Vääratusnurkkiiruse leiame valemiga v=1(1-sv) , kus sv-vääratuslibistus, mille omakorda leiame valemiga sv=sn(B+B²-1) , kus tegur B= B=v+g(v-1) ja g= g5sn ning sn=1-n/1 => sn=62,8-61,3/62,3=2,39*10-2 rad/s ,siis g=5*2,39*10-2=0,120 ja v=Tv/Tn => 4120/652=6,32 ,seega B=6,32+0,120(6,32-1)=6,96 ja sv=2,39*10-2(6,96+6,96²-1)=0,331 Nüüd saamegi leida vääratusnurkkiiruse v=62,8*(1-0,331)=42,0 rad/s 4.Leiame käivituspunkti k=0 Käivitusmomendi saame leida Klossi valemi abil, kui libistus võrdub ühega. Tk=2Tv(1+g)/(sk/sv + sv/sk+2g) Tk=2*4120(1+0,120)/(1/0,331 + 0,331/1 +2*0,120)=2,57*103N*m 5.Leiame 9 lisa punkti,valides vastavad libistuse väärtused: 0,0120 ; 0,1 ; 0,2 ; 0,5 ; 0,7 ; 0,85 ; 1,1 ; 1,3 ; 1,5 Näide: 1.lisa punkt s=0,0120: =1(1-s) =>=62,8(1-0,0120) = 62,0 rad/s Momendi saame Klossi valemiga T=2Tv(1+g)/(s/sv + sv/s+2g) => 2*4120(1+0,120)/(0,0120/0,331 + 0,331/0,0120 +2*0,120)=331N*m Kanname arvutatud andmed tabelisse nr 1. Tabel 1
Arvutame käivitusreostaadi sektsioonide takistused 1 = 1 - 2 = 1,2 - 0,64 = 0,56 2 = 2 - 3 = 0,64 - 0,34 = 0,34 3 = 3 - = 0,34 - 0,198 = 0,142 Pidurdustakisti suurus - - = - -, milles Ea-ankrumähise emj; Ia,p-algpidurdusvool = × = 3,88 × 104,7 = 406 Algpidurdusvoolule esitatud tingimus , 2 ... 2,5 × , 344 ... 430 , seega -440 - 406 = - 0,198 = 1,77 -430 ÜLESANNE Nr. 3 (Variant 7) Arvutada täpsustaud Klossi valemi abil lühisrootoriga asünkroonmootori loomulik mehaaniline tunnusjoon ja tehistunnusjoon, kui mootori staatorimähise toitepinge on Ul=0,7Uln. Arvutustulemuste alusel ehitada tunnusjoonte diagramm. Üldotstarbelise seeria 4A lühisrootoriga asünkroonmootori tehnilised andmed: Mootori Nimi- Nimi- Käivitus- Staatori- Nimi- Nimi- Vääratus tüüp võimsus pöörlemis- momendi mähise pinge voolu momendi
* Pluusid, jakid - Ülaheha riietel võiks kangas olla ühevärviline ja lihtsalõikeline. Sobib pilukaelus, V-kaelus, U-kaelus, triiksärk, üherealine esikinnis, vertikaalne kaunistus, või joon. Vältida tuleks näiteks paatkaelus ja rüüde õlapiirkonnas. Sobivad pikemad pluusid ja jakid, mis visuaalselt salendavad ülakeha. * Püksid, seelikud - Vööjoonest allpool võiks eelistada seelikuid - rüüsidega, volangidega, voltidega, kihilisi, klossi jne, et tekitada illusioon naiselikest puusadest, Vööjoonest allpool võivad värvid olla julgemad ja rõivaesemed värvirohkemad. Pirn * Tunnused - Rind väike, õlad kitsad ja längus, puusaümbermüüt suurem, kui rinnaümbermõõt. * Riietumise põhitõed - Tasakaalustada tuleks õla- ja puusaiirkonda. * Püksid ja seelikud - Võiksid olla võimalikult lihtsa lõikega, märkamatu mustriga ja detailivabad. Vältida tuleks rüüse, volange, suuri kirevaid mustreid ja detaile
