kasutades suhtelist aega populatsioonisuuruse suhtes? Miks on genealoogiliste puude kõrgusel suur hajuvus? k liini seas leiavad 2 liini ühise esivanema (1 koalestsents = liinide arv väheneb 1 võrra) keskmiselt aja t(i) jooksul: Generatsioonides t(i) = 2*2N/(k*(k-1)) 2N ühikutes t(i) = 2N/(k*(k-1)) Keskmine TMRCA ehk puu sügavus: Generatsioonides: 2N ühikutes: TMRCA = 2*(1-1/k) Kui koalestsentsi tõenäosus igas põlvkonnas on 1/2N, siis keskmiselt tuleb oodata 2N põlvkonda kuni 2 liini koalestseeruvad. Koalestsentsiaegade standardhälve on samuti 2N põlvkonda. Koalestseerumise aeg on ennustatav suurte veapiiridega. Jaotuse hajuvus on suur. Koalestsentsiajad jaotuvad eksponentjaotuse/geomeetrilise jaotuse järgi (ja sellepärast ongi suur hajuvus). Ehk mida sügavamale seda suurem hajuvus. 5. Kirjelda liinide koalestseerumist populatsiooni kasvamise/kahanemise korral
koalestsents e liinide mittetäielik sorteerumine? Liigipuu sees on palju geenipuid. Geenipuud ei pruugi olla identsed üksteisega ega liigipuuga. Ebakõla peamiseks põhjuseks on liinide mittetäielik sorteerumine. Liinide mittetäielikku sorteerumist esineb rohkem hiljutise lahknemisega liigipuude korral. Saab nähtavamaks, kui iga liiki esindab mitu indiviidi. Ehk ühes liigis mitme geeni järglased. 57. Kirjeldage mitmele populatsioonile kohaldatud koalestsentsi mudelit (multispecies coalescent model). Milleks seda mudelit kasutada saab? Kohaldab koalestsentsi mudeli ahelpopulatsioonidele, mida ühendab evolutsioonipuu. Mudel võimaldab arvesse võtta erinevatest liikidest pärit geeniliinide koalestseerumise sügavamas minevikus kui neid geene kandvate liikide lahknemine. Võimaldab hinnata geenipuu tõenäosusjaotust antud liigipuu korral. Koalestsentsi kiirus taastatakse algseks kui liinidest tekib uus liik.
- dispersne ehk sisemine faas, mis on väikeste osakeste kujul, - pidev ehk välimine faas, mis on dispersioonikeskkonnaks, milles on jaotunud dispersse faasi osakesed. Suspensioon – heterogeenne süsteem, mis koosneb vedelikust ja selles hõljuvatest tahketest osakestest. Emulsioon – heterogeenne süsteem, mis koosneb vedelikust ja selles jaotunud teise vedeliku tilkadest, mis ei segune esimese vedelikuga. Tilkade ühinemise (koalestsentsi) tulemusena dispersne faas muutub pidevaks faasiks ja endise pideva faasi osakesed osutuvad hõljuvateks osakesteks. Vaht – süsteem, mis koosneb vedelikust ja selles jaotunud gaasimullidest. Tolm ja suits – süsteemid, mis koosnevad gaasist ja selles jaotunud tahke aine osakestest. Tolm tekib tavaliselt tahke aine osakeste mehaanilisel jaotamisel (purustamisel, segamisel, transpordil). Suits tekib auru kondensatsioonil s
