1) koalitsioonivalitsus:ühendus,liit;mitme partei põhjal demokraatlikus riigis moodustatud valitsus,mis tegeleb koalitsioonilepe alusel anamusvalitsus:kontrollib vähemalt pooli parlamendi kohti vähemusvalitsus:pole parlamendi enamuse toetust 3) a)positiivses tähenduses:püsivus,proffesionaalsus,arvukus b)negatiivses tähendused:ebaefektiivsus,jäikus,ebainimlikkus ja tülikad protsessid Sest nüüdisaegne riik ei saa hakkama ilma bürokraatiata ehk ametnikkonnata 1) funktsioon:poliitika elluviimine selgitus:poliitikud hoolitsevad asjade normatiivse külje eest,st tegelevad avalike huvide jüüriidilise
Põhiteemadeks on Saksamaa uus valitsus, uus koalitsioonileping ning seoses sellega ka uued välispoliitika suunad. Koalitsioonileping Koalitsioonimoodustavad Kristlikud Demokraadid ja Vabad demokraadid. Uueks välisministriks sai Guido Westerwelle ning kaitseministriks Karl-Theodor zu Guttenberg. Jõuti kompromissile ka maksukärbete osas(Vabade Demokraatide juht lubas maksukärpeid 35 miljardi euro ulatuses, samas kui Merkel vaid 15 miljardi ulatuses). Uue valitsuse koalitsioonilepe näeb ette 24 miljardi euro ulatuses maksukärpeid. Maksupoliitika muutmise vajadus tuleneb sellest, et Saksamaa majandus on surutisest kannatada saanud. 2008. aasta jooksul on eksport langenud 5 % võrra niisugust ekspordilangust pole liitvabariigi ajal varem olnud. Koalitsioonileppes pööratakse erilist tähelepanu keskklassi toetamisele, lastetoetustele ning ettevõtluse arendamisele. Kõik see peab muutma saksa majanduse dünaamilisemaks.
registreerinud väljaspool Tallinna, maksu kaotamisel selline olukord kaob.(...) Ka linnapea Edgar Savisaar märkis, et võib-olla kaotab linn rahaliselt, ent seeläbi muutub linn elanikele atraktiivsemaks. Tallinna volikogu Reformierakonna fraktsioon esitas menetlusse eelnõu kaotada tuleval aasta mootorsõidukimaks pealinnas, 19. septembril.12 Mootorsõidukimaksu määrus tunnistati kehtetuks 2.oktoobril.2002.a ja määrus jõustus 1.jaanuaril.2003.a. 11 Tallinna koalitsioonilepe: mootorsõidukimaks kaob, piletihinnad ei tõuse (www.aripaev.ee) 12 Tallinnas võib mootorsõidukimaks tuleval aastal kaduda (www.autonet.ee) 6 4. Loomapidamismaks Loomapidamismaksu maksavad loomade, kelle pidamine valla või linna territooriumil on maksustatud, omanikud. Nende loomade loetelu kehtestab volikogu. Loomapidamismaksust on vabastatud:
Aprilli keskel, sõlmisid Keskerakond, Rahvaliit ja Reformierakond valitsusleppa ning samal päeval andis Eesti Vabariigi president Arnold Rüütel Ansipile loa valitsus moodustamiseks. Seda koalitsiooni on ka nimetatud küüslaugu koalitsiooniks ja ka Ansipi Moskva tsirkuseks. Andrus Ansipi juhitav valitsus oli üheks oma prioriteediks seadnud Eesti vähekindlustarud elanikegruppide heaolu parandamise. Eriti said rõõmu tunda lastega pered ja pensionärid. Samal ajal kinnitas koalitsioonilepe, et Eesti majandus- ja välispoliitilised prioriteedid jäävad paika. Enne uue valitsuse ametisse astumist läbi viidud küsitlus näitas, et valitsusvahetus jättis enamus Eesti kodanikke täiesti ükskõikseks. Samas on võimalik, et see viitas meie riigi stabiilsusele, mille kodanikud ei pea iga päev poliitikast mõtlema. Samas näitas sama küsitlus, et enamus vastanutest toetas Ansipi peaministriks saamist. 4
