Paralleelselt nimede eestistamisega alustati Eesti rahvuslipu levitamise kampaaniat. Taheti jõuda niikaugele, et riigipühadel leviks sini-must-valge kõigiö linna- ja alevimajadel ning kõigis taludes vaeseimate kohtadeni välja. 1936. aastal suudeti rahvuslipp viia igasee teise talusse. Lipukampaania kõrval hakati hoogsalt propageerima kodukaunistamist. Leiti, et Eesti aarelinnade ning külade välisilme jätab palju soovida. Kodukaunistamiskampaania kõige suuremaks saavutuseks kujunes elumajade ja kõrvalhoonete laialdane värvimine. Maal püüti just maanteede äärseid maju värvida ja igas mõttes korda teha. Riik toetas jõudumööda odava värviga ja muulgi viisil. Kodukaunistamiskampaania juhid pidid tunnistama, et edu oli visa tulema. Takistuseks oli ainult vaesemate kihtide rahapuudus. Maarahva ja äärelinnade elanike ilumeel polnud ka vajalikul kõrgusel. Kõigele vaatamata muutus Eesti mõne aastaga palju
Levinud oli tsensuur. Eeskätt tähendas see, et võimulolijaid ei olnud võimalik kritiseerida, kriitilisi artikleid ei avaldatud. Loodi propagandatalitus, mille ülesandeks oli kehtiva korra õigustamine. Selle eestvedamisel viidi läbi palju suuri kampaaniaid. Esmane oluline kampaania oli nimede eestistamine, seda nii perekonnanimede kui eesnimede osas. Eestlased said algselt nimed 1830. aastatel pärast pärisorjuse kaotamist. Lisaks oli lipukampaania ja kodukaunistamiskampaania ehk õue eraldamine loomade aiast, hekkide istutamine, vaipade kudumise õpetamine. 1930. aastate lõpus jõuti Pätsi eestvedamisel kolmanda põhiseaduse koostamiseni. Põiseaduse koostas 1936 valitud Rahvuskogu. Kuna opositsioon boikoteeris valimisi, sai kogu Pätsi-meelne. Seaduslik võim kuulus riigikogule, nende ametisolekuaeg oli 5 aastat. See sai ka kahekojaliseks, kuid see on omane suurriikidele. Ülemkoda ehk Riiginõukogu 40 liiget ei olnud valitavad, pigem
Vabadussõjalaste Liit suleti. Juhtivad vabadussõjalased vangistati Valimised lükati edasi Vaikiv ajastu Riigikogu kokku ei kutsutud Võim koondus kolme isiku kätte: Konstantin Päts Johan Laidoner Kaarel Eenpalu 8.dets 1935? Väidetav vabadussõjalaste riigipöördekatse Isamaliit 1935 erakondade tegevus peatati Nende asemele loodi riiklik ainupartei Riikliku propaganda talitus Kontrollis ajakirjandus Eesmärk riiklike kampaaniate korraldamine: Riigilipu kampaania Kodukaunistamiskampaania Nimede eestistamise kampaania Riigi roll majanduses suurenes 1930 aastae keskel hakkas valitsus majanduselu rohkem juhtima Majanduselu stabiliseerus Tööpuudus asendus tööjõupuudusega 1937 aasta põhiseadus Loodi presidendi ametikoht Riigikogu oli kahekojaline: Ri0iginõukogu ja Riigivolikogu (40+80) 1938 Presidendi- ja Riigikogu valimised Riigikogu valimised võitis Rahvarinne Põhiseaduse toetuseks Presidendivalimistel oli 1 kandidaat Presidendiks sai Konstantin Päts
Juhtivad vabadussõjalased vangistati. ● Valimised lükati edasi. Vaikiv ajastu Riigikogu kokku ei kutsutud. Võim koondus kolme isiku kätte: Päts, Laidoner, Eenpalu 8.dets. 1935 Vabadussõjalaste riigipöördekatse. A.Sirk maetud Helsingisse Isamaaliit 1935 erakondade tegevus peatati nende asemele loodi riiklik ainupartei Riikliku Propaganda Talitus Kontrollis ajakirjandust. Eesmärk riiklike kampaaniate korraldamine: 1. Riigilipu kampaania 2. Kodukaunistamiskampaania. 3. Nimede eestistamise kampaania. Riigi roll majanduses suurenes 1930.aastate keskel hakkas valitsus majanduselu rohkem juhtima Majanduselu stabiliseerius Tööpuudus asendus tööjõupuudusega 1937. aasta põhiseadus Loodi presidendi ametikoht Riigikogu oli kahekojaline: Riiginõukogu ja Riigivolikogu (40+80) 1938 Presidendi- ja Riigivolikogu valimised Riigivolikogu valimised võitis Rahvarinne Põhiseaduse toetuseks. Presidendivalimistel oli 1 kandidaat.
Aga juhtida seda vähest aega, mis on siin maa peal sinu päralt, ise, on suur oskus ja ei ole liialdus väita, et see on üks demokraatliku kodanikukasvatuse aluseid. President ei ole ju tähtsam ega suurem, ehkki on primus inter pares. Olen näinud nende, enamasti vanemate [---] inimeste nägusid, kes on võinud veenduda, et meie presidendil seisab see meeles;' jätkab Olesk. Kui Lennart Meri algatas 1997. aastal kodukaunistamiskampaania, siis selles saavad kokku ju õieti kõik riigi iseseisvuse ning selle kestvuse osad: loodus, inimene, perekond, oma kätega tehtud asjad, katus pea kohal, leib laual, julgeolek ja naaber üle aia. Maailma haavatavus meie ümber ei kao, kuid meie julgeolek oma kodus peab kasvama. See saab tegelikkuseks ainult siis, kui me rahvusvahelises maailmas askeldades hoolitseme selle eest, mida meilt ei tohi võtta ja mida me ise ei tohi ära anda," arutleb Olesk. "Ütleksin, et Lennart Meri