· Lääne-Euroopa mandriosa · Island · Sotimaa ja Mani saar · Iirimaa · Inglismaa · Fääri saared · Gröönimaa ja Ameerika Kus tekkisid viikingite kolooniad? · Venemaa · Briti saared · Flandrias · Normandias · Islandil · Gröönimaal · Põhja-Ameerika Milline oli viikingite laev? Laevu oli 3 sorti: · Kõige väiksemad olid kalapaadid · Suurema, aeglasemad ja madala põhjaga laevad olid knarrid · Kõige suuremad ja kiiremad laevad olid pikklaevad ehk langskipid Knarr Pikklaev e. langslaev Kasutatud kirjandus · http://www.google.ee/images · raamat Else Roesdahl ,,Viikingite maailm" · EE (Eesti Entsüklopeedia) 10 · http://www.kasmu.ee/kesolidviikingid%3F · http://et.metapedia.org/wiki/Viikingiaeg
normannid, venelastele variaagid · Algselt tegelesid kaubanduse, põlluharimise, kui aga maa otsa sai, asusid rändama, röövima ja rüüstama · Hiilgeaeg 8.-11. sajand · Arenenud laevandus Viikingite laevad · Tugevad ja kiired, lameda põhjaga, olid mast ja raapuri. · 9.-st saj.-st kasutasid kiilu · Kasutasid kolme sorti laevu: 1) Kalapaadid (kasutati ka kauplemiseks) 2) Knarrid aeglased, madala põhjaga kaubalaevad 3) Pikklaevad suurimad ja kiireimad, 20-25m pikkused, kasutati röövretkedel, mahutasid 80 inimest (piltidel) Viikingite retked Norra ja Taani Viikingid Rootsi viikingid · Al. VIII-st sajandist rüüstasid · Rändasid mööda Dnepri ja Inglismaad ja Frangi riiki. Volga jõgesid Venemaale, kus · 874 asundus Islandil kauplesid pronksnõude,
Enamik neist olid põlluharijad, kes kasvatasid teravilju ja juurvilju ning pidasid veiseid, lambaid, sigu ja kanu. Tegeldi ka küttimise ja kalastamisega.Nende kunstnikud ja käsitöölised valmistasid ilusaid metallist, luust ja kivist esemeid. Viikingid olid ka suured laevaehitajad ja vilunud meremehed. Viikingid ehitasid suurepäraseid kergeid, kuid vastupidavaid puulaevu. Kohalikuks kauplemiseks kasutati väiksemaid kalapaate. Suuremad ja aeglasemad kaubalaevad - knarrid- olid madala põhjaga ning nendega oli kerge randuda, et peale laadida kaupu ja kariloomi. Üleulatuvate äärtega plangutus tugevdas laeva keret. Knarri tüüriti ühe ahtriaeruga. Röövsalgad reisisid kaugetele randadele kiirete pikklaevadega, mis olid samuti madala põhjaga ja olid ka ühtlasi ka kõige suuremad ja kiiremad laevad ehk langskipid- , mida kasutati röövretkedel ja mis mahutasid 30-40 inimest; nende laevade ninasse olid
tormi ajal stabiilsena püsida. Viikingite laevad oli samas väga kerged ja valmistatud puidust. Üldse kasutasid viikingid kolme sorti laevu ja paate: 1) kõige väiksemad olid kalapaadid, mida kasutati kohalikuks kauplemiseks ja kalastamiseks ranniku lähedal; 2) suuremad, aeglasemad ja madala põhjaga laevad olid knarrid, mida kasutati kaubalaevadena; nende laevadega oli kerge randuda ja nende peale laaditi kaupu ja kariloomi; 3) kõige suuremad ja kiiremad laevad olid pikklaevad ehk langskipid, mida kasutati röövretkedel ja mis mahutasid 30-40 inimest; nende laevade ninasse olid vaenlase hirmutamiseks nikerdatud lohepead. Viikingite Rändamine Rootsi viikingid purjetasid itta kauplema, aga Norra ja Taani viikingid suundusid läände ja avastasid ning rüüstasid seal palju maid
ka tormi ajal stabiilsena püsida. Viikingite laevad oli samas väga kerged ja valmistatud puidust. Üldse kasutasid viikingid kolme sorti laevu ja Joonis 2Laev paate: 1) kõige väiksemad olid kalapaadid, mida kasutati kohalikuks kauplemiseks ja kalastamiseks ranniku lähedal; 2) suuremad, aeglasemad ja madala põhjaga laevad olid knarrid, mida kasutati kaubalaevadena; nende laevadega oli kerge randuda ja nende peale laaditi kaupu ja kariloomi; 3) kõige suuremad ja kiiremad laevad olid pikklaevad ehk langskipid, mida kasutati röövretkedel ja mis mahutasid 30-40 inimest; nende laevade ninasse olid vaenlase hirmutamiseks nikerdatud lohepead. . 1.1 Viikingite Rändamine Rootsi viikingid purjetasid itta kauplema, aga Norra ja Taani viikingid suundusid läände ja avastasid ning rüüstasid seal palju maid
