· Koaala karv on hallikaspruun või tuhkhall. · Ta küünised on eriti tugevad. · Päeval võib ta tunde liikumatult paigal olla. · Inimeste suhtes on koaalad heasoovilikud. Toitumine · Koaala sööb ainult eukalüptilehti. · Ta pimesool ulatub kuni 2,4 meetrini. · Koaalad oskavad mürki ära tunda ja seda hinnata. Paljunemine · Koaalad annavad järglasi ainult kord kahe aasta jooksul. · Tavaliselt on koaaladel ainult üks poeg. · Kaksikud on väga haruldased. · Vastsündinu on 14-18 millimeetrit pikk. · Kuuekuuselt lõpetavad pojad täielikult emapiimast toitumise. · Koaalad elavad keskmiselt 12-13 aastaseks. Vaenlased · Koaaladel pole looduslikke vaenlasi. · Kiskjad tema liha ei söö. · Teadlased arvavad, et sellepärast kuna ta on läbi imbunud eukalüptiõlist. Jahipidamine
tobias, kuid ka koorikloomadest, zooplanktonist, limustest, vähkidest ja hulkharjasussidest. Koaala Koaala on koaalalaste sugukonda kuuluv kukkurloom. Nad elavad põhiliselt Ida- Austraalias. Koaala on Austraalia üks tuntumaid loomi. Aborigeenide keeles tähendab sõna koaala looma, kes ei joo. Koaala on esmaklassiline ronija ja võib elada mitu aastat puude otsas maapeale laskumata. võib elada mitu aastat puude otsas maapeale laskumata. Koaaladel on teravad küünised ja nad suudavad klammerduda ka täiesti sileda puukoore külge ning ronida üles toidu poole. Koaalad võivad kasvada kuni 85 cm pikkuseks. Ta magab keskmiselt 18 tundi ööpäevas. Koaala on suurepärane ujuja. Kui ta veest välja tuleb, siis lakub ta oma kasuka kuivaks ja neelab selles olnud vee alla. Koaala on kukruline ja toitub ainult teatud liiki kummipuu- või eukalüptilehtedest, mida sööb mõnikord kuni 1 kg päevas. Eluks vajaliku vee saab toidust.
kirjutan koaalade välmusest ja käitumisest. Kolmandas peatükis kirjeldan koaalade toitumisharjumusi. Neljandas räägin nende paljunemisest ja viiendas esitan kokkuvõtte haigustest ja vaenlastest. Kuuendas peatükis kirjutan koaaladele jahipidamisest ja nende kaitsest. Peatükid valisin sellised sellepärast, et saada parem ülevaade koaalast, kui liigist. Näha nende eri- ja omapära. Loodan, et käesolev referaat annab üldise ülevaate koaalade elust. Joonis 1. Koaaladel on kohev karusnahk. Minevik ja leviala «Koaala» tähendab Uus-Lõuna-Walesi suguharude keeles «ei joo». Koaalat on esimest korda mainitud tundmatu autori poolt, tema aruandes reisist Sinimägedesse 1798. aastal. Samal aastal lasi esimese tõendusmaterjali kuberneri sekretär John Price. Tundmatu autor kirjutab et Sinimägedes elab loom nimega kullavain, kes välimuselt sarnaneb Lõuna Ameerika laisikuga. Teadusele avastati koaala merelaevastiku ohvitseri F. Ballieri poolt 1802
ka haardsaba, mis talitleb puuokstest kinnihoidmisel nagu lisajalg. Puukängurud elavad troopilistes metsades, kus nad toituvad lehtedest ja viljadest. Neil on pikemad eesjäsemed ja lühemad tagajäsemed kui maa peal elavatel sugulastel. Koaalad Need sabatud kukkurloomad elavad Ida-Austraalia eukalüptisaludes. Eukalüptilehed pole kuigi toitvad, sellepärast puhkavad nad kuni 18 tundi ööpäevas oksaharude vahel, et energiat kokku hoida. Puutüvest kinnihoidmiseks on koaaladel tugevad teravate küünistega haardkäpad. Ronides tõmbavad nad oma tagajalgu järele väikeste hüpetega. Koaala pojaga Toitumine Eri kukkurloomaliigid söövad väga erinevat toitu. Paljud on taimtoidulised: nokiskuskused lakuvad õitest nektarit oma harjakujuliselt lõhestunud keeleotsaga, kängurud söövad aga rohtu ja teisi taimi. Segatoidulised kukkurloomad söövad vilju, putukaid, väikesi selgrootuid ning korjuseid
kuskulaste sugukonda. Koaala elutseb Ida- Austraalia eukalüptimetsades puu otsas, pikkus 70- 80 cm, kaalub kuni 16 kg. Koaala on jässakas ja sabatu. Kukkur avaneb tal taha. Poegi on tal üks harvem kaks. Kui poeg on kukrust väljunud, umbes 9 kuu vanuselt, kannab ema teda seljas ning toidab piima ja erilise sooleeritisega. Eukalüptilehed pole kuigi toitvad, sellepärast puhkavad nad kuni 18 tundi ööpäevas oksaharude vahel, et energiat kokku hoida. Puutüvest kinnihoidmiseks on koaaladel tugevad teravate küünistega haardkäpad. Ronides tõmbavad nad oma tagajalgu järele väikeste hüpetega. Eri kukkurloomaliigid söövad väga erinevat toitu. Paljud on taimtoidulised: nokiskuskused lakuvad õitest nektarit oma harjakujuliselt lõhestunud keeleotsaga, kängurud söövad aga rohtu ja teisi taimi. Segatoidulised kukkurloomad söövad vilju, putukaid, väikesi selgrootuid ning korjuseid. Vanad loomad söövad ainult mõnd liiki eukalüpti lehti, mis muudavad nad
mullast läbi taime, lehe kaudu välja. 100 m kõrgust kuivas õhus võrdub kuskil 1 kraadiga C, niiskes õhus 0,6 kraadi. Kohastumus ekstreemsete temperatuuridega kõige soojem keskkond kus elu võib eksisteerida on üle 100 kraadi. Väävli redutseerija bakter Pyrodictium occultum elab kuumavee väävli allikates(optimum 105 kraadi). Seal elavad ka organismid(sulfolobus) mis taluvad pH=2, mis tähendab pea puhast väävelhapet. 50 kraadi on taimedele maksimum. Koaaladel on närvisüsteem taandarenenud, kuna kogu aur läheb eukalüpti mürkide vastaseks võitluseks. Ülimadalad temperatuurid puud tekitavad raku sisse väga kange lahuse, mille külmumistemperatuur on kõrgem, seetõttu ei lähe rakud katki. Osmoos. Loomad sõltuvad kas oma külmakaitsest või kohast kus varjuda. Keiserpingviinid, miinus 70 kraadi juures. Kõige soojema ka külmema vahe võib olla üle 100 kraadi. pH ehk happelisus. 7 neutraalne, alla happeline, üle aluseline
annaabi.ee 
