kasv suurendasid rahulolematust seniste valitsuste poliitika vastu, ning see süvendas sisepoliitilist kriisi. Tekkis arvamus, et oleks vaja piirata Riigikogu õigusi ja luua riigipea ametikoht. Arvati, et laialdast võimu omav riigipea päästaks inimesed raskustest. Riigipea ametikoha loomiseks oli aga vaja muuta põhiseadust. Sagedased olid valitsuskriisid, mille puhul nt lahkus mõni partei erimeelsuste tõttu koalitsioonipartneritega valitsusest. Tänu nendele ei olnud võimalik ellu viia järjekindlat poliitikat. Vabadussõjalaste liikumise teke ning nende kiire populaarsuse kasv süvendasid sisepoliitilist kriisi veelgi. Teise Põhiseaduse vastuvõtmine õnnestus pärast 2 korda rahvahääletusel läbi kukkunud katseid lõpuks 1933ndal aastal, mil J.Tõnissoni valitsus kehtestas üleriigilise kaitseseisukorra. Põhiseadus loodi selleks, et valitsuse poolt ebaseaduslikult haaratud võim legaliseerida
pole tekkinud tugevat keskklassi. Keskmisest kõrgema palgalisi töölisi on Eestis vaid mõnikümmend tuhat, seega astmeline tulumaks ei tasuks ennast ära. Reformierakonna peaministrikandidaat Siim Kallas kinnitab, et Reformierakond ei ole vasakpöörde teel, kuid samas toob välja, et edukates riikides kombineeritakse turumajandust paindliku sotsiaalpoliitikaga. Avaldusi, et Reformierakond on vasakpööret sooritamas, kommenteeris Kallas märkusega, et võimalike koalitsioonipartneritega hakatakse arutama majanduspoliitilisi samme, mis päris kindlasti ei tähenda vasakpööret. «Pealegi tasuta kõrgharidus, kas see on parempööre? Kust see piir täna üldse jookseb?» küsis Kallas IRLi algatatud kõrgharidusreformile viidates. «Minu sügav veendumus ja ka vahepeal omandatud rahvusvaheline kogemus näitab, et need riigid, kus kombineeritakse edukat turumajanduslikku ettevõtluspoliitikat paindliku sotsiaalpoliitikaga, on olnud kõige edukamad,» lisas ta.
kodanikuõigused piiratud). Tulenevalt proportsionaalsetest valimistest oli Riigikogus esindatud palju parteisid; seetõttu ei suutnud ükski partei saavutada parlamendis absoluutset enamust. Eestile olid iseloomulikud koalitsioonivalitsused (e. valitsused, mis koosnesid kahest või enamast parteist). Sagedased olid valitsuskriisid ja valitsuste vahetumised (N: juhul, kui mõni valitsusse kuuluvatest parteidest lahkus erimeelsuste tõttu koalitsioonipartneritega valitsusest). Valitsused olid valdavalt tsentristlikud või paremtsentristlikud 3. Võitlus riigivastastega: Kõige tõsisemat ohtu Eesti iseseisvuse püsimisele ja demokraatia säilimisele Eestis kujutas endast Eestimaa Kommunistliku Partei (EKP) ja selle seljataga seisvad NSV Liidu valitsus ja Komitern. EKP eesmärgiks oli kehtiva riigikorra kukutamine ja NSV Liiduga sarnase sotsialistliku ühiskonna loomine Eestis. Oma tegevuses sai EKP laialdast abi NSV
Taotletakse erinevaid institutsionaalseid eesmärke oma tegevuses.. Vastavalt nendele eesmärkidele võime eristada vähemalt 8 poliitilist tegevusvälja- 1. Seaduste tegemine (seotud tootmisega või spetsiif.normide parandused) 2. Avaliku suhtumise, arvamuse ja soovide kujundamine (näiteks TV-s vastandumised oma poliitiliste oponentidega) 3. Parteisiseste arvamuste, suhtumiste kujundamine (partei kongressid etc) 4. Parteidevaheliste suhtumiste, arvamuste kujundamine (koalitsioonipartneritega läbirääkimised) 5. Rahvusvaheliste ja riikidevaheliste läbirääkimiste organiseerimine 6. Poliitiline reklaam (kampaaniad) 7. Poliitiline administreerimine (Spetsiifiliste normide rakendamine riigiteenistujate poolt) 8. Poliitiline kontroll ( petitsioonid referendumile) Analüütiliste kategooriate valik Poliitlingvistiline lähenemine on enam tegevusele- ja veenmisele orienteeritud kui teised võimalused analüüsida poliitilist retoorikat. Ta loob sidemed erinevate
põhjuseks parlamentaarne demokraatia - valitsus pidi omama parlamendienamuse toetust - vähemalt 51 riigikogu liiget. Teine põhjus oli Eesti poliitilise maastiku killustatuses - tegemist kümnekonna erakonnaga, mis tähendas seda, et riigikogu enamuse saamist valitsuse selja taha oli raske läbi viia. Ainult ühel juhul on tegemist kolme erakonna ühendusega. Kui kokku lugeda, siis kogu selle demokraatliku ajajärgu jooksul üks 3 partneriga koalitsioon, ülejäänud rohkemate koalitsioonipartneritega - mida rohkem koalitsioonipartnereid on, seda raskem on koalitsioonilepinguid luua. Lepiti kokku vaid kõige üldisemates suundades. Selline väga üldsõnaline kokkulepe tähendas seda, et aja kuludes hakkas koalitsioonipartnerite vahel tekkima vastuolud just nendes teisejärgulistest kokkulepetes. Enamik valitsuskriisidest tekitas poliitilise maastiku killustatus ja demokraatliku usaldavuse nõue??. Tulles põhiseaduse muutmise nõudmiste juurde
annaabi.ee 
