ettevõtluspoliitikat paindliku sotsiaalpoliitikaga, on olnud kõige edukamad,» lisas ta. Pelgalt ,,värvi" pärast ühtegi erakonda vaikimisi välistada ei maksa. Igas erakonnas on tublisid inimesi; samas on ka neid, kelle väljaütlemised teevad ettevaatlikuks, millega tuleb samuti arvestada. Eesmärk peab olema, ja ongi, leida parim koostöövorm, et Eesti areneks võimalikult kiiresti ning et inimeste elu jätkuvalt paremaks läheks. Koalitsioonipartneriks saab erakond (või erakonnad), millega suudetakse leida suurima ühisosa ning optimaalseima plaani Eesti edasiseks arenguks. Kindlasti saab uues koalitsioonileppes olema fikseeritud tulumaksu langetamine 20-le protsendile, nagu siiani kavas. Vanemahüvitise süsteemiga jätkamine ja pensionitõus on tänases seisus loodetavasti niigi ilmsed. Lastetoetuste kasvu reformi jätkamine on Reformierakonna üks prioriteete. Samuti on tähtsad
Algselt oli Savisaar Eesti krooni kasutuselevõtu vastu. Pärast Rahvarinde lagunemist 1991. aastal moodustas Savisaar Eestis uue erakonna Eesti Keskerakond. Ühes turvafirmas korraldatud läbiotsimiste käigus avastati salajased lindistused poliitilistest konsultatsioonidest teiste parteide esindajatega pärast 1995. aasta parlamendivalimisi. Sellest sai alguse nn. lindiskandaal, mille tagajärjel KMÜ ja Keskerakonna koalitsioonivalitsus kukkus. ja KMÜ valis uueks koalitsioonipartneriks Reformierakonna. Savisaar eitas süüdistusi, vastutuse lindistamise eest võttis enda peale Savisaare tollane abiline Vilja Laanaru ( nüüd siis Savisaar ), kellega ta hiljem abiellus. Haridus: 19661968 õppis Tartu 7. Keskkoolis 1968 lõpetas Tartu Kaugõppekeskkooli 1973 lõpetas Tartu Riikliku Ülikooli ajaloolasena 1980 sai ta Lembit Valdi juhendamisel filosoofiakandidaadiks väitekirjaga "Rooma klubi globaalmudelite sotsiaalfilosoofilised alused" Ametikäik:
peaministri Tiit Vähi ja Reformierakonna esimehe Siim Kallasega peetud poliitiliste konsultatsioonide salajases lindistamises pärast 1995. aasta parlamendivalimisi. Skandaal sai alguse AS-i S.I.A. ruumides toimunud läbiotsimise käigus leitud helikassettidest, millele olid jäädvustatud poliitikute omavahelised vestlused. Lindiskandaali tagajärjel KMÜ ja Keskerakonna koalitsioonivalitsus kukkus ning KMÜ valis uueks koalitsioonipartneriks Reformierakonna. Savisaar eitas süüdistusi, vastutuse lindistamise eest võttis enda peale Savisaare tollane abiline Vilja Laanaru, kellega Savisaar hiljem abiellus. 1996. aasta suvel lõpetati kriminaalasi kuriteokoosseisu tunnuste puudumisel. 8 7. detsembril 1995 valis Eesti Ajakirjanike Liidu täiskogu Edgar Savisaare kõige ajakirjandusvaenulikumaks avaliku elu tegelaseks.
süüdistati poliitiliste konsultatsioonide salajases lindistamises peaminister Tiit Vähi ja Reformierakonna esimehe Siim Kallasega pärast 1995. aasta parlamendivalimisi. Skandaal sai alguse AS-i S.I.A. ruumides toimunud läbiotsimise käigus leitud helikassettide põhjal, millele olid jäädvustatud poliitikute omavahelised vestlused. Sellest sai alguse nn lindiskandaal, mille tagajärjel KMÜ ja Keskerakonna koalitsioonivalitsus kukkus ja KMÜ valis uueks koalitsioonipartneriks Reformierakonna. Savisaar eitas süüdistusi, vastutuse lindistamise eest võttis enda peale Savisaare tollane abiline Vilja Laanaru, kellega Savisaar hiljem abiellus. 1996. aasta suvel lõpetati kriminaalasi kuriteokoosseisu tunnuste puudumisel ehk äraseletatult kõiges, mis uurimise käigus Edgar Savisaare suhtes kindlaks tehti, polnud midagi ebaseaduslikku. 7. detsembril 1995 valis Eesti Ajakirjanike Liidu täiskogu Edgar Savisaare kõige ajakirjandusvaenulikumaks avaliku elu tegelaseks
Saksamaa LV 1. SLV kujunemine a) Riikluse loomine- 1949 parlamendivalimised ja põhiseaduse kinnitamine: · parlamentaarne föderatiivne vabariik (pln. Bonn) · 2-kojaline parlament · valitsus eesotsas liidukantsleriga b) Mitmeparteisüsteem: · KDL parempoolne kons. Partei · SDP sotsialistid · VDP liberaalid (koalitsioonipartneriks) c) SLV piiratud suveräänsus okupatsioonireziim 1951.aastani: · kontrolliti riigi välispol., kaubandust ja rahandust d) Lääneriikide võrdväärse partnerina: · 1955 NATO liige · 1957 EMÜ üks asutajaliikmeid 2. Sisepoliitika a) 1949-69 võimul KDL (üksi või koalitsioonis) · I kantsler 75 aastane kogenud poliitik Konrad Adenauer · tegi kõik et mitte lubada revansismi taassündi · 60-tel sisepoliitikas nihe vasakule koal. partneriks SDP
Sotsiaaldemokraadid püüdsid tihendada valitsuse, pankade, töösturite ja ametiühingute koostööd. Algul oli sellel poliitikal isegi mõningane edu, kuid 1970. a keskpaigas raskendas SLV nagu teistegi tööstusriikide olukorda tooraine, eriti nafta hinna tõus maailmaturul. Nii leiti, et tagasipöördumine turumajanduse põhimõtete juurde on möödapääsmatu ning edaspidi loobuti koalitsioonivalitsustest SDP-ga. SDP läks opositsiooni. 1982. a. moodustas uue valitsuse KDL/KSL, kus koalitsioonipartneriks sai SDP. Selle kristlik-liberaalse valitsuse liidukantsler Helmut Kohl püüdis tugevdada SLV majandust maksude langetamise ja keskkihtide maksukoorma kergendamise teel. Ehkki SLV majandus arenes 1980. aastail aeglasemalt kui varem, oli ta ikkagi võimas tööstusmaa, mis rahvuslikult kogutoodangult oli maailmas 4. kohal. ÜHINEMINE. 1980. aastate lõpul toimunud Ida-Euroopa vabanemisprotsessis oli Saksa DV üks viimaseid kommunistide võimu tugipunkte. Kuid 1989. a
annaabi.ee 
