus - kahekorruselises, basseini ja tipp-topp stuudioga - kodumajas intensiivsed tootearenduskoosolekud. Nädalaid arutasid Renee ja David 24 tundi ööpäevas, millist muusikat ninjadega teha, kuidas bändi üles ehitada, kuidas neid serveerida, kuidas neid müüa. 7 "Läbilöök on tegelikult inimeste uskuma panek," märgib Meriste. "Ja selleks, et uskuma panna, käisime igal pool kahekesi. Kui ma oleksin üksi käinud - mingi imelik
vanem vend. Sajandi algusest oli avaldanud jutustustekogud ,,Jalgsemaa Kitse-eide muinasjutud", ,,Elu-pudemed", ,,Sõja päevilt", ,,Lastejutud", mitu näidendit, samuti võimlemisõpetuse, sõjandussõnastiku jm. Suur osa tema kirjanikutööst on laiali 20. sajandi alguse eesti ajakirjanduses, osa loomingust jäi käsikirjadesse. Sõjaväeteenistusest vabad hetked veetis Peäro Pitka Kiltsis ja seal on sündinud ka märkimisväärne hulk ta kirjanduslikust loomingust. Kiltsi kodumajas on säilinud mitmeid kirjanikule kuulunud esemed. Peäro Pitka jäi teadmata kadunuks I maailmasõjas. Teosed ,,Murueide tütar" (näidend), Jurjev (= Tartu) 1900; 2. trükk Tartu 1905 ,,Jalgsemaa Kitse-eide muinasjutud", Tartu 1901; 2. trükk: redigeerinud Daniel Palgi, EKS, Tartu 1926 ,,Matsil unes, teistel ilmsi", (näidend) Tartu 1901 16
annaabi.ee 
