HARILIK KÕRVITS Koostanud: Eliisabet Ojar PINNASE ETTEVALMISTUS Kasvukoht peaks olema tuule eest kaitstud ja päikesepaistelises kohas, soovitavalt lõunapoolse kallakuga maal. Künni sügavus umbes 30 cm. Mulla ettevalmistamise käigus viiakse koos kündmisega mulda 10-20t/ha orgaanilist väetist. Mineraalväetistest antakse umbes 60-90 kg/ha lämmastikku, fosforit ja kaaliumit. https://www.youtube.com/watch?v=CJCmSilXTEc – Külvamine, kobestus, komposti jms lisamine. Lisaks videod: https://www.youtube.com/watch?v=Ff6FW4u9-Z4 – Mulla ettevalmistus, kasvatamine, istutamine https://www.youtube.com/watch?v=T4WXuCI30CI – Saagikoristus, maa ettevalmistus, kasvatamine, kahjurid. KASVATATAVAD SORDID ‘Sweet dumpling’ - Selle sordi kasvuperiood on 105 päeva. Koor kollakas-valge värvusega, millel tumerohelised dekoratiivsed triibud. Väikesed viljad kaaluga kuni 200 g. Viljaliha oranž ja magusa maitsega.
pealekandmiseks? Paagist värviga toidetavad,Püstoli küljes asuvast anumast toidetavad 319-Nimetage kaasaegsete masinate tootjate poolt kehtestatud tehnohoolduste perioodilisus. 10 th-päevane e vahetuseline,50 th-nädalane,250 th-igakuine,500 th- igakvartaline,1000 th-pooleaastane,2000 th-aastane,3000 th-kahe aastane V rida 176-Mis moodustab pinnaste vedela faasi? Vedel faas-moodustab pinnastes veena sisalduv niiskus. 182-Millise parameetriga iseloomustatakse pinnaste kobestatavust? Kobestus tegur-mitu korda antud materjali maht suurneb, kui me teda looduslikust lademest välja kaevame 188-Kuidas töötleb pinnast mullatöömasina aktiivne tööorgan? Aktiivse tööorganiga masin sooritab põhilise tööoperatsiooni jõuallikalt saadava energia arvel ning veojõudu kasutatakse vaid ettenihkeliikumise saamiseks 194-Mis erinevus on juurija ja juurija-koguja passiivsel tööorganil? Juurija tööorgan on mõõtmetelt väiksem ja ehituselt massivsem
Sideainena kasutatakse sitkeid või vedelaid naftabituumeneid või põlevkivibituumeneid. 260. Mis on seguri mustsegu ja höövlisegu erinevus Mustsegud segatakse soojalt või külmalt statsionaarses või liikurseguris ja on paigaldatud külmalt. Hllvlisegud segatakse külmalt teefreesiga vahetult teel või segamisplatsil. 261. Juurija Ettevalmistustööde masin. Kändude juurimiseks, võsa, metsalangetus, kivide eemaldamine, kasvukihi eemaldus, kobestus. 262. Võsalõikur Ettevalmistustööde masin. Ette nähtud võsa ja põõsavõrsete niitmiseks. Sõita tuleb sellise kiirusega, et lõikur jõuaks materjali korralikult peenestada. 263. Kobestaja Ettevalmistustööde masin. Ette nähtud kõva pinnase, külmunud pinnase kobestamiseks. 264. Buldooserid, nende jaotus Mullatöömasin. Ette nähtud pinnaste kaevanamiseks, teisaldamiseks. Pinnaste, mullete, aluste, süvendite nõlvade ja põhjade planeerimiseks
Tkäik käiguvahetusele kuluv aeg 20,00 sek Tt täistsüklile kuluv aeg 47,06 sek n töötsüklite arv tunnis 76,50 Ks saha esise täitumis aste 0,90 Kb buldooseri tööaja kasutegur 0,85 Kk pinnasekaotegur laotamisel 1,00 Kp pinnase kobestus tegur 1,10 P0 buldooseri tootlikus 1374,81 m3/vah Materjali profileerimine Caterpillar 120H Greider e teehöövel L tasandatava lõigupikkus 500,00 m f saha laius ( tasandatava ala laius) 3,66 m T töövahetuse pikkus 8,00 h
BCM-Bank cubic meter BCY-Bank Cubic yard, Tihedus looduslikus ladestuses. 180-Millist pinnase tihedust tähistab lühend LCM (LCY)? LCM-Loose cubic meter LCY-Loose cubic yard, Tihestus kobestatuna 181-Millist pinnase tihedust tähistab lühend CCM (CCY)? CCM-Compacted cubic meter CCY-Compact cubic yard, Peale tihendamist saavutatud tiheuds. 182-Millise parameetriga iseloomustatakse pinnaste kobestatavust? Kobestus tegur-mitu korda antud materjali maht suurneb, kui me teda looduslikust lademest välja kaevame 183-Milliseid meetodeid rakendatakse lõikejõudude vähendamiseks? Lõiketerade aktiveerimine, Pinnase ja tööorgani vaheliste hõõrdejõudude vähendamine ????? 184-Milliste lõiketera pindade vahel mõõdetakse teritusnurk ? teritusnurk-mis on lõiketera esi- ja tagatahu vaheline nurk. 185-Mille vahel mõõdetakse lõiketera esinurk ?
