Leidsid 6 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Koaala - referaat". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
koala, karv, sinusiit, vaenlasi, sentimeetrit, kummaline, kikkis, kõrvad, lapik, kongus, seljal, puukoore, konjuktiviit, tavalised, selliseks, liigiks, looduslikke, kiskjad, suuremal, austraalia, aborigeenid, pidasid, loomaliik, jahipidamine, sydneysSissejuhatus Koaala on tiheda karvkattega omapärane loom, kes elab ainult Austraalias. Tema eripäraks on see, et ta toitub ainult eukalüptilehtedest, seetõttu kiskjad tema liha ei söö ja tema ainus vaenlane on inimene. Tohutu küttimise tõttu käesoleva sajandi alguses ja esimesel veerandil, mille põhjustas koala ilus ja kohev karusnahk, oli loom peaaegu välja surnud. Kuid tänu loomade hoidmisele kunstlikes tingimusetes, ja inimestele, kes jälgisid väga tähelepanelikult looduses säilinud isendeid, hakkas olukord sajandi keskpaigas vähehaaval paranema. Nüüdseks on koaalade arv tõusnud, kuid neid on siiski väga vähe. Koaalad on looduskaitse all. Selle teema valisin kuna mulle meeldivad koaalad, sest nad on armsad ja haruldased ning neid leidub ainult Austraalias kaitsealadel
Loodan, et käesolev referaat annab üldise ülevaate koalade elust. 1.2 Ajalugu ja levila «Koala» tähendab Uus-Lõuna-Walesi suguharude keeles «ei joo». Koalat on esimest korda mainitud tundmatu autori poolt, tema aruandes reisist Sinimägedesse 1798. aastal. Samal aastal lasi esimese tõendusmaterjali kuberneri sekretär John Price. Tundmatu autor kirjutab et Sinimägedes elab loom nimega kullavain, kes välimuselt sarnaneb Lõuna Ameerika laisikuga. Teadusele avastati koala merelaevastiku ohvitseri F. Ballieri poolt 1802. aastal. Esiteks muretses ta koalanaha, hiljem aga ka elusa looma. Pärast seda leiti viiekümne aasta vältel koalasid ainult Uus-Lõuna-Walesi piires, kuid 1855. aastal nähti teda ka Victoria osariigis ja 1923. aastal Queenslandi kaguosas. Minevikus asustas koala ka Lõuna- ja Lääne-Austraaliat, aga ta kas suri hijem välja või hävitati täielikult, sest leiud tõendavad, et ta seal elas. Queenslandist on leitud ka pool tonni kaalunud
lehti söövast loomast Koaalast .Ta kuulub kukruliste seltsi , koaalaliste sugukonda ja tema teaduslik nimi on phascolartos cinerus .Tema jäsemed on kohanenud puude otsas ronimiseks, maapinnal liigub ta oma kõveratel jalgadel kohmakalt .Vette sattudes on ta suurepärane ujuja ,kes võib ületada jõgesid Täiskasvanud koaala on umbes 70-80 cm pikkune ja kaalub kuni 16 kilogrammi. Tema välimus on väga kummaline ;kohev karv, tillukesed silmad ,alati kikkis kõrvad, naljakas lapik ja kongus nina .Loomakese karv on hallikas-pruun või tuhkhall, seljal mõnikord punakas või hõbedane, kõhupoolel heledam. Tema pea on suur ja lai , lame nägu ja teineteisest kaugelasetsevad pisikesed silmad. Isend kinnitub puu külge tugevate küünistega ,mida ta vajutab puukoore sisse. Küünised on eriti tugevasti arenenud kahel teineteisel vastanduval varbal
................8 3 1. Sissejuhatus Koaala on tiheda karvkattega omapärane loom, kes elab ainult Austraalias. Tema eripäraks on see, et ta toitub ainult eukalüptilehtedest, seetõttu kiskjad tema liha ei söö ja tema ainus vaenlane on inimene. Selle teema valisin, kuna mulle meelduvad väga koaalad. 4 2.Koaala välimus ja käitumine Koaala pikkus on umbes 70-80 sentimeetrit. Ta kaalub kuni 16 kilogrammi. Tema välimus on väga kummaline: kohev karv, tillukesed silmad, alati kikkis kõrvad, naljakas lapik ja kongus nina. Koaala karv on hallikaspruun või tuhkhall, seljal mõnikord punakas või hõbedane, kõhupoolel heledam. Koaalal on suur lai pea, lame nägu ja teineteisest kaugel asetsevad pisikesed silmad. Tal on lühike ja lai keha, mis lõpeb ilusa sabaga. Koaala kinnitub puu külge tugevate küünistega, mida ta vajutab puukoore sisse. Küünised
Inimese mõju tugevnemine loodusele Kauges minevikus reguleeris inimeste arvukust maa peal toit selle hankimine ja kättesaadavus. umbes 2 miljonit aastat tagasi kui inimesed toitusid metsikutest taimedest ja jahtisid metsloomi, suutis biosfäär st. loodus ära toita ca 10 miljonit inimest st. vähem, kui tänapäeval elab ühes suurlinnas. Põllumajanduse areng ja kariloomade kasvatamine suutsid tagada toidu juba palju suuremale hulgale inimestest. inimeste arvukuse suurenemisega suurenes ka surve loodusele, mida inimene üha rohkem oma äranägemise järgi ümber kujundas. Kiviaja lõpuks elas Maal ca 50 milj. inimest. 13. sajandiks suurenes rahvaarv 8 korda 400 milj. inimest. Järgneva 600 aasta jooksul, st. 19. sajandiks rahvaarv kahekordistus ning jõudis 800 miljoni inimeseni. Demograafiline plahvatus 19. sajandi alguses toimus inimkonna arengus läbimurre ja inimeste arv Maal suurenes 90 aastaga 2 korda (st. 7 korda kiiremini kui
Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat Toimetaja Raul Adlas Koostajad: Andras Laugamets, Pille Tammpere, Raul Jalast, Riho Männik, Monika Grauberg, Arkadi Popov, Andrus Lehtmets, Margus Kamar, Riina Räni, Veronika Reinhard, Ülle Jõesaar, Marius Kupper, Ahti Varblane, Marko Ild, Katrin Koort, Raul Adlas Tallinn 2013 Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames. Õppematerjali (varaline) autoriõigus kuulub SA INNOVEle aastani 2018 (kaasa arvatud) ISBN 978-9949-513-16-1 (pdf) Selle õppematerjali koostamist toetas Euroopa Liit Toimetaja: Raul Adlas – Tallinna Kiirabi peaarst Koostajad: A
annaabi.ee 