mille külge kinnitati puri. Umbes 9. saj võtsid viikingid kasutusele kiilu, mis ulatus ahtrist vöörini, kulges mööda laeva põhja ja aitas laeval ka tormi ajal stabiilsena püsida. Viikingite laevad oli samas väga kerged ja valmistatud puidust. Üldse kasutasid viikingid kolme sorti laevu ja paate: 1) kõige väiksemad olid kalapaadid, mida kasutati kohalikuks kauplemiseks ja kalastamiseks ranniku lähedal; 2) suuremad, aeglasemad ja madala põhjaga laevad olid knarrid, mida kasutati kaubalaevadena; nende laevadega oli kerge randuda ja nende peale laaditi kaupu ja kariloomi; 3) kõige suuremad ja kiiremad laevad olid pikklaevad ehk langskipid, mida kasutati röövretkedel ja mis mahutasid 30-40 inimest; nende laevade ninasse olid vaenlase hirmutamiseks nikerdatud lohepead. 4 Viikingite rändamine
Umbes 9. saj võtsid viikingid kasutusele kiilu, mis ulatus ahtrist vöörini, kulges mööda laeva põhja ja aitas laeval ka tormi ajal stabiilsena püsida. Viikingite laevad oli samas väga kerged ja valmistatud puidust. Üldse kasutasid viikingid kolme sorti laevu ja paate: 1) kõige väiksemad olid kalapaadid, mida kasutati kohalikuks kauplemiseks ja kalastamiseks ranniku lähedal. 2) suuremad, aeglasemad ja madala põhjaga laevad olid knarrid, mida kasutati kaubalaevadena; nende laevadega oli kerge randuda ja nende peale laaditi kaupu ja kariloomi. 3) kõige suuremad ja kiiremad laevad olid pikklaevad ehk langskipid, mida kasutati röövretkedel ja mis mahutasid 30-40 inimest, nende laevade ninasse olid vaenlase hirmutamiseks nikerdatud lohepead. Viikingite rändamine: Rootsi viikingid purjetasid itta kauplema, aga Norra ja Taani viikingid suundusid läände ja avastasid ning rüüstasid seal palju maid. Rootsi
hirmutavate paganlike esemetega oma sadamates randuda. Sõdimiseks ja reisimiseks ehitatud pikklaevad ei olnud kaugeltki ainsad viikingite alused. Sama tähtsad olid ka knarrid laiemad kaubalaevad, mille pikkuse ja laiuse suhe oli mitte 7:1 nagu sõjalaevadel, vaid 4:1. See täiendav laius lubas ehitada laeva keskpaika süvatrümmi kaupade vedamiseks. Knarrid olid esmajoones kindlalt kohale kinnitatud mastidega purjelaevad, kuigi vööris ja ahtris olid mõlemas pardas ka mõned avaused aerude jaoks.
Kirjandus teoseid nim saagadeks. Kuni 12saj anti neid edasi suuliselt. Tuntuim on islandi saaga(vanem edda ). Usund lk43-44 Laevad Kerged ja kiired.tormi ajal stabiilsuse hoidmiseks kasutatti kiilu. Edasi liiguti vastavalt vajadusele kas aerude või purje abil. Madal süvis võimaldas sõitta jõgedes ja kõikjal randuda. Orjenteeruti päikese tähtede ja algelise kompassi järgi. 3 laeva tüüpi 1. kalapaadid ranniku ääres liikumiseks. 2. suuremad madala põhjaga kaubalaevad knarrid. 3. suurimad ja kiireimad sõjalaevade pikklaevad langskipid. Ligi 40 in mahtus sinna. Juba 5 saj ekr levisid seal kandis paatmatused. Kus surnule pandi kaasa tarbe esemeid ja relvi surmajärgseks eluks. Leitud on tune gokstadi ja osebergi laev matused. Laevad on ksukil 21- 23m pikad, 4-5 m laiad. Üheteist kuni kuueteist paarini.aerud olid 6m pikad. Sihtpunktid Rootslased suundusid peamiselt venemaa aladele. Asustasid oluliste kaubapunktidega nokurodi ja kiievi
annaabi.ee 
