suurendab nii tolmukübemete püsimist õhus kui ka tolmu kahjustavat toimet. Tolm võib kahjustada nahka, silmade ja suu limaskesta, eriti aga hingamiselundeid. Väga kahjulik on mürgiste ainete (plii) tolm, seevastu pole soola, suhkru tolm ohtlik. (Tervise ABC Tallinn "Valgus" 1970) Põranda cm² on ligi 12 000 tolmuosakest. 35% tolmust moodustavad mineraalsed osakesed, 19% tekstiili- ja paberikiud, 7% õietolm, 3% tahm. Inimestelt ja koduloomadelt pudenevad tillukesed surnud naharakud, karvad, kõõm; toataimede õietolm ja lehtede osakesed; ka pisimad sünteetiliste kangaste pudemed lenduvad tubades. Tolmust vabanemiseks selle kokku korjamise teel kasutatakse tolmuluuda, tolmusiduva ainega immutatud lappe ja moppe, mikrokiudlappe ja moppe või tolmuimejat. Kus on silmaga nähtavat määrdumist ja tolmu, seal on ka palju nähtamatut. Tolmulest
porrulauk, uba, lääts, küüslauk, kapsas, kurk ja salat. Puuviljadest kultiveeriti datleid, viigimarju, granaatõunu ja meloneid. Tänu erinevate lillesortide arvukusele, valmistasid egiptuse mesilased mitmesugust mett. Mee töötlemise erinevad astmed kuulusid naiste tööde hulka ja seda kasutati magustoitudes. Kasvatati lina, millest valmistati kangast. Kuulsast Niiluse ääres kasvavast papüürusest tehti sandaale, paate, paberit ja matte. Koduloomadelt saadi liha, nahku, piima ja sõnnikut, viimast põletati. Koduloomad suurendasid ka põllupidamise efektiivsust. Kasvatati lehmi, kitsi, lambaid, sigu, parte, härgi. Umbes 1600 e. m. a. hakati Aasia mõjul kasvatama hobuseid ja eesleid. Kaamelid olid vaaraode ajal tundmatud, neid hakati pidama palju hiljem. 6. Niisutus Egiptuses peaaegu puuduvad vihmad ja Niilus, pikim jõgi maailmas, on kogu aeg olnud sealsete inimeste ja loomade peamine veeallikas
ja suurenenud tundlikkus päikesele. Mõnikord ei pruugi ka haigus griseofulviinile alluda. Kuna juuste tagasikasvamine võib viivituda, siis soovitatakse oodata kuni 2 nädalat, enne kui diagnoosida ravi ebaõnnestumist. Patsiente tuleb julgustada, et ravim toimib, kui tekib allergilist tüüpi lööve mujal kehal (vt.eespool). Terbinafiin, itrakonazool ja flukonazool on suhteliselt uuemad preparaadid ja peaseene alternatiivravimid. Koduloomadelt saadud seeninfektsioon (tekitaja M.canis) allub hästi itrakonazoolile, on suhteliselt resistentne aga terbinafiinile. Viimast on seevastu edukalt kasutatud inimeselt saadud T.Tonsuras`e põhjustatud seeninfektsiooni ravis. Lisaks süsteemsele ravile soovitatakse nii patsiendil kui tema kodus olevatel kontaktsetel kasutada seenevastast šampooni (vt.hiljem). Mõnedes maades ei lubata haigestunud lapsi kooli. USA-s seda keeldu näiteks ei ole, kuna
väljaspool, kuid tollal hõlmasid metsad kordades suuremaid pindalasid, mis tähendas, et linnaelanikel olid vajalikud ressursid puidu näol kõiksuguste ehitiste rajamiseks olemas. Põllud andsid linnaelanikele vilja nisu, orda või läätsede näol. Kasvatati ka linast, kuid peamiseks riiete algmaterjaliks oli siiski vill, mida saadi lammastelt. Metsades peeti jahti ulukitele, kuid see oli ilmselt luksus ainult kõrgematel elatustasemetel kodanikele. Liha saadi peamiselt koduloomadelt. Kuna jõed olid selles piirkonnas sobimatud suurtematele laevadele, pidi enam kaubandusest toimuma maismaa kaudu. Linna ja ühtlasi ka impeeriumi kõrgaeg oli 14. sajandil e.m.a, kui linn haaras enda alla koos müüri sisese ja välise territooriumiga umbes 1,8 ruutkilomeetrit. Müürid, mis veel osati siianigi püsti seisavad, lasi rajada sinna kuningas Suppiluliuma oma valitsusajal. Tänapäevased prognoosid pakuvad tollal linnaelanike arvuks umbes 40'000 kuni 50'000.
võimalik ülal pidada ka: 1) preestreid, kes annavad vallutussõdadele religioosse õigustuse; 2) käsitöölisi, näiteks seppi, kes valmistavad relvi; 3) kirjutajaid, kes talletavad palju rohkem informatsiooni, kui mälu suudab säilitada. Kultuurtaimi ja kariloomi saab kasutada ka kaitseks külma vastu. Kultuurtaimedest (puuvill, lina, kanep) saadakse kiudainet, millest on võimalik valmistada rõivaid, vaipu, võrke ja köisi. Mitmetelt koduloomadelt saadi loomset kiudainet (vill lammastelt, kitsedelt, laamadelt ja alpakadelt, siid siidiussidelt). Nooremal kiviajal, enne metallitöötlemise tundmaõppimist, olid käsitööesemete valmistamise tähtsaks tooraineks koduloomade luud. Veisenahkadest valmistati tarbeesemeid. Põhja- ja Lõuna-Ameerika üht varasemat kultuurtaime pudelkõrvitsat ei kasvatatud söögiks, vaid hoopis anumana kasutamiseks.
annaabi.ee 
