varajase pronksiajaga. Ühiskonna varanduslik kihistumine. Ühiskond on organiseeritud ja välja on kujunenud riikluse alged. Kirja kasutusele võtmine mängib väga suurt rolli riiklikus korralduses ning loob eeldused vaimsedeks tegevusteks. Algeline maaviljelus tekkis korilusest. Söödavaid taimi korjanud inimesed panid tähele, et metsikult kasvanud semmned ja viljad said küpseks ühel ja samal aastaajal. Inimesed puhastasid sobiva maalapi umbrohust ning kobestati muld, kuhu pandi seemned kasvama. Samaaegselt maaviljelusega sai alguse koduloomade kasvatamine. Maaviljeluse kasutamisele võtmisega ja koduloomade kodustamisega üheks oluliseks eeltingimuseks oli samuti inimese üleminek paiksele eluviisile. See tõi kaasa elanikkonna kasvu. Asulad rajati veekogude äärde, kus oli võimalik kala püüda ning soodne pinnas oli hea vilja kasvatamiseks. Järved ja jõed pakkusid paremaid liiklemisvõimalusi.
Algeline maaviljelus tekkis korilusest. Söödavaid taimi korjanud naised panid tähele, et metsikult kasvavad viljad ja seemned muutusid küpseks ühel ja samal aastaajal. Viljade korjamisel varises osa marjadest maapinnale, millest pehmaes mullakihis sirgusid teatud aja möödudes uued taimed järjekordse saagiga. Naised püüdsid ise aidata toidutaimede paljunemisele. Viljakaid maalapid puhastasid umbrohust ja võsadest mehed kõpla taolise tööriistaga. Naised kobestati mulla ära ja panid seemned sihiteadlikult mulda. Seda põllumajandus viisi nimetatakse kõpla põllumajanduseks. Samaaegselt maaviljelusega sai alguse koduloomade kasvatamine. Loomade kodustamine oli seotud küttimisega ning kuna jahil käisid mehed siis sai karjakasvatamine meeste alaks. Jahiretkelt kaasa toodud metsloomast sai koduloom siis kui ta hakkas andma järelkasvu. Jahil käies saadi mõnikord saaki rohkem kui jõuti ära süüa ning kardeti et liha läheb raisku
ühiskonnakihid, tekkinud linnad ja riigid, tuntakse kirja ja luuakse kõrgetasemelisi kirjandus kunstiteoseid. Inimesed õppisid jõe ümbruse vilja kandvat ala laiendama. · Rajasid tammi ja kanaleid, et vesi pääseks kuivematele aladele. · Seal, kus vett liiga palju, juhiti vesi kanalitega eemale. Maad kobestati kõplaga peagi ader ; metallist tööriistad, relvad, merel ,jõgedel purjepaadid; ratas ja vanker. Mesopotaamia lõunaosas elas sumeri rahvas, kes rajas ka Mesopotaamias esimesed linnad ja riigid. Riik Suur ja hästi organiseeritud kogukond millel on oma maa ala, oma valitseja ja kindel ühiskonna juhtimise kord. Kuna põllud andsid head saaki, siis kasvas elanike arv. Uruk esimene suur linn
Koriluses ei eksisteeri kaubandust ja raha, ei ole liiklusteid ega veondust. Kuna saadused ei vaja töötlemist, siis pole ka käsitööd ja tööstust. Neil ei ole vajadust riigi järele. Korilased pidid oma elukohta pidevalt muutma, sest toitu ei jätkunud. Korilased suudavad end elatada vaid väga hõredalt asustatud maaalal. . Naised püüdsid ise aidata toidutaimede paljunemisele. Viljakaid maalapid puhastasid umbrohust ja võsadest mehed kõpla taolise tööriistaga. Naised kobestati mulla ära ja panid seemned sihiteadlikult mulda. Seda põllumajandus viisi nimetatakse kõpla põllumajanduseks. Samaaegselt maaviljelusega sai alguse koduloomade kasvatamine. Loomade kodustamine oli seotud küttimisega ning kuna jahil käisid mehed siis sai karjakasvatamine meeste alaks. Jahiretkelt kaasa toodud metsloomast sai koduloom siis kui ta hakkas andma järelkasvu. Jahil käies saadi mõnikord saaki rohkem kui jõuti ära süüa ning kardeti et liha läheb raisku. Kui aga
venitatud. ,,Tõelisele mehele" allusid batabid, kes valitsesid linnriiki kuuluvaid külasid. Neis elasid maaharijad ja käsitöölised. Maajad harisid maad küllalt lihtsate vahenditega. Kuna nad ei tundnud muid metalle peale kulla Ja hõbeda, olid nende põllutööriistad valmistatud kivist ja puust. Kuivaperioodi algul langetasid põlluharijad kivikirvestega tüki metsa. Kui puud olid kuivanud, nad põletati. Seejärel kobestati alepõld kivikõblastega. Vihmaperioodi alguses tehti põllupinda kepiga augud ning pandi neisse maisiseemned. Taimede kasvamise ja maisi valmimise ajal peletati põldudelt linde ja loomi, kes sageli tegid põldudel palju kahju. Maisi valmimisel tõlvikud koristati, kuivanud varred aga põletati. Alepõldu sai kasutada 2-3 aastat, seejärel pidi ette valmistama uue põllu. Peale maisi kasvatati veel tubakat, puuvilla, uba ja kakaod. Kakaoube kasutati rahana. Toidulisa andsid ka jaht ja
kavandati sildade ehitust. II MS ministeerium asendati Maantee ja Autotranspordi Talitusega, mis allus Maanteedevalitsusele. Sõda ja raske majanduslik olukord vähendas tähelepanu teedele. Peale sõda oli seis halb, purustatud meeletu hulgal sildasid, läbimatuks muutunud teed, laiali jooksnud talitused jne. Naturaalmajandus tuli tagasi ja tavalisi inimesi kasutati teede ehitusel. Kogu juhtimine oli sõjaväelaste käes ja vene keelne. 1949 valmis esimene põlevkivibituumeni baas, kruusateed kobestati, segati uut kruusa ja bituumenit ja rulliti kinni. 56-ndaks oli mustkate 1256km asfaltbet 28km 1284km 1956-75 olid hüppelised, alustati massiliselt sildade ehitust ja uute retseptide lisandumisega arenes ka pinnakate ja sõidetavus paranes. 75- ndaks mustkate 4509km asfaltbet 409km 4918km. Sildade konstruktsioonis kasutati taribetooni 1957 Tori sild 109m. 56-65 241 uut r/b silda. Asfaltbetoon 56 juurutati 10 a programm tähtsamad objektid Tallinn narva, Tallinn Tartu Võru, Tallinn
annaabi.ee 
