Juulirevolutsiooni ajendil lõi ta ühe oma kuulsaimatest maalidest ’’Vabadus viib rahva barrikaadidele’’. 2. Romantismi piiritletakse aastatega 1789-1830. Alguse sai Saksamaal, levis edasi Inglismaale ja Prantsusmaale. 3. Jean-Jacques Rousseau-Oli prantsuse filosoof ja kirjanik. Tema poliitiline filosoofia mõjutas tugevalt prantsuse revolitsiooni. Tema üleskutse oli keskenduda rohkem looduse ja loomulikkuse poole. Loomulikkuse ja vabaduse vastandamine aadlikele ja kodanlastele. 4. Johann Gottfried Herder-Oli saksa filosoof ja kirjanik. Üleskutse rahvaluule kogumisele, oma maa ajaloo tundmaõppimine. Käis ise ka teiste rahvaste luulet üles kirjutamas. 5. Romantismis väärtustab isiksust koos puhaste ja vabade tunnetega. Teemadeks oli tihtipeale igatsus, lootus, õnn, armastus ja salapära. Positiivsed tegelased olid tihti idealiseeritud. Mehed-Julged, õilsad, ausad ja vaprad.
Deklameeriti siiski jääda truuks katoliku dogmadele. Nii ei pidanud supermatiaakt kaasa tooma usupuhastust nagu mujal Euroopas. Uut kirikut hakati nimetama Anglikaani kirikuks. Parlamendi aktiga suleti Inglismaal kõik kloostrid, kuningas konfiskeeris nende maad ja varad, munkadest sai täiendus töötute ridades. Kloostrimaade arvel muutus Henry VIII Euroopa rikkaimaks valitsejaks. Osa nendest maadest kinkis kuningas oma soosikuile. Soa müüdi kodanlastele ja talupoegadele. Nii tekkis uute maaomanike kiht. Kiriku tegevuses sai tähtsaimaks uuenduseks ingliskeelne jumalateenistus. Keelati indulgentside müük, lõpetati säilmete kummardamine, vähendati kirikupühade arvu. Jumalateenistuse aluseks pidi olema peapiiskop Thomas Cranmeri koostatud palveraamat. Reformatsiooni läbi viimisel oli Henry VIII karm jaa halastamatu. Teisitimõtlejaid represseeriti. Henry VIII keelas piibli lugemise. Rekatoliseerimise katse
hiljem pani aluse anglikaani usutunnistusele. Kuninga lähim abiline reformide läbiviimisel oli aga Thomas Cromwell. Reformatsioon tõi Inglismaal kaasa kõikide kloostrite sulgemise, kuningas konfiskeeris nende maad ja varad ning munkadest said töötud, samuti kaotati vaimulike tsölibaat. Tänu kloostrimaade konfiskeerimisele muutus Henry VIII Euroopa rikkaimaks valitsejaks. Kuningas müüs osa neist maadest oma soosikuile, osa aadlikele, kodanlastele ning jõukatele talupoegadele, sellega tekkis ka uute maaomanike kiht. Kõige tähtsamaks uuenduseks kiriku tegevuses sai aga jumalateenistuse muutmine emakeelseks, samuti pidi jumalateenistuse aluseks olema peapiiskop Thomas Cranmeri koostatud palveraamat. Inglismaal keelati indulgentside müük, vähendati kirikupühade arve ja lõpetatid pühakute säilmete ja pühapiltide austamine. 1534. aastal võeti vastu ,,Reetmise akt", mille alusel kuulutati äraandjaks kõik, kes
Sotsiaalsete väärtuste poolest konservatiivseimad, vähem liberaalsed on ainult paremäärmuslased. Majanduspoliitikalt ollakse enamasti tsentris, toetades mõõdukat riigi sekkumist. n Saksamaa kristlikud demokraadid on ühed ilmalikumad ja liberaalsemad, osalt suure protestantliku enamuse tõttu. CDU pigem tsentris. n Kristlikud parteid protestantlikus Põhja-Euroopas on parempoolse majandusprogrammiga ja orienteeritud kodanlastele, ka sotsiaalpoliitika on parempoolne. Edendada kristlike väärtusi poliitikas ja esindada kristlikke valijaid. Kommunistlikud erakonnad n 1919. a. loodi Komitern, milles NSV Liidu kommunistlik partei kontrollis ideoloogiat. Komitern esines Marxi ideede kaitsjana, mida on edasi arendanud Lenin. 1943. saadeti Komitern laiali, kuid Moskva mõju jäi. n Pärast 1956 Ungarit ja 1968 Tsehhoslovakiat Moskva mõju nõrgenes ja osad
· 1812 a. võeti vastu Cádizi konstitutsioon, millega kehtestati konstitutsiooniline monarhia. · 1820- 1823 a. II kodanliku revolutsiooni algus Hispaanias, algas kolonel R. del Riego y Nuñezi juhtimisel ülestõusuga. · 1834- 1843 a. III kodanlik revolutsioon Hispaanias. · 1834 a. kaotati kodanlik inkvisitsioon kogu riigis. · 1835 a. kehtestati majoraat. · 1837 a. võeti vastu uus konstitutsioon, suleti enamik kloostreid. Kiriku maavaldused müüdi mõisnikele ja kodanlastele. · 1840 a. algas manufaktuuride asendamine vabrikutega tekstiili-, mäe- ja metallurgiatööstuses. · 1848 a. valmis esimene raudtee riigis. · 1854- 1856 a. IV kodalik revolutsioon Hispaanias. Võimule sai progressistid juhituna kindral B. Esparteroga. · 1868- 1874 a. V kodalik revolutsioon Hispaanias. · 1873 a. kuulutati välja Hispaania Vabariik. · 1874 a. monarhistidel õnnestus troonile seada Alfonso XII (1874- 1885 a.). · 1870 a
klassiprintsiibi järgi. 1924 konst järgi olid kõik kodanikuõigused kuulunud vaid töötavatele klassidele. Nüüd enam seda vahet ei tehtud, kehtestus esmakordselt üldine valimisõigus kõigile kodanikele, vaid valimispiirang al 16 eluaastast. Midagi polnud öeldud, kuidas valimised peavad toimuma- demokr, üldised, otsesed, salajased valimised. Konst-ga kehtestati üleüldiselt kõik kodanikuvabadused- usu-, mõtete- sõnavabadus jne. Kõik varasemad seadustes kirja pandud piirangud kodanlastele jne likvideeriti- ei tähendanud, et oleks tegelikult kehtinud. Oli ka kirjas, et kohtuvälised repressioonid on NL-s mõeldamatud. 1936 konst-s oli sõnaselgelt kirjas see, et iga liiduvabariik võib vabalt NL-st välja astuda, sellist võimalust tegelikult ei eksisteerinud. Samasugune kahepalgeline oli ka NL igapäevane, tegelik elu. Ühest küljest ainuisikuline diktatuurivalitsus Stalini poolt, samas terror, repressioonid jne, aga ka maj allakäik, põllumaj
annaabi.ee 
