Nendest tähtsamad on Bacillus cereus, B. mycoides, B. mesentericus. Aeroobsetest spoore mittemoodustavatest bakteritest on esindatumad Pseudomonas fluorescens, Bacterium prodigiosum jt. *Valkude lagundamisest võtavad osa fakultatiivsed anaeroobid (nt Proteus spp). *Valkude lagundamise hilisematel etappidel osalevad ka coli-laadsed bakterid. Nad kasutavad peptoone ja lõhustavad neid edasi, produtseerides keskkonda indooli, H2S, NH3 jt halvasti lõhnavaid ühendeid. *Anaeroobidest märgitakse klostriide nagu Clostridium sporogenes, Cl. perfringens jt. *Hallitusseentest osalevad valkude lõhustamisel Aspergillus spp., Penicillium spp., Mucor spp. jt. Valkude lõhustumine toimub proteolüütiliste ensüümide toimel. Hüdrolüüs toimub järk-järgult: valgudpolüpeptiididaminohapped. *Aminohapped desamineeritakse, mille tulemusel moodustuvad NH3 ja vastavad orgaanilised ained (happed: sipelghape, äädikhape, propioonhape, võihape; alkoholid: propüül-, amüül- jt alkoholid).
võihappekääritajad bakterid elavad loomavatsas ja inimese jämesooles. Butüraadi teket sooles loetakse kasulikuks, sest see on toiduks sooleepiteeli rakkudele. Aga, butüraadi rohke teke jämesooles võib soodustada ka rasvumist. Klostriidid elavad ka mullas ja mudas. Palju on neid sõnnikuga väetatud mullas. Klostriidid Sporogeensed GP pulgad. Liiguvad aktiivselt viburitega. Enamus ranged anaeroobid, aga on ka aerotolerantseid vorme. On ka termofiilseid klostriide. Kasvavad hästi neutraalses või veidi aluselises kk-s. Seetõttu ei arene nad happelistes hoidistes, salaamis, hapukapsas, hapus silo jne. Happeline kk-d takistab ka klostriidide endospooride idanemist. Äädika lisamine hoidistele! Klostriididel puuduvad tsütokroomid ja membraanne elektrontransportahel, seega saavad nad ATPd sünteesida ainult substraatsel fosforüülimisel. Klostriide on sahharolüütilisi ja proteolüütilisi. Proteolüütilised kääritavad AHd. 22
millised bakterid on , leidub mullas ja vees, indikaatororganismid, viitavad saastumisele inimtegevuse tagajärjel, esinevad koos haigustekitajatega. 33. Klostriidid (Clostridium spp.) Eosbakterid, leidub mullas, 100kraadi juures ei hävine on grampositiivsed anaeroobsed bakterid, mida leidub kõikjal keskkonnas. Mitmeid liike leidub mullas, kus klostriidid võivad püsida eluvõimelisena väga pikka aega. Enamik klostriide võib asustada ka tervete loomade soolestikku. Nende sattumine keskkonda põhjustab pinnase saastumise. Klostriidide kontrollimatul kasvu korral toodavad nad surmava toimega toksiine. Clostridia spp-ga seotud haigused kulgevad üliägedalt, põhjustades looma üldseisundi äkilise halvenemise ja - surma. Klostriididega seotud seisundite hulka kuuluvad näiteks lihaste ja pehmete kudede infektsioonid, mürgistused ning sooleinfektsioonid.
sooje toite tuleb hoida üle 60, jahutatud toite alla 4 kraadi juures. 10 3 CLOSTRIDIUM LIIGID 3.1 Kliinilised ilmingud Clostridium perekonda kuuluvad bakterid on levinud kõikjal – pinnases, vees, kanalisatsioonis ning on inimeste ja loomade seedetrakti normaalmikrofloora asukateks. Enamik klostriide on kahjutud saprofüüdid, kuid mõned on hästi tuntud patogeenid. Ajaloost on teada hästi kirjeldatud haigusjuhtumeid, näiteks teetanus (Clostridium tetani), botulism (Clostridium botulinum, Clostridium baratii, Clostridium butyricum), müonekroos ehk gaasi gangreen (C. perfringens, C. novyi, C. septicum, C. histolyticum) ja kõhulahtisus ning jämesoolepõletik (C. perfringens, C. difficile). Valdav enamus tänapäeval levivatest nakkustest on naha ja pehmekoe haigused,
Ammonifikatsioon - valgumolekulide järk-järguline hüdrolüüs.Olemuselt on tegu roiskumisprotsessiga, millega kaasneb märkimisväärne ammoniaagi (NH ) teke. Sellest tulenevalenevalt nimetataksegi protsessi 3 ammonifikatsiooniks. Valkude lagundamisest võtavad osa fakultatiivsed anaeroobid.Valkude lagundamise hilisematel etappidel osalevad ka coli-laadsed bakterid. Anaeroobidest osalevad klostriide nagu. Hallitusseentest osalevad Aspergillus spp., Penicillium spp., Mucor spp. jt Nitrifikatsioon - protsess, mille käigus mullas moodustunud ammoniaak oksüdeeritakse nitrititeks ja nitraatideks. Osad mikroobid saavad rakuainete sünteesiks energiat NH oksüdatsioonil nitrititeks, teised 3 jällegi nitritite oksüdatsioonil nitraatideks. Protsess toimub kahes etapis.
lihastele > paljunemine intensiivistub > hemolüütiline aneemia > raske tokseemia kahjustab maksafunktsioone, südamelihast. Kliiniline pilt 1 § Bakterieemia. C. perfringensi või teiste klostriidide leid verekülvis (0,5-2% juhtudel) ei pruugi alati olla alarmeeriv, sest ligi pooltel juhtudel on tegemist transitoorse bakterieemiaga või nahapinnalt verekülvi viidud kontaminandiga. Raske klostridiaalse haavainfektsiooni korral leitakse 15% haigetel klostriide verest. § Gaasgangreen. Haigus algab mõned tunnid kuni 1 nädal peale seda, kui haava on sattunud klostriidid. Tekib tugev valu; areneb lihaste nekroos, lihastes võib vahel tunda gaasi krudisemist (krepitatsioon). Toksiinide toimel tekib hemolüüs ja kujuneb välja neerupuudulikkus ja sokk. Surm saabub väga kiiresti, ligikaudu 1-2 päevaga. Enamasti on tekitajaks C. perfringens, harvem C. septicum ja C. novyi. Kliiniline pilt 2 § Pehme koe infektsioonid (tselluliit, fastsiit)
annaabi.ee 
