1. Oktanoolvesi mis asi see on? Mida näitab? Kus kasutatakse? 2. Miks tuleb enne turule laskmist uusi kemikaale kontrollida? Kuidas seda tehakse? 3. kalade arvutamise ülesanne! 2 kala liiki. Antud doos. Suremuse % ja A (koefitsent) n 10 -5 4. lisaained toidus. Miks kasutatakse? Mis vahe on lisaainetel ja saasteainetel. 5. kuidas kemikaalid levivad looduses? Millistest omadustest sõltub? Pilt pildile number panna ja kirjeldada mis seal toimub? (nt taevast sajab sodi alla) 6. ökotoksikoloogia / toksikoloogia: võrdle püsivaid ja vähepüsivaid aineid looduses. Vastused: 1. Oktanoolvesi 8 süsinikuga alkoholi ja vee segu, ilmselt kasutatakse lahustina. Oktanool/vesi jaotuskoefitsent - Näitab aine jaotumist kahefaasilises süsteemis ning kasutatakse kemikaalide hüdrofoobsuse hindamisel. 2. Et kaitsta tarbijaid erinevate ohtude eest. Uuritakse nii, et viitakse läbi ...
Mittemetallid ja nende omadused Mis on mittemetall? - Nimigi ütleb - ei ole metall. Täpsemalt, mittemetall on lihtaine, millel ei ole ______________metallidele iseloomulikke omadusi; nende väliselektronkihis on tavaliselt 4- _8___ elektroni. Mis siis iseloomustab mittemetalle? Nende ehitusest tulenevalt ükski mittemetall ei ole hea _elektri ega soojusjuht________ (välja arvatud süsiniku allotroop grafiit). Sellest tulenevalt koosnevad elektri- ja soojusisolatsiooni materjalid mittemetallidest Kui metallid olid enamasti tahked ained, siis mittemetallid on enamasti _____gaasid_____ (hapnik, vesinik, lämmastik, fluor, heelium jne) või ka ___vedelikud_________ (broom) ja ___tahked________ ained (väävel, süsinik, räni, jood jne). Tahked mittemetallid on haprad, ei ole sepistatavad, neil puudub ____metalne_________________ läige (va jood). Kuigi mittemetallilisi elemente on võrreldes metallidega vähe, on nende omadused väga erinevad ja ü...
jäätmed. Toksilisuse järgi jaotatakse saasteained: Väga toksilised (kontsentreeritud hape, osoon), Keskmise toksilisusega (SO, nafta), Vähetoksilised (DDT) ja Mittetoksilised (toidujäätmed). Agressiivsed saastajad saastajate hävitav mõju metallidele, ehitistele, aga ka kahjulik mõju silmadele, ninale. Keskkonnas püsivuse ja vastupidavuse järgi jaotatakse saasteained: Vastupidavad v. püsivad (DDT, org. üh. keedusool), Keskmiselt püsivad (nafta), Vähepüsivad (toidurasvad, klorofoss), Püsimatud (toidu jm. Orgaanilised jäätmed), Vastupidamatud (süsivesikud, valgud). Kõige ohtlikumateks on saasteained kus püsivus on ühendatud toksilisusega (radioaktiivsed jäägid, kroomi ühendid). LPK lubatud piirkontsentratsioon vees, õhus, mullas või toiduaineis sisalduva aine riiklikult normitud või rahvusvaheliste lepetega sätestatud kontsentratsioon, mille ületamise korral vesi, õhk, muld või toiduaine loetakse saastatuks (reostatuks)
Referaat Kaspar Vitsur 9.a klass 2006. õ.a. Fosfori omadused . Oma nime sai ta ühe allotroopse teisendi avastamisel, mil see nn valge fosfor pimedas helendas. Tuntuim on punane fosfor, mida kasutatakse tuletikutööstuses. Fosforist toodetakse paljusid mineraalväetisi (superfosfaat, fosforiit jne), insektitsiide tiofoss ja klorofoss. Üheks huvitavaks fosfori ühendiks on gaasiline fosfiin, mille iseärasus seisneb selles, et ta süttib kergesti õhus. Fosfiin moodustub surnud taim- ja loomorganismide mädanemisel. Fosfori ühendