Kodanikuühiskond · Ühiselu valdkond, kus inimeste tegevuse eesmärgiks pole valitseda või teenida kasumit (seltsid, ametiühingud, ühingud, ühistud, liidud) · Kodanikuühiskonna kujunemise eeltingimuseks on seadustele tuginev valitsemine ja kodanikuõiguste ja -vabaduste tunnustamine. Kodanikualgatuslikke organisatsioone on kolme liiki: · mittetulundusühingud (MTÜ) korteriühistu, usuühing, kultuuriühing jne 2001 Eestis 13 666 tk · sihtasutused (SA) millegi konkreetse jaoks, 371 tk nt Integratsiooni Sihtasutus, Avatud Eesti Fond, saavad tegutseda ka haiglad ja õppeasutused. · seltsingud mitteformaalne ühendus, mida ei registreerita · Erakorralisel juhul võib kodanikuühenduse tegevus võtta ka äärmuslikuma vormi protestiavaldustes vägivallatud
on tuntud kui kodanikuühiskond. Tsiviilühiskonda kuuluvad vabatahtlikud organisatsioonid, ühendused ja liikumised. Kodanikuühiskonna eelduseks on demokraatlik riigikord ja arvamuste vaba realiseerimine. Kolmanda sektori elujõu kolm komponenti on esiteks seadused ja õiguslik keskkond, teiseks finantseerimine ja ressursid ning kolmandaks organisatsioonide ja üksikisikute võimekus. Kuid kas Eestis toimib kodanikuühiskond? Eestis on kolme liiki kodanikualgatuslikke organisatsioone- mittetulundusühingud (MTÜ-d), sihtasutused (SA-d) ja seltsingud. Kodanikualgatuslikud organisatsioonid on tsiviilühiskonna koostisosa. Mittetulundusühingute, sihtasutuste ja seltsingute olemasolu Eestis näitab, et meil toimib kodanikuühiskond. Tänapäeval on mittetulundussektor oluliseks tööandjaks paljudes maades, Eestis on hinnanguliselt hõivatud 4-5 protsenti tööjõust kolmandas sektoris. Tänapäevane mittetulundussektor on majanduslikult tegus ja mitmekülgne.
(tegevusload, maksud, keskkonnahoid), riik sekkub majandusse, et pehmendada turutõrkeid ja jagada ümber rikkust, riik planeerib ühiskonna majanduslikku arengut parem ja vasakpoolsus. III sektor: tegevus, mis on loomult sots., ei ole suunatud kasumi saamisele ega võimu teostamiseks, kuulub mittetulundussektorisse. Kodanikuühiskond ühiselu valdkond, kus inim. Tegevuse eesmärgiks pole valitseda või teenida kasumit (seltsid, ametiühingud, ühingud, ühistud, liidud). Kodanikualgatuslikke org. on kolme liiki: mittetulundusühing korteriühistu, usuühing, kultuuriühing jne, sihtasutused millegi kongreetse jaoks, nt Integratsiooni Sihtasutus, Avatud Eesti Fond, saavad tegutseda ka haiglad ja õppeasutused. Seltsingud mitteformaalne ühendus, mida ei registreerita. Erakorralisel juhul võib kodanikuühenduse tegevus võtta ka äärmuslikuma vormi protestiavaldustes vägivallatud meeleavaldused, protestikirjad, nt Balti kett, Fosforiidisõda, Laulev rev
aega. Sellest lähtudes on vajalik, et avalik võim ja kolmas sektor teeksid tihedat koostööd. Paljudes riikides toetavad nii keskvõim kui ka kohalik võim kolmandat sektorit märkimisväärselt ning on loodud süsteem nende rahaliseks toetamiseks. Riik ei ole ainult võimukandjate mure, riik puudutab meid kõiki. Kasulik ja vajalik on ka ärisektori ja kolmanda sektori koostöö. Eesti ühiskond hakkas oma kodanikualgatuslikke ühendusi looma eelkõige Saksa ja Soome eeskujul. Omariikluse puudumise tõttu kujunesid kodanikuühendused kultuuriliseks alternatiiviks võõrriiklikele võimustruktuuridele, andes eestlastele võimaluse omal maal end vaimselt edendada ning rahvusena säilitada ja omariikluseks ette valmistada. XIX sajandi teisel poolel loodi Eestis massiliselt inimeste erinevaid ühendusi ja seltse (muusikaseltsid, põllumeeste seltsid, karskusseltsid, näiteseltsid jne).
