Nii hävitati iseseisvusaegsed perioodilised väljaanded ja ilukirjandus. Ebasobivad raamatud, trükid jms. pandi erifondi, mille kasutamiseks tuli taotleda eriluba. Samuti lisandus kõigele sellele ka punapropaganda, mis pidi kaasa aitama kogu vaimusfääri valitseva reziimi kontrollile. Eesti kultuur muutus kaheks : välis- ja kodueesti kultuuriks. 1994 aastal siirdus pagulasse palju loovinimesi, kes jätkasid uutes kohtades oma loomingut, mis jäi kahjuks suuremale osale kodueestlastele kättesaamatuks. Samuti olid paljud haritlased sunnitud oma loomingut ''ümber hindama''. Haritlased püüdsid leida positiivset programmi, et nõukogude korra ''viljastavates tingimustes'' ellu jääda. Peale sõda vaimsele surutisele andsid suure tagasilöögi kõrgkultuurile. Rahva aktiivsus jäi püsima ning väljendus isetegevusharrastuses. Maal olid selleks enamasti pilli-, rahvatantsu-, ja näitemänguringid ning laulukoorid. Suureks tähtsaks
piiratuks. Samuti lisandus kõigele tervet ühiskonda hõlmav propaganda, mis pidi aitama allutada kogu vaimusfääri valitseva reziimi kontrollile. Teise maailmasõda ja nõukogude võimu kehtestamine 1944. aastal lõhestasid eesti kultuuri kaheks: välis- ja kodueesti kultuuriks. Sel aastal siirdus pagulusse arvukalt loovinimesi (kirjanikke, kunstnikke, teadlasi), kes jätkasid uutes asukohamaades oma senist tegevust, kuigi nende looming jäi suuremale osale kodueestlastele kuni 1970 aastate lõpuni kättesaamatuks. Seetõttu otsustati eesti kultuur püsimajäämine siiski kodumaal ja just nende vastupanuvõime ja elujõulisus tagasid eesti kultuuri järjepidevuse ka nõukogude aastatel. Sõda ja sellele järgnenud vaimse surutise aastad andsid ränga tagasilöögi eelkõige kõrgkultuurile. Seevastu rahva kultuuriline aktiivsus jäi püsima ja väljendus eelkõige iseseisvusharrastuses. Edasi tegutsesid pilli-, rahvatantsu- ja näitemänguringid ning laulukoorid
Kaasnes massiline võõrtööliste sissevool teistest liiduvabariikidest, sisseränne kahandas aja jooksul oluliselt eestlaste osatähtsust elanikkonnas, industrialiseerimine ja üleminek kolhoosikorrale soodustasid linnastumist. Erasektori täielik väljasuretamine. 23. Milles seisnes eesti kultuuri lõhestatus? Välis- ja kodueesti kultuur: palju pagenud loovinimesi hakkasid uutes asumaades vana tegevust jätkama, hoides eesti kultuuri. See jäi esialgu kodueestlastele kättesaamatuks ja nad proovisid ise oma kultuuri säilitada. 24. Miks hakkas Eesti NSVs maakultuur hääbuma? Linnastumine, maaelanikud muutusid liikuvamaks ja kolisid linnadesse, maa-asulates hakkas arenema linlik eluviis. 25. Miks langes nõukogude ajal hariduse väärtus? Koolidelt nõuti maksimumilähedast õppeedukust, mille tõttu ka õpilaste halvad tulemused muudeti paremaks, ülikoolis ainete valik minimaalne ja venekeelne haridus. 26. Mis aastal koostati "40 kiri"