3) haritava kihi järgi: külvi-, künni- ja aluskihikultivaator Külvi-, künni- ja aluskihikultivaatorite tööseadiste asetustihedus on niisugune, et tagataks mulla hea läbitöötlus nende töösügavusele vastavalt (5 10 cm, 15 20 cm ja 18 30 cm). Veel sügavamalt töötavad kultivaatorid on juba sügavkobestus- ehk süvakultivaatorid ja sügavkobestid 4) põhiülesande järgi: kobestus- ja rohimiskultivaatorid Käpp koosneb ankrust ja tööorganist. Ankruid võib olla 3 tüüpi: 21 a) jäiga ankruga kobestamiskäpp sobivad kobestamiseks seal, kus mullad on rasked, tihenenud ja kivivabad b) poolvetruv ankur c) vetruv ankur, mis jaguneb omakorda C- ja S-kujuliseks Tööorganiks võib olla: a) pii b) hanijalg c) külglõike tera kobestamiseks ja umbrohutõrjeks
Sideaine: sitke naftabituumen 257. korduv 258. korduv 259. Seguri mustsegu ja höövlisegu erinevus: seguri mustsegu segatakse soojalt või külmalt või liikurseguris ja on paigaldatavad. Höövlisegud segatatakse külmalt teefreesidega või greideridega vahetult teel või segamisplatsil. 260. Juurija- masin mis on ettenähtud kändude juurimiseks, võsa, metsalangetus kivide eemaldamine, kasvukihi eemaldus, kobestus. 261. Võsalõikur- masin mis on ettenähtud võsa ja põõsaste niitmiseks. Kaks liikuvat ketti niidavad põõsad ja võrsed maha ning peenestavad hakkeks. 22 262. Kobestaja- masin, misjon ettenähtud kõva pinnase kobestamiseks. 263. Buldooserid- mehhanismid, mis on ettenähtud kaevandamiseks, teisendamiseks; pinnaste, mullete, aluste,
ja tihendamist; 6) lauskultiveeritud põllu pind peab olema tasane, ilma vaonditeta ja vallideta; 7) lauskultiveeritud põllul ei tohi esineda vahelejätte ja töötlemata põlluosi. Lauskultivaatoreid liigitatakse mitmete tunnuste järgi järgmiselt: 1) otstarbe järgi: üld- ja eriotstarbelised; 2) haakimisviisi järgi: haake-, ripp- ja poolrippkultivaatorid; 3) haritava kihi järgi: külvi-, künni- ja aluskihikultivaatorid; 4) põhiülesande järgi: kobestus- ja rohimiskultivaatorid; 5) tööseadise liigi järgi: käpp- ja piikultivaatorid; 6) tööseadise tüübi järgi: S- ja C-kujuliste vedrupiidega, hanijalg- ja peitelkäppadega jms. 12. Lauskultivaatori ehitus ja tööseadised. Lauskultivaatori koostisosad on raam, veermik, haake- ja riputusseadis, töö- ja reguleerseadised. Peale nende võivad olla veel lisaseadised (väetusseadis, kivikaitseseadis jms). Veermik koosneb enamasti kahest kande- või tugirattast koos nende telgedega. Rattad