mida kohati palistavad merre ulatuvad kivinukid. Liiv on tume, kohati kiviklibune (soovitav kaasa võtta kummijalatsid). Meri läheb sügavaks piisavalt kiiresti, aga mitte liiga järsku. Paljudes randades on võimalus snorgeldamiseks Kuhu minna · Kreeta on ideaalne koht spordilembestele inimestele. Mäed, tasandikud ja rannad pakuvad mitmeid erinevaid sportimisvõimalusi. Samuti on ta maiuspala antiikkultuuri huvilistele, sest peetake ju Knossost Euroopa kultuuri hälliks. · Kindlasti võiks külastada Samaria kanjoni, Knossost, Festose paleed, Sitiad ja Iraklion. Millega peab arvestama · Kreeta on korralik ja väga usklik saar. Kohelikke solvab isegi liiga palju näitav riietus tänaval. · Kreekas on sõita odav taksoga. · Kreeka köök on väga ulatuslik. · Turistid peaksid oma asjadel hoidma valvsat pilku.
Korruste ühendamiseks olid majas trepid. Osad ruumid said oma valguse terassidelt, galeriidest ja valguskaevudest. Puidust sambad olid ruumide liigendamiseks ning puidust lagede toetamiseks. Need sambad olid alt peenemad ning läksid aina laiemaks. Siseruumide seintele maaliti ornamente, pilte ja lisati reljeefe. Seinad olid kaetud krohviga. Lossid ehitati ilma kaitsemüürideta ja puudusid üleüldse turvaelemendid. (1) Suurimaks lossiks loetakse Knossost, mis koosneb sadadest paraadõue ümber koondatud ruumidest. Nende hulgas on troonisaal, vaateterrassid, sammalsaalid ning isegi vannitoad. Sellised vannid on säilinud tänapäevani ning isegi see veejuhtmestik on siiani säilinud. Vannitubade seinu katsid delfiinide ja lendkalade pildid. (2) Lossi plaan on väga keeruline ning koosneb väga keerukatest käikudest ja koridoridest, mis teevad järske käänakuid, tõuse ja langusi mööda treppe. Loss on ka mitmekorruseline. (2)
Knossose palees on hulgaliselt esemeid, mis on säilinud 3.5 tuhat aastat. Mitmeid potte potimaalidega ja seinamaale on veel avastamata. Knossoses oli ka arenenud kanalisatsiooni ja veesüsteem, mis eelnes teiste riikide arengust 1000 aastaga. Knossose paleel oli mitu korrust ja see oli ehitatud künka otsa. Knossose palee oli ehitanud kivimist, mis sätendas nagu kristall. Kõik see vastab Platoni kirjeldusele Atlantisest. Vahemerel toimub pidevalt maavärinaid, mis on laastanud Knossost. Teadlased on kindlaks teinud, et Knossose ehitajad oskasid ehitada maavärina kindlaid hooneid. Kuid see ei kaitsnud neid suure katastroofi eest, mis nad lõpuks hävitas. Kreeta naabrusel olevalt saaarelt, nimega Santorini, avastati tuha alt linna jäänused. Linn oli maetud tuha alla, mis säilitas linna üle 30 sajandi. Ka siin linnas on arhidektuur väga kõrgel tasemel, täpselt nagu Kreetal, mis edestas kõiki teisi selle aja kultuure. Ka sel linnal oli arenenud veesüsteem,
linn ja kindlus. Oluline on Trooja. 3000 eKr tekivad ka seal piirkonnas riigid. võib rääkida kõrgkultuurist, kui euroopa vanimast kõrg kultuurist ~2000 eKr. H. Schliemann oli harrastus arheoloog, rahvuselt sakslane. Ta sai loa kaevata seal, kus homeros oli kirjeldanud trooja asupaika. Sealt ta selle ka leidis, hiljem leidis ta mükeene ja tirensi lossi varemed? A. Evans leidis knossose, hea haridusega üikooli arheoloog. Leidis euroopa vanima pealinna. Knossost on tabanud ränk maavärin ja seetõttu on see kokku kukkunud. suurim teadaolev loss ja seal on kasutatud sambaid, osaliselt kolme- osaliselt kahekorruseline. ehitatud mäe nõlvale, suurim teadaolev loss, mis näitab nende jõukust. Loss ehitati labürindina minotaurosele. Theseus, ta pääses sealt tänu lõngakerale mille andis talle printsess Ariadne. Nad ei abiellunud. Theseus hülgab tema ja jätab saarele nälgima. Dionysos armub printsessi ja nad abielluvad.
Kultuuri uurimine algas 19. saj lõpul. 1876. a. kaevas Schliemann Mükeenes, 1880. a Orchomenoses ja 18841885 Tirynsis. Pani aluse Egeuse piirkonna arheoloogilisele uurimisele. 1886. a käis ta Kreetal. Pani paika Knossose palee asukoha Kephala künkal. Nagu Troojal ja Mükeenes, nii oli Schliemann siingi teinud eeltööd uurides kreeka klassikute andmeid. 28 1899. a tuli Kreetale inglane Arthur Evans; 19001920. a kaevas Knossost. Hiljem on uurimisega tegelenud Platon ja Marinatos. Evans töötas välja oma kronoloogia. Kultuur jagatud järgmiselt: vara-minose, kesk-minose, hilis-minose kultuur. Igal perioodil 3 alletappi (I, II, III). Tuntud ka kultuuri jagamine paleede ehitamise järgi: 3000/26001900 eKr paleede-eelne periood; esimene paleede periood 19001700 eKr; teine paleede periood 17001380 eKr; paleedejärgne periood 13801100 eKr Vara-Minos (30002200 eKr v 27002000 eKr)
varasemad Kreeta lossidki (ja võibolla veel tol ajalgi püsiv Knossos). Kõige silmapaistmavad, hiiglaslikest kiviplokkudest laotud nn kükloopilistest müüridest ümbritsetud lossid Mükeene ja Tiryns rajati Peloponnesose poolsaarel (Lõuna- Kreekas), varasema Lerna naabruses. Kuid losse ja kindluseid oli mujalgi: Pyloses Peloponnesose lääneosas (sellest kindlustamata lossist on leitud lõviosa väljapool Knossost pärinevatest lineaarkirja B dokumentidest), Ateena akropolil (kus sellest hilisema ehitustegevuse tõttu suurt midagi pole säilinud), Teebas (kus loss jääb tänapäeva linnakeskuse alla), Orchomenoses ja tõenäoliselt Jolkoses (Põhja-Kreekas Tessaalia maakonnas). Losside sisustus, kaunistused ja paljud jooned materiaalses kultuuris olid selgelt inspireeritud Minose kultuurist, mis koos kreeklaste kirja ja lossimajanduse Kreeta
annaabi.ee 