Kaasnes massiline võõrtööliste sissevool teistest liiduvabariikidest, sisseränne kahandas aja jooksul oluliselt eestlaste osatähtsust elanikkonnas, industrialiseerimine ja üleminek kolhoosikorrale soodustasid linnastumist. Erasektori täielik väljasuretamine. 23. Milles seisnes eesti kultuuri lõhestatus? Välis- ja kodueesti kultuur: palju pagenud loovinimesi hakkasid uutes asumaades vana tegevust jätkama, hoides eesti kultuuri. See jäi esialgu kodueestlastele kättesaamatuks ja nad proovisid ise oma kultuuri säilitada. 24. Miks hakkas Eesti NSVs maakultuur hääbuma? Linnastumine, maaelanikud muutusid liikuvamaks ja kolisid linnadesse, maa-asulates hakkas arenema linlik eluviis. 25. Miks langes nõukogude ajal hariduse väärtus? Koolidelt nõuti maksimumilähedast õppeedukust, mille tõttu ka õpilaste halvad tulemused muudeti paremaks, ülikoolis ainete valik minimaalne ja venekeelne haridus. 26. Mis aastal koostati "40 kiri"
Eeltoodule lisandus tervet ühiskonda hõlmav propaganda, mis pidi aitama allutada kogu vaimset elusfääri valitseva reziimi kontrollile. Haritlaskond Teise maailmasõja lõpuaastatel pagesid eesti haritlaskonna paljud esindajad kartuses nõukogude võimu ees läände. Nende poolt paguluses loodud vaimupärand on kohati hämmastavalt rikkalik ja kuulub orgaaniliselt meie kultuurilukku. Ent sellest pärandist osasaamine ei olnud nõukogude ajal enamikule kodueestlastele võimalik. Kodumaale jäänud ,,vana kooli" haritlaskond langes aga suures osas ideoloogilise terrori ohvriks, mis tähendas nende aktiivse loometegevuse piiramist või hoopis sellest väljalülitamist aastakümneteks. 1950. aastate keskpaigas vaimne surutis mõnevõrra leevendus. See andis võimaluse vanema põlvkonna haritlastele taas loometöö juurde tagasi tulla. Algas rahvuskultuuri osaline enesetaastumine, millest järjest olulisemat rolli hakkas etendama uus põlvkond haritlasi.
kus õde Ursula aitab kloostrisse lõksu meelitatud Gabrielil august välja ronida (Kuressaare linnus püüab turiste lõviaugust kostva möirgega, 2003). Saaremaa Muuseum on astunud sammu oma külastajatele lähemale. Virtuaaltuuride kasutamine kogub hoogu kõikjal ja nüüd on teenus ka Kuressaare iidsel piiskopilinnusel. Peamine eesmärk on tutvustada Kuressaare lossi piiri taha ja anda võimalust teha eeltutvus kodust lahkumata. Suund on ka kodueestlastele, kes saavad visata pilgu peale, mõtlemaks, millele keskenduda, sest kunagi ei jõua sellise suurusega muuseumis, nagu seda on Saaremaa Muuseumi lossihoone, hõlmata kõike (Saaremaa Muuseumi virtuaaltuur, kuupäev puudub). Virtuaaltuuri saab näha siit: http://kuressaarecastle.ee/index.php# Kuressaare kindluse läänebastioni keldrites tegutsevad neli käsitöökeldrit, pakkudes külastajatele nii silmailu, isetegemisrõõmu kui ka suveniiride soetamise võimalusi. Lagunenud, kunagi
18. sajandi lõpuks ületati poole miljoni piir. Demograafiline olukord 20. sajandi algul 1. 1897. aasta rahvaloendus: 986000 elanikku, sh 90% eestlasi, 4,5% venelasi, 3,5% (balti)sakslasi. Tegevusalade järgi: põllumajandus 68%, kaubandus ja tööstus 25%, 8 mittetootlik rahvas=haritlased 7%. Linnades elas u. 250000 inimest, sh 75% neist olid eestlased. 2. 1911. aastal elanike arv u. 1,1 miljonit. Lisaks kodueestlastele elas Vene impeeriumis u. 200000 eestlast, sh Peterburi kubermangus 50000 ja Riias u. 10000. Eesti 1939 1992 Eesti Teises maailmasõjas Molotovi-Ribbentropi pakt (MRP) 23. augustil 1939 kirjutasid Nõukogude Liidu välisasjade rahvakomissar Vjatseslav Molotov ja Saksamaa välisminister Joachim von Ribbentrop Moskvas alla mittekallaletungi lepingule. Lubati teineteist 10 aasta jooksul mitte rünnata ega osaleda teisele poolele vaenulikus sõjalises liidus
annaabi.ee 
