1. Asutav Kogu võttis põhiseaduse vastu 15. juunil 1920, riigi v]im rahva käes. 2. Seadus andlik Riigikogu, täidesaatav Vabariigi Valitsus. 3. Riigivanem täitis valitsusjuhi (peaministri) ülesandeid, esindas Eesti riiki väliskohtumistel ja täitis muid riigipea kohustusi. Riigivanema määras ametisse Riigikogu. 4. Parlamendi killustatuse, võitnud partei pidi leidma koalitsioonipartnereid. 5. Toiduainete hinna langus ja tollimaksude tõus, talurahva sissetulekud vähenesid, pidid tootmist piirama või läksid pankrotti, toodangu koguväärtus vähenes 45% võrra, Väliskaubanduse bilanss muutus ,,,, , ärid ja tööstusettevõtted läksid pankrotti, tehased suleti, tööpuudus. 6. Erakondilkust korruptsioonist, parteiliste huvide eelistamisest riiklikele, valitsuskriiside kuntslikust tekitamisest... 7
III Demokraatlik Eesti I Põhiseadus Võeti vastu 1920 a. Selle kohaselt: Seadusandlik võim kuulus Riigikogule, mis oli 100-liikmeline ühekojaline parlament. Täidesaatev võim kuulus Vabariigi valitsusele, kelle nimetas valitsema riigikogu, Vabariigi valitsust juhtis riigivanem. Tagatud olid laialdased kodanikuõigused: täielik õigus seaduse ees, isiku- ja kodanikupuutumatus, usu- ja sõnavabadus. Sisepoliitika raskused Liiga palju erakondi tõi kaasa parlamenti killustatuse, vaja oli koalitsioonipartnereid, toimusid sagedased valitsusevahetused, see vahetus pea paar korda aastas. Riigikogu võim oli liiga suur, riigipea pudus. Maareform Maareformiga riigistati mõisate maad, hooned, tehnika, kariloomad ja anti need asendustaludele. Vabadusvõitlejad said maad eelisjärjekorras tasuta. Majandusprobleemid, uus majanduspoliitika Liiga kiire majandustõus tõi kriisi pank oli andnud liiga kergelt laene, inflatsioon, import oli
sellesse kuulusid agraar-, liberaalsed-, sotsiaalsed-, vähemrahvuste erakonnad. riigipöörde: Vahistati umbes 400 vabadussõdalast ja suleti nende Erakondade paljusus tõi paratamatult kaasa parlamendi killustatuse ning organisastioonid. Väidetav võimuhaaramis katse ja ,,eesti rahva vaimne seetõttu ei suutnud valimistel võitnud partei moodustada valitsust üksinda, haigus"- propakandast. Keelustati poliitilised koosolekud ja vaid pidi tingimata leidma koalitsioonipartnereid. meeleavaldused.Kehtestati üleriigiline kaitseseisukord. Valimised lükati edasi kaitseseisukorra lõpuni. Algas puhastustöö riigiaparaadis.Riigikogu saadeti Majanduselu: Kuna enne iseseisvumist oli Eesti majandus allutatud Venemaa suvepuhkusele (e saadeti laiali) ja seausandlik võim kogunes valisuse
juhtimisel suuremaks, kui põhiseaduse loojad olid kavandanud *Laialdase demokraatia tingimustes kujunes välja mitmeparteiline erakondlik süsteem. Sellesse kuulusid agraarerakonnad, liberaalsed erakonnad, sotsiaalsed erakonnad ning vähemusrahvuste erakonnad *Erakondade paljusus tõi paratamatult kaasa parlamendi killustatuse ning seetõttu ei suutnud valimistel võitnud partei moodustada valitsust üksinda, vaid pidi tingimata leidma koalitsioonipartnereid *Koalitsioonivalitsustes osales tavaliselt neli-viis erakonda, mis kõik tegid valitsuse moodustamise käigus järeleandmisi *Aastatel 1921-1931 tegutses Eestis 11 valitsust Majanduselu *Senine majandussüsteem vajas põhjalikke ümberkorraldusi *Esimeseks sammuks sai radikaalne maareform, mille aluseks oli 10. oktoobril 1919 vastu võetud maaseadus *Loodi kokku 35 000 uut asundustalu *Maareformi tulemusel asendus mõisamajandus talumajandusega, kadusid varasemad teravad vastuolud ning
Tänapäeval peab minister olema eelkõige poliitik ja tegema koostööd teiste poliitikutega, sest kantsler on vastava valdkonnaharidusega spetsialist-ametnik. *Mille poolest erineb Valitsuse moodustamine kaheparteilises riigis ja mitmeparteilises riigis? Kaheparteilises riigis moodustab võitja Valitsuse 6.3 Valitsuse moodustamise võimalused Kui President on määranud peaministrikandidaadi, siis see kandidaat hakkab otsima koalitsioonipartnereid. Eesmärk on saavutada ülekaal riigikogus. Läbirääkimiste tulemusena sünnib koalitsioonileping ning jagatakse ära ministrikohad. 6.3.1 Enamusvalitsus Valitsus, mille erakonnad on parlamendis enamuses. 6.3.2 Vähemusvalitsus - Valitsus, mille erakonnad on parlamendis vähemuses. 6.4 Valitsuskriisid Tekib siis: 1. Kui koalitsioonide partnerite vahel on eriarvamused, mida ei suudeta lahendada. 2. Avaldatakse umbusaldust Valitsuse liikmetele või peaministrile parlamendi poolt. 3
parlamendi domineerimise tõttu, see oli demagoogiline vale. Mida saanuks ära teha riigipea, saades volitused otse rahvalt? Mida saaks teha president koalitsiooni lagunemise vastu? midagi. Koalitsiooni lagunemise põhjusi otsides tuleb minna 20 a PS juurde. Oli loonud parlamentaarse demokraatia, mis tähendas, et valitsuse selja taga pidi seisma tingimata RK enamus. Ainult 2 erandit. Akeli ja Tõnissoni IV olid vähemusvalitsused. Et enamusvalitsust kokku saada, pidi koalitsioonipartnereid paratamatult olema palju. Enamuskoalitsiooni loomiseks ei piisanud kunagi 2 parteist, vaja vähemalt 3 osapoolt, tegelikult aga veelgi rohkem, sest sotsialistlik tööliste partei enamasti keeldus. Kaasatama pidi mitu väiksemat parteid. Eestis oli ainult 1 valitsus, mis sai hakkama 3 koalitsiooniparneriga (Juhan Kuke valitsus I RK ajal). Mida rohkem koalitsioonipartnereid, seda raskem saavutada üksmeelt. Seetõttu
Teine põhjus oli Eesti poliitilise maastiku killustatuses - tegemist kümnekonna erakonnaga, mis tähendas seda, et riigikogu enamuse saamist valitsuse selja taha oli raske läbi viia. Ainult ühel juhul on tegemist kolme erakonna ühendusega. Kui kokku lugeda, siis kogu selle demokraatliku ajajärgu jooksul üks 3 partneriga koalitsioon, ülejäänud rohkemate koalitsioonipartneritega - mida rohkem koalitsioonipartnereid on, seda raskem on koalitsioonilepinguid luua. Lepiti kokku vaid kõige üldisemates suundades. Selline väga üldsõnaline kokkulepe tähendas seda, et aja kuludes hakkas koalitsioonipartnerite vahel tekkima vastuolud just nendes teisejärgulistest kokkulepetes. Enamik valitsuskriisidest tekitas poliitilise maastiku killustatus ja demokraatliku usaldavuse nõue??. Tulles põhiseaduse muutmise nõudmiste juurde
annaabi.ee 
