Pookealuste kasvatamine katmikalal · Stratifitseeritud sireliseemned külvatakse märtsis mullaseguga täidetud kastidesse · Maikuus istutatakse taimed kohevasse huumusrikkasse mulda, · 2.aastal kasvavad peavõrsele kõrvalvõrsed. Peavõrse ja tulevaste pookealuste parema kasvu soodustamiseks eraldatakse sirelid talviseks pookimiseks pottidesse · Suve keskel võib uuesti multsida. Edasine sirelitaimede hooldamine seisneb umbrohu kõrvaldamises, mulla kobestamises, kastmises. · Augustis viiakse sirelikastid kasvuhoonest välja ning paigutatakse tühjadesse lavadesse või nende lähedusse, et taimed harjuksid välisõhuga. · 2. aasta aprillis istutatakse sirelid välja üksteisest heasse huumusrikkasse mulda. Kuiva ilma puhul(suve esimesel poolel) on soovitatav kasta. Sireli pookealuseid võib saada ka ühe aastaga: 1) Veebruaris kasvuhoonesse külvatud sireliseemned pikeerida märtsis ja kasvatada nagu ülal kirjeldatud.
Porgandipeenrale võib paigaldada ka kiletunneli, mida saab kauem peal hoida, ka sobiva temperatuuri hoidmine on selle all lihtsam. Kile alt võib esimesi tarvitamiskõlblikke porgandeid saada juba juuni lõpus, juuli alguses. Paari nädala võrra kiirendab saagi algust ka porgandikülvi katmine kattelooriga. Peale mikrokliima parandamise kaitseb katteloor porgandit tõhusalt ka porgandi - lehekirbu ja porgandikärbse kahjustuse eest. Hooldustööd seisnevad peamiselt mulla õigeaegses kobestamises, umbrohu hävitamises ja porganditaimiku harvendamises. Mulla kobestamist (kooriku purustamist) ja umbrohu hävitamist tuleb alustada juba enne porgandi tärkamist. Reavahede harimist enne tärkamist võimaldavad markeertaimed. Kasvuajal tuleb reavahesid harida vastavalt vajadusele olenevalt mulla pealispinna tihenemisest ja umbrohtumisest. Ilma täppiskülvikuta õnnestub harva külvata porgandit optimaalse tihedusega. Enamasti vajab taimik harvendamist
Lillkapsa istikud on suhteliselt külmaõrnad. Neid võib avamaale istutada vahekaugusega 50 x 50 cm alles pärast suurte öökülmade möödusmist. Istikud ei tohi olla väljaveninud ega liiga suured, sest siis õisikut ei teki. Lillkapsast tuleb hoolega mullata, anda pealtväetist ja kasta, et ei tekiks kasvuseisakut. Toidu valmistamiseks Kasvukohale istutatakse rooskapsas mai lõpul vahekaugusega 60 - 70 cm. Suvine hooldamine seisneb mulla kobestamises, pealtväetamises ja umbrohutõrjes. Ladva kärpimine soodustab Suppides, hautistes, peakeste tekkimist. vormiroogades jne Külvata juuni lõpul või juuli algul kasvukohale. Tiheda külvi korral jätta harvendamisel taimede vahekauguseks 20 - 30 cm sobib dieettoitudeks kasvatada katmikaladel või avamaal varajase suppide ja ühepajatoitude
Taimi võib istutada ka kevadel, sel juhul hoitakse tütartaimed emataimede juures. Joonis 7. Juurestiku hooldus enne istutamist Istikute vigastatud juured eemaldada, ülejäänud kärpida kuni 15 cm-ni. Joonis 8.Taime istutamine Istutada taim niiviisi, et selle juured on täielikult mullaga kaetud, end mitte puistata seda uute pungadega lehtede jalamile, takistab nende arenemist. 6. Maasika istandiku hooldus Hooldus seisneb kastmiste, kobestamises ja umbrohu tõrjes ning võsundite eemaldamises kui tütartaimi ei vajata. Kasta 1-2 korda nädalas vastavalt vajadusele. Umbrohud hävitada. Maasikate vahele istutada küüslauku see aitab maasikatest kahjureid eemal hoida. Viimastel aastatel soovitatakse lehed maha niita, mis aitab taimi haigustest vabana hoida. Niita tuleks kohe pärast saagi koristust. Suurtes istandikes ei tule see eriti mõeldav. Samas on jälle teine probleem seoses sellega, et lehtede
Kui raiestik kultiveeritakse I aastal, siis hooldamise vajadus on minimaalne, kuna rohttaimestik hakkab arenema alles II-III aastal peale raiet. Varajasel kultiveerimisel on aga kärsakakahjustuste oht. 1 · Mida paremini on maapind ette valmistatud, mida paremini on tehtud lapid, künniviilud - seda vähem on vaja hooldada. 2 · Mida parem, elujõulisem on istutusmaterjal, seda vähem on vaja hooldada. Pinnase hooldamine - seisneb mulla pealmise kihi kobestamises ja umbrohtude hävitamises. Kobestada ja rohida tuleb seda sagedamini, mida raskem ja viljakam on muld. Meie oludes tuleks pinnast hooldada keskmiselt 1-3 korda vegetatsiooniperioodi jooksul. Täiendamine ja koosseisu reguleerimine - mitmesugustel põhjustel osa taimi hukkub (juurte vigastused, ebaõige istutamine, ebasoodsad ilmastikutingimused jne). Kui kasvama läheb vaid kuni 25% istutatud taimedest, loetakse kultuur hukkunuks ja kultiveeritakse uuesti.
Seemned idanevad edukalt temperatuuril mitte alla 25C, ilma stratifitseerimata idanevad aprillis mais külvatud seemned 20 30 päevaga. Võib külvata ka suvel, aga äsjakorjatud seemneid. Hilissügisesed külvid õnnestuvad vaid kergetel muldadel. Seemneid võib stratifitseerida 1 5C juures 12 40 ööpäeva, edasi temperatuuri tõstetakse kuni 10C (1 nädalaks), aga pärast 25C (tõuseb idanemisenergia). Edasine hooldus seisneb kobestamises ja väetamises. Taime istutatakse 40 60 cm vahega. (Seemnemaailm) 4.4. Cornus alba Siberi kontpuu 4.4.1. Kirjeldus Siberi kontpuu on kontpuude perekonda kuuluv peente püstiste või kaarduvate okstega põõsas (Hariduskeskus). Ta on äärmusliku külmataluvusega liik. Ta on kiirekasvuline ja väga vähenõudlik, 2-3 m kõrgune laiutav põõsas. Suvel kannab siberi kontpuu lopsakaid lehti, aga talvel elustavad lumist aeda tema tulipunased kuni mustjaspunased võimsad võrsed
vähem on vaja hooldada. puistute raiestikud ja hukkunud Istutatakse: Peamised hooldamise viisid on järgmised: metsaosad tuleb uuendada männi külvi või *Männikultuurid rajatakse kas 2-aastaste avamaal 1. Pinnase hooldamine - seisneb mulla pealmise istutamise teel. kasvatatud seemikutega või kihi kobestamises ja umbrohtude Külvi- ja istutuskohtade algtihedus peab olema: üheaastaste kilehoones kasvatatud seemikutega. hävitamises. Kobestada ja rohida tuleb seda 1) hariliku männi külvil vähemalt 3500 külvikohta *Kuusekultuurid rajatakse 4-aastaste kuusetaimede sagedamini, mida raskem ja viljakam on hektaril; (2+2 a.) või 1-aasta kilehoones ja muld. Meie oludes tuleks pinnast hooldada
annaabi.ee 
