umbes 4-5 tundi. Sellise elurütmi juures on imestama panev, et hoolimata oma väikesest kehakaalust ja kasvust, sööb mutt umbes 20-23 kg aastas. Muti kasulikkus ja kahjulikkus. Kuna mutt "töötleb" aasta jooksul läbi päris palju pinnast, siis ta ka kobestab seda ning seega mõjutab paljude taimede kasvu. Savine pinnas näiteks muutub tänu mutile tunduvalt kobedamaks, vesi ei jää enam savisse pidama, liigne niiskus kaob sealt mööda muti käike allapoole, pinnas saab paremini hingata ja on kergem. Lisaks kõigele aitab mutt paljusid kahjurputukaid hävitada. Näiteks on teada, et ühes pargis peale muttide hävitamist hakkas meeletult palju tekkima mai põrnikaid, mis pärast toodi uuesti parki mullamutt tagasi. Peale seda, kui mutt hakkas taas oma käike kaevama ja usse
Mulla- ja õhutemperatuur peavad sealjuures teineteisest sobival määral erinema. Nende temperatuuride ühtimine või liiga suur erinevus halvab taimede kasvu. Mullatemperatuuris sõltub ka paljude taimehaiguste esinemine antud kohas ja taimehaiguste ning kahjurite geograafiline levik. 4 Oluline on ka pinnase külmumine sügisel ja ülessulamine kevadel see muudab mulla kobedamaks ning sulaveed ja varakevadised vihmad imbuvad seetõttu hõlpsamini mulda. Muldadel, mis päeval tugevasti soojenevad, sobib kasvatada rohkem niisuguseid kultuure, mis annavad peamise saagi maapealsetest osadest (kurgid, tomatid) kuna neil muldadel kasvavad ja arenevad maapealsed organid soodsamalt kui mullas olevad organid. Muldadel, mis aga päeval aeglaselt soojenevad (külmad mullad), on temperatuuri erinevus õhutemperatuurist päeval suur, öösel väike
Moor-tüüpi metsahuumus koosneb tavaliselt kuni kolmekihilisest metsakõduhorisondist, mille tüsedus kõigub vastavalt lagunemistingimustele 3-10cm. Huumuse moodustumine oleneb ka puistu alumistest rinnetest - alusmetsast ja -taimestikust. Kergesti kõdunevad ja seega mull-tüüpi huumuse moodustumist soodustavad mitmed alusmetsapõõsad (sarapuu, toomingas, kuslapuu, pihlakas jne.) mille lehed sisaldavad rohkesti mineraalaineid ja muudavad kõdu kobedamaks. Alustaimestikust soodustavad pehme huumuse tekkimist nn. laialehised rohttaimed (naat, kopsurohi, seljarohi, metspipar, lõhnav varjulill jt.), mis samuti sisaldavad rohkesti mineraalaineid, annavad kobeda kõdu ja lagunevad kergesti. 7.7 Mets ja alustaimestik Alustaimestiku all mõistetakse samblike, sammalde, rohttaimede ja puhmaste kogumit, mis katab puude alust maapinda.
kasvu (Pleurozium, Dicranum, Hylocomium, Polytrichum jt). Huumuse moodustumine oleneb ka puistu alumistest rinnetest - alusmetsast ja -taimestikust. Kergesti kõdunevad ja seega mull-tüüpi huumuse moodustumist soodustavad mitmed alusmetsapõõsad (sarapuu, toomingas, kuslapuu, pihlakas jne), mille lehed sisaldavad rohkesti mineraalaineid ja muudavad kõdu kobedamaks. Alustaimestikust soodustavad pehme huumuse tekkimist nn laialehised rohttaimed (naat, kopsurohi, seljarohi, metspipar, lõhnav varjulill jt.), mis samuti sisaldavad rohkesti mineraalaineid, annavad kobeda kõdu ja lagunevad kergesti. Need liigid on iseloomulikud salumetsadele, kus ka mullastikutingimused soodustavad mulli kujunemist
mineraalained, samuti orgaanilised ained ja peened mullaosakesed. Niisugust protsessi nimetatakse mulla leetumiseks. Tugeva leetumise ja gleistumise korral esineb B-horisont nõrgliiva või -kivina. Huumuse moodustumine oleneb ka puistu alumistest rinnetest - alusmetsast ja -taimestikust. Kergesti kõdunevad ja soostavad mulli moodustumist mitmed alusmetsapõõsad - okasmetsades sarapuu ja pihlakas, mille lehed sisaldavad rohkesti mineraalaineid ja muudavad kõdu kobedamaks. Samasuguse toimega on toomingalehed. Alustaimestikust soodustavad pehme huumuse tekkimist nn. laialehised rohttaimed (naat, kopsurohi, seljarohi, metspipar, lõhnav varjulill jt.), mis samuti sisaldavad rohkesti mineraalaineid, annavad kobeda kõdu ja lagunevad kergesti. Need liigid on iseloomulikud salumetsadele, kus ka mullastikutingimused soodustavad mulli kujunemist. Sammaldest soodustavad pehme huumuse kujunemist
samuti orgaanilised ained ja peened mullaosakesed. Niisugust protsessi nimetatakse mulla leetumiseks. Tugeva leetumise ja gleistumise korral esineb B-horisont nõrgliiva või -kivina. Huumuse moodustumine oleneb ka puistu alumistest rinnetest - alusmetsast ja -taimestikust. Kergesti kõdunevad ja soodustavad mulli moodustumist mitmed alusmetsapõõsad - okasmetsades h. sarapuu, mage sõstar, h.kuslapuu ja h. pihlakas, mille lehed sisaldavad rohkesti mineraalaineid ja muudavad kõdu kobedamaks. Samasuguse toimega on toomingalehed. Alustaimestikust soodustavad pehme huumuse tekkimist nn. laialehised rohttaimed (h. naat, h. kopsurohi, püsik-seljarohi, koldnõges, salu-tähthein, h. metspipar, lõhnav varjulill jt.), mis samuti sisaldavad rohkesti mineraalaineid, annavad kobeda kõdu ja lagunevad kergesti. Need liigid on iseloomulikud salumetsadele, kus ka mullastikutingimused soodustavad mulli kujunemist. Sammaldest soodustavad pehme huumuse kujunemist ainult metsakäharik
annaabi.ee 
