seisukondlus, liigne üleküllus saak ennevalmiv. Kaalium: Vastupidamine 0,4-1,6% , kõige kõrgem sisaldus õitsemise ajal. Soodustab sahhariidide sünteesi vee tungimist juurtesse vähendades transpiratsiooni., üleväetus magneesiumi omastamine takistatud, kaaliumi luksustarbmimine. Kaltsium: taimedes 0,2-0,3% rikkad vanemad taimeosad, biokeemilise protsesse reguleeriv element, puudus esineb happelistel muldadel.; Magneesium: kesksel kohal klorofülli molekulis, vaegus avaneb kloroosina, lehed kahvatud. Roheline asendub kollasega, vanematel lehtedel. Väävel: valkude, lipiidide ja vitamiinide koostises. Rasvade süntees ristõielistel kultuuridel. Soodustab mügarbakterite arengut, puudus toidunisu kvaliteedi küpsekvaliteet paha. 9. Toitainete omastamine taimede poolt- Omastavad toitaineid nii mullalahusest , kui ka tahke faasi poolt neelatud elemente Juurtoitumine ja juureväline toitumine. Pasiivne( transpiratsioon-vee
Lämmastik .Tähtsaim element kogu orgaanilise maailma elutegevuses. Puudusel pidurdub taime kasv. Üleküllusel pikeneb kasvuperiood, saak ei valmi õigeaegselt, teraviljad lamanduvad. Kaltsium Taimedes 0,2…3,0%. Kaltsiumirikkamad on vanemad taimeosad. Taimedes eelkõige biokeemilisi protsesse reguleeriv element. Kaltsiumipuudus esineb happelistel muldadel. Magneesium Kesksel kohal klorofülli molekulis. Vaegus avaldub kloroosina: lehed muutuvad kahvatuks, roheline värvus asendub kollasega. Kloroos algab vanematelt lehtedelt. Mikroelemendid Boor , Vask, Tsink,Molübdeen, Koobalt, Seleen. Taimede nõuded mullale, kui toitekeskkonnale: Optimaalne veerežiim – mõjutab otseselt toitainete omastamist (väetiste efektiivsust). Väetatud taimed kasutavad paremini vett. Mullalahuse reaktsioon – enamikele kultuuridele optimaalne neutraalne või nõrgalt happeline reaktsioon Toitelahuse koostis ja
kuivavad võrsete tipud ja õiepungad. omastamist. Levinumaks puudushaiguseks on nt tomati viljatipu mädanik. Ca- puudus on eriti iseloomulik soomuldadel. Mg - magneesium on tähtis Avaldub esmalt vanemates taimelehtedes Taimedel on häiritud K ja Ca toitaine assimilatsiooni- kloroosina. Leheroheline kaob kogu taime omastamine. Üldiselt esineb liigset protsessis. Eesti muldadel ulatuses leheroodude vahelt säilides ainult Mg väetamist harva. esineb tihti magneesiumi leheroodudes ja nende vahetus läheduses. puudust, taimedes on teda Õitel ei arene välja emakad ja tolmukad. 0.02...0.8% S – väävel mõjutab saagi Kogu taime kasv muutub kiduraks. Esmalt kvaliteeti ja maitset. Taimed ei arene noortel lehtedel lehelabad, lehed
Ruudusel kasv pidurdub, kasvuperiood pikeneb, saak ei valmi. Üleküllusel vastupidi. Kaalium 0,4-1,6%. Kõige kõrgem sisaldus õitsemise ajal. Soodustab sahhariidide sünteesi ning vee tundimist juurtesse vähendades samal ajal transpiratsiooni. Parandab saagi kvaliteeti. Kaltsium 0,2-3,0%. Ca-rikkad vanemad taimeosad. Biokeemilisi protsesse reguleeriv element. Puudus happelistel muldadel. Magneesium Kesksel kohal klorofülli molekulis. Vaegus avaldub kloroosina. Väävel valkude, lipoidide ja vitamiinide koostises. Oluline rasvade sünteesil ristõielistel kultuuridel.Väävelväetised soodustavad mügarbakterite agengut mullas. 9. Toitainete omastamine taimede pooolt taim omastab toiteelemente kindlate ühenditena (peamiselt ioonidena) mida nim taimetoitaineteks. Nende sisenemine toimub lahustunud ühenditena. Lahuseid, milles taim toitaineid omastab, nim toitelahusteks, milleks looduses on mullalahus. 10
Soodustab sahhariidide sünteesi. Soodustab vee tungimist juurtesse vähendades samal ajal transpiratsiooni. Parandab eelkõige saagi kvaliteeti. Üleväetamisel takistatud magneesiumi omastamine – kaaliumi “luksustarbimine” Kaltsium Taimedes 0,2…3,0%. Kaltsiumirikkamad on vanemad taimeosad. Taimedes eelkõige biokeemilisi protsesse reguleeriv element. Kaltsiumipuudus esineb happelistel muldadel. Magneesium Kesksel kohal klorofülli molekulis. Vaegus avaldub kloroosina: lehed muutuvad kahvatuks, roheline värvus asendub kollasega. Kloroos algab vanematelt lehtedelt Väävel Valkude, lipoidide ja vitamiinide koostises. Oluline roll rasvade (õlide) sünteesil ristõielistel kultuuridel. Väävelväetised soodustavad mügarbakterite arengut mullas. Viimasel ajal on täheldatud ka väävlipuudusest tingitud toidunisu kvaliteedi (küpsetusomaduste) halvenemist. Mikroelemendid Boor Vask Tsink Molübdeen Koobalt Seleen
annaabi.ee 