Sellisel juhul kasutatakse tavaiselt oskussõnu mittetulundussektor või kolmas sektor. Needaitavad paremini mõista kodanikuühiskonna paiknemist riigivalitsemise (esimese ehk avaliku sektori) ning ärimajanduse( teise sektori ) vahel. Samamoodi nagu kodanikuühendused ei sea oma eesmärgiks võimule tulekut, pole ka kasumi teenimine nende eesmärk. c) Mõnikord peetakse kolmandast sektorist rääkides silmas selle koostisosi- kodanikualgatuslikke organisatsioone. Eestis on neid kolme liiki mittetulundusühingud(MTÜ-d), sihtasutused (SA-d) ja seltsingud. MTÜ-de asutamine ja asjaajamine on kõige lihtsam, seetõttu on neid ka kõige rohkem. Seltsingud on mitteformaalsed ühendused , mida ei registreerita , seetõttu puudub ülevaade nende hulgast või tegevusest. Tänapäeval võib seltsinguteks pidada ka virtuaalseltsinguid postiliste, kuhu on koondunud ühesuguste probleemide või valdkonna vastu huvi tundvad inimesed.
vähemalt 5% valijate häältest (valimiskünnis) Kodanikuühiskond e tsiviilühiskond On iseloomulik või omane demokraatlikule riigile, selle puudumine näitab, et tegu on diktatuuriga. Ühiskond tugineb kodanikualgatusel; mida pikaajalisemad on demokraatia traditsioonid, seda tugevam on kodanikuühiskond. Kas Eestis on tugev kodanikuühiskond? Pigem jah, sest 1) usk kodanikualgatusse on suur; Teeme Ära projektis osales 40 000 inimest 2) palju on kodanikualgatuslikke organisatsioone ja ühendusi (nt õpilaste huviringid, MTÜd, korteriühistud, naabrivalve) 3) Eesti elanikkond osaleb aktiivselt seaduste välja töötamises (ümarlauad, veebipõhised portaalid) Pigem ei, sest 1) usk kodanikualgatusse on vähene ning noorte osakaal MTÜdes on väike 2) demokraatlikud traditsioonid pole Eestis piisavalt juurdunud 3) kodanikuühiskond pole sedavõrd tugev, et suudaks võimu kontrollida
See rõhutab, et tõeline demokraatia vajab lisaks valimistele ja erakondade tegevusele veel teisigi kanaleid rahva kaasamiseks otsustamisse. Mitmesugused seltsid, ühingud, ühistud, liidud ja rahvaalgatused pakuvad selleks häid võimalusi. Teine lähenemisviis peab silmas kodanikuühiskonna majanduslikku mõõdet. Sellisel juhul kasutatakse tavaliselt oskussõnu mittetulundussektor või kolmas sektor. Mõnikord peetakse kolmandast sektorist rääkides silmas selle koostisosi kodanikualgatuslikke organisatsioone. Eestis on neid kolme liiki mittetulundusühingud (MTÜ-d), sihtasutused (SA-d) ja seltsingud. MTÜ-de asutamine ja asjaajamine on kõige lihtsam, seetõttu on neid ka kõige rohkem. Seltsingud on mitteformaalsed ühendused, mida ei registreerita, seetõttu puudub ülevaade nende hulgast või tegevusest. Tänapäeval võib seltsinguteks pidada ka virtuaalseltsinguid postiliste, kuhu on koondunud ühesuguste probleemide või valdkonna vastu huvi tundvad inimesed.
eeskätt looduskaunite paikade säilitamine. Samuti on esinduslike keskkonnagruppide seas nt Keskkonnakaitse Fond, Greepeace U.S.A., Izaak Waltoni Liiga jt. Viimaste hinnangute kohaselt eksisteerib USAs praeguseks juba üle 10 000 keskkonnakaitsealase huvigrupi, mis kõik soovivad edendada poliitikaid, kontrollimaks saastamist, võitlemaks kliima soojenemisega ning kaitsmaks kõrbealasid ja ohustatud liike. (Patterson, 2013, p. 226; G. C. Edwards et.al., 2014, p. 350) Enamik kodanikualgatuslikke huvigruppe omavad teemapõhist poliitilist agendat, mis tähendab, et tegu on nn. üksikprobleemi huvigruppidega (single issue groups). Selliste huvigruppide arv on viimase poole sajandi jooksul jõudasalt kasvanud ja nad avaldavad valitsusele survet pea igas mõeldavad poliitikavaldkonnas. Üksikprobleemi huvigruppide alla kuuluvad nt Üleriigiline Laskurite Liit (NRA), mis pooldab igaühe õigust omada käsirelvi
annaabi.ee 