Geenitriivi tagajärjel osad liinid jäävad, teised kaovad.Lõpuks jääb alles ainult 1 liin, teised kaovad. Liinide sorteerumise tulemusel muutuvad alampopulatsioonid üksteisest erinevaks. Ei; töötab minevikust kuni viimase õhise eellase leidmiseni. 3. Selgita kahe liini koalestseerumist ja oodatavat koalestsentsiaega sõltuvalt populatsiooni efektiivsest suurusest! Natalja Selleks, et selgitada kahe liini koalestseerumist, tuleb teha koalestseerumise mudel, millega saab ennustada koalestsentsi aegu ja seda, kui varieeruvad nad on. Selleks, et teada oodatavat aega koalestseerumiseni, on vaja teada koalestseerumiste sagedust, mis on üksüheses vastavuses geenitriivi kiirusega ehk populatsiooni efektiivse suurusega. W-F populatsioonis on see N=Ne. Sageduse ja ooteaja vahel esineb pöördvõrdeline seos – kui sagedus on 1/10-le, siis ooteaeg on 10 aastat. Koalestsentside sagedus= tõenäosus, et kahel geenil on eelmises põlvkonnas ühine eellane
esimene kiht tekib adsorbendi pinnale van der Waals'i jõudude kaotanud oma voolavuse, nimetatakse tarreteks. Tardumisel hügroskoopsete ainete (CaCl2, AgI, PbI2) kontsentreeritud lahuseid, toimel adsorbaadi ja adsorbendi vahel. Järgmised kihid tekivad auru dispergeeritud faasi ja dispersioonikeskkonna vahekord ei muutu millised muutuvad pilvedes kristallisatsiooni- või koalestsentsi molekulide kondensatsiooni tõttu. Osakestevahelist vastastikust ning faasid ei eraldu üksteisest. Tarde eriliik on geel, tardumine võib tsentriteks ja dispersne faas (vesi) eraldub vihma või lume kujul. e) toimet adsorbses kihis ei arvestata; järgmiste kihtide ülesehitamine toimuda: spontaanselt, t'-i muutuste mõjul (tekivad kiiremini kõrgepinge elektriväli - aerosoolide lõhkumine kõrgepinge
b) filtreerimine - Filtreerimine läbi paberi, riide, traatfiltri. c) ultraheli - kasutatakse koagulatsiooni kiirendamiseks d) koaguleerimine - Seda kasutatakse laialdaselt militaar- ja tsiviilotstarbel atmosfääri aerosoolide eemaldamiseks. Pilvedes olevate veetilgakeste koaguleerimiseks pihustatakse lennukitelt pilvedesse peenendatud liiva, tahket CO2 või hügroskoopsete ainete (CaCl 2, AgI, PbI2) kontsentreeritud lahuseid, millised muutuvad pilvedes kristallisatsiooni- või koalestsentsi tsentriteks ja dispersne faas (vesi) eraldub vihma või lume kujul. e) kõrgepinge elektriväli - aerosoolide lõhkumine kõrgepinge elektriväljaga elektrofiltris (vaata ülaltoodud joonist). Tööstusgaasid puhastatakse eelnevalt suitsust ja tolmust. Jõudnud elektrofiltrisse, tekkib aerosoolis koroona lahendus, tekkinud elektronid ioniseerivad gaasi molekulid. Osakesed omandavad negatiivse laengu ja sadenevad anoodil, millelt nad sadenevad kogujasse. Pulbrit
toime. Teises astmes toimub tilgakeste koalestsents, mille füüsikaliseks aluseks on pinnaenergia vähenemine ja sellega kaasneb tilgakeste suurenemine. Emulsioonide stabiliseerimiseks tuleb kasutada emulgaatorit. Emulgaatorimaterjalid: PAA, KMÜ, looduslikud materjalid, üeenestatud tahke aine (pulber). Emulgaator moodustab adsorbse kihi tilgakese pinnale, mis aitab ära hoida koagulatsiooni ja koalestsentsi, kuid stabiliseerimismehhanismid on keerulised. Faktorid, mis soodustavad emulsioonide stabiilsust: 1) PAA adsorptsioon vesi-õli piirpinnal vähendab pindpinevust 2) Mehaaniliselt ja elastne kile faasidevahelisel piirpinnal 3) Tilgakeste elektriliste kaksikkihtide tõukumine, juhul kui on tegemist samanimeliste laengutega 4) Kõrge dispersioonikeskkonna viskoossus takistab tilgakeste liikumist ja seega ka nende ühinemist
annaabi.ee 