(rahastajad, tuttavad) * Meedia: Suur mõju kõigile protsessi osalistele. Poliitika protsessis osalevale ametipoliitikule mõjur nr 1! *Teadusasutused: suunatud kas meediasse või ametnike tasandile Võimu- ja programmiorientatsiooniga valitsused: *Võimuorientatsioon- ideoloogiline distants on suur; suhe partneriga on omahuvid esiplaanil; Otsustusstiil on teerull; Koalitsioonilepe lubadused omavahel eraldiseisvad, st pole terviklik; Päevakorra kujundamine- tugev päevakorra kontroll; Kesksed küsimused- poliitiliselt tundlikud, kuid lahendatavad; Valitsuse istungid kummitempel, peamised otsused mitteformaalsel areenil. *Programmiorientatsioon--Ideoloogiline distants on väike; Suhe partneriga- ühishuvi otsimine; Otsustusstiil kompromissid;
poliitikute kokkuleppest, Eesti hariduspoliitika SP alla ei kuulu SP avalike poliitikate kontekstis · AP- mida valitsus otsustab avalikkust puudutavate probleemidega teha või tegemata jätta. See on nii poliitikute kavatsuste, reaalse tegevuse kui ka tagajärgede kogum · Politic (arukas, mõistlik, kaval, osav /poliitikaga tegelemine) - parteprogrammid, sotsiaalpartnerite manifestid jne. · Policy (poliitika, tegutsemisviis): - Eesmärgid (koalitsioonilepe, strateegiad) - Output (väljund) - õigusaktid, rahaeraldised - Outcome (lõpptulem, tagajärjed) -"Welfare without Work" versus "Welfare to Work" SP kui AP osa, on tavakodanikele kõige tähtsam, sest see puudutab kõiki elanikkonnakihte Ühiskonna heaolu ja turvalisuse kriteeriumid · Rahvastikuprotsessid (rahvastiku vähenemine ja vananemine) ühiskonna jätkusuutlikkus · Tööhõive ja töötuse määrad heaolu ja maksubaas
suurendada, vabakaubandusleping EUga, suund tulumaksu vähendamisele. Eesmärgid - liitumine ELga, liitumine eurotsooniga, liitumine NATOga, Liitumine Schengeni viisaruumiga. Tänast majanduspoliitikat kujundavad dokumendid on • "Infoühiskonna arengukava 2014 - 2020„; • "Elukestva õppe strateegia 2014- 2020“; • "Maaelu arengukava 2014 - 2020„; • Konkurentsivõime kava „Eesti 2020“; • Eesti Regionaalpoliitika Strateegia; • Valitsuse koalitsioonilepe. Suund ettevõtluse soodustamise ja innovatsiooni arengule. 28. Majanduspoliitika subjektid Majandussubjektid on tarbijad, majapidamised, ettevõtted, valitsus ja välissektor. 29. Majandus ja poliitika majandusvaldkonnas (sh. riigi sekkumine, nüüdisaegne majanduspoliitika) Riigi sekkumine majandusprotsessidesse: mikroökonoomiline - sekkumine üksikute turgude toimimisse makroökonoomiline - sekkumine agregeeritud majandusprotsessi ehk majanduse
„sotsialistliku“ või olgu ta nimi tahes- ohjeldamatu mahaparseldamine. Oli käimas enneolematu varanduslik difenseerumine, toimus ebavõrdsuse plahvatuslik kasv. 1993. Aastal läks massiliseks tööstusettevõtete erastamiseks. Põhiliseks näitajaks seati kiirus. Kähku käest ära! Kompetentsusest oli asi kaugel. Tulemuse eest ei vastutanud mitte keegi. Tööstus, kui majanduse ja elu alustala ei võtnud isevoolu teel õiget ja kindlat kurssi. Esimise valitsuse koalitsioonilepe kõlas: „Eesti majanduse stabiilsuse tagamiseks on vajalik igati suurendada eksporti. Eesti riik peab ulatama abikäe turu leidmiseks läänes. Toetuda tuleb erakapitalil tuginevate ekspordiinstrumentide teket informatsiooni kogumiseks ning ettevõtjatele vahendamiseks.“ Kõlas ilusti, kuid loosungiks see paberil jäigi. Tootlik loov töö oli tahaplaanile surutud. Kiiresti ratsa rikkaks sai vahendustegevusega