Tallinna Polütehnikum Päevane osakond EE.EA04.1.2318 Kodutöö Õpetaja: Koostaja: 28.05.2007 Tallinn,2007 ÜL 3.3(1) Arvutada täpsustatud Klossi valemi abil ning ehitada lühisrootorga asünkroonmootori loomulik mehaaniline karakteristik nurkkiiruse vahemikus 0 kuni -5,50 , samuti ehitada tehistunnusjooned, mis vastavad toitepingele 0,8 U 1n ja 0,7 U 1n Antud: 1. Mootori tüüp 4A80B4 2. Nimivõimsus Pn=1,5 kW 3. Nimi liinipinge Un=380 V 4. Nimipöörlemissagedus Nn=1415 p/min 5
rööpergutusmähise ergutusvoolu muutmisel. Liitergutusmootoril saab kasutada kõiki elektrilisi pidurdusviise. Vastulülituspidurdusse üleminekuks on otstarbekas vahetada ankrumähise otsad, kuna ergutusmähiseid on kaks ja nende otste ümbervahetamine on tülikam. Dünaamilisel pidurdusel jäetakse tavaliselt rööpergutusmähis võrgutoitele. ASÜNKROONMOOTOR Libistus: Rootori nurkkiirus arvutatakse valemiga: : Asünkroonmootori mehaaniline tunnusjoon Klossi valem: Kõige lihtsamaks asünkroonmootori mehaanilise tunnusjoone mudeliks on üldtuntud Klossi valem mis sisuliselt lähtub ainult vääratusmomendist ja sellele vastavast libistusest. Rootoriahela takistuse suurenemisel väheneb käivitusvool, suureneb käivitusmoment kuni vääratusmomendini, suurenevad vääratus- ja nimilibistus. Mootorimoment on võrdeline pinge ruuduga: M=U2 Mootori vool on võrdeline võrgupingega: Ir=U1
12 0 2 4 6 8 10 12 0 2000 4000 n, p/min 6000 Kloss Katse 8000 10000 12000 T, Nm -+ Graafik 7. Klossi ja katseline mehaaniline karakteristik (f(T)=n) 13
T T s sv 2 g s sv sv s sv s Klossi valem- ; lihtsustatud kujul- Lihtsustud kuju kasutatakse siis, kui on tegemist võimsate mootoritega. Sellel juhul on staatori aktiivtakistus suhteliselt väike. Võttes R1=0 siis tegur g=0. R1 R1 g sv R X 1 2 2 k R2 s v s n ( A A 2 1) ; ,
peavoolumootorgi tugevasti küllastatud, magnetvoog jääb peaaegu konstantseks ning elektromehaaniline karakteristik läheneb sirgele. 13. Faasi rootoriga asünkroonmootori põhivõrrandid ja loomulikud karakteristikud m1 U12 R2 s T 0 R s R ' 2 X 2 s 2 -elektromehhaaniline karakteritik 1 2 k 2Tv (1 g ) 2Tv T T Klossi valem- s s v 2 g ; lihtsustatud kujul- s sv sv s sv s Lihtsustud kuju kasutatakse siis, kui on tegemist võimsate mootoritega. Sellel juhul on staatori aktiivtakistus suhteliselt väike. Võttes R1=0 siis tegur g=0. R1 R g s v 1 ; s s ( A A 2 1) kus A g ( 1); T Tv ; R12 X k2 R2 v n T T
Joonis 6.9. Tross-seibkonveieri mehaaniline tunnusjoon 12 6.4. Asünkroonmootori tunnusjoone arvutus Ülesanne 6.8 Arvutada asünkroonmootori 4A80B4 mehaaniline tunnusjoon. Mootori andmed on: Pn = 1,5 kW; sn = 0,058; sv = 0,345; nn = 23,55 s-1; Mn = 10,14 Nm; µk = Mk/Mn = 2,0; µv = Mv/Mn = 2,2. Mehaanilise tunnusjoone arvutamiseks kasutame täpsustatud Klossi valemit M n µ v [ 2 + q ( s )] M = s sv , + + q( s) sv s kus q(s) on libistusest sõltuv tegur. qn - qk q( s) = q k + (1 - s ), 1 - sn kus qk on käivitusmomenti täpsustav tegur libistusel s = 1, qn nimimomenti täpsustav tegur libistusel s = sn.
annaabi.ee 
