talurahvaseadus kindlustas talupojale talu suhtes pärandatava kasutusõiguse ning talu vallas- ja kinnisvarale omandiõiguse Talu koormised pidi kindlaks määratama vastavalt maa pindalale ja kvaliteedile. Nii eesti kui ka liivimaal loodi uud talurahvakohtukorraldus , kodukariõigust piirati Vallakohus oli talurahva tulevase omavalitsuse algrakuke Talupoeg jäi sunnismaiseks, kui d mõisnik ei tohtinud teda enam maast lahutada ega maata võõrandada Taluperemehed vabastati kodukarist ja nekrutikohustustest Eestimaa 1804 a. Talurahvaseadus parandas talurahva õiguslikku seisundit vähem See põhjustas 1805 Kose-Uuemõisas rahutusi Arhitektuur EESTIS esindavad kõrgklassitsistlikku arhitektuuri peamiselt mõisahooned, millest paljud on hetkel küll väga halvas seisukorras. Samuti on alles mõned postijaamad (Jõelähtme, Ruunavere). Enne 1944. aasta pommitamisi oli täielikult klassitsistlik Tartu kesklinn. See hoonestus tekkis pärast 1775.a
pärisorjuse kaotamise seadused rahvuslik liikumine, talurahva omavalitsuse kujunemine Reformid: 1802 Eestimaa talurahvaregulatiiv ,,Iggaüks, kes ..." 1804 Liivimaa talurahvaseadus Põhimõtteliselt sarnased seadused: talude pärandatav kasutamisõigus vaba omandiõigus nii vallas- kui kinnisvarale teokoormiste normeerimine piirati mõisniku õigust talupoja isiku suhtes (keelati nende müümine ja võõrandamine) taluperemehed vabastati kodukarist, teistele ülempiir 15 hoopi loodi vallakohtud, mis olid mõisniku kontrolli all, kohtunikud olid talupojad (edasikaebused kihelkonnakohtule, kus kohtunikeks 1 mõisnik ja 2 talupoegade esindajat) hakkas kujunema talurahva omaette kohtusüsteem 23. mai 1816 Eestimaa kubermangus 26. märts 1819 Liivimaa kubermangus talurahvas sai pärisorjusest priiks ja pandi perekonnanimed (priinimed)
kubermangukoolid (gümnaasiumid) kubermangulinnades ülikoolid 1802 taasavati Tartu Ülikool 8.teema: Talurahvareformid 1) 1802/1804 seadused 1802 – Eestimaa talurahvaregulatiiv 1804 – Liivimaa talurahvaseadus Põhimõtteliselt sarnased seadused: Talude pärandatav kasutamisõigus Õigus vallas- ja kinnisvarale Piirati mõisniku õigusi talupoja suhtes (keelati müümine) Taluperemehed vabastati kodukarist Hakkas kujunema talurahva omaette kohtusüsteem 2)Pärisorjuse kaotamine, perekonnanimede panek 1816 Eestimaal, 1819 Liivimaal Mõisnikel puudusid kõik õigused talupoja üle. (talupoeg maksis siiski maa eest renti) 3) 1849/1859 seadused 1849 – Liivimaa kubermangus ; 1856 - Eestimaa kubermangus Võimalus talukohad päriseks osta Teoorjus järk-järgult lõpetati ja asendati raharendiga Mõispõldudel hakkasid tööle mõisamoonakad (palgatöölised)
Masing. 3. Esimene ajaleht 1857 ,,Perno Positmees" , Jansen. Teema 8 Talurahvareformid 1802/1804 aasta seadused 1. 1802 Eestimaa talurahvaregulatiiv ,,Iggaüks, kes..." 2. 1804 Liivimaa talutahvaseadus 3. Põhimõtteliselt sarnased seadused 4. Talude pärandatav kasutamisõigus 5. Vaba omandiõigus nii vallas-kui kinnisvarale 6. Teokoormiste normeerimine 7. Piirati mõisniku õigust talupoja isiku suhtest(keelati müümine ja võõrandamine) 8. Taluperemejed vastastati kodukarist, teistele ülempiir 15 hoopi 9. Loodi vallakohtud, mid olid mõisniku kontrolli all, kohtunikud olid talupojad ( edasikaebused kihelkonnakohtule, kus kohtunikeks 1 mõisnik ja 2 talupoegade esindajat) 10. Hakkas kujunema talurahva omaette kohtusüsteem Pärisorjuse kaotamine, perekonnanimede panek 1. 1816- Eestimaal kaotati pärisorjus ja hakati panema perekonnanimesid (priinimesid) 2. 1819 Liivimaal kaotatakse pärisorjus 1849/1856 aasta seadused 1
omandiõiguse. Talu koormised pidi kindlaks määratama vastavalt maa pindalale ja kvaliteedile. Nii Eesti- kui ka Liivimaal loodi uus talurahvakohtukorraldus (valla-, kihelkonna- ja maakohus), kodukariõigust piirati. Vallakohus (Eestimaal kaotati 1817. alupoeg jäi sunnismaiseks, kuid mõisnik ei tohtinud teda enam maast lahutada ega maata võõrandada. Taluperemehed (erinevalt vabadikest ja sulastest) vabastati kodukarist ja nekrutikohustusest. Eestimaa 1804. aasta talurahvaseadus parandas talurahva õiguslikku seisundit vähem. See põhjustas 1805 Kose-Uuemõisas rahutusi. 1804- Eestimaa talurahva seadus- Olemuselt sarane Liivimaa talurahva seadusega. Põhieesmärgiks oli talurahva kaitsmine mõisnike omavoli eest. Talupoegadele tagati vallasvara omamise õigus. Talu peremeestele kinnitati pärandatav talu kasutusõigus. Pärisorjuse kaotamine ja talurahva uued õigused ning vabadused: Riiklikud
annaabi.ee 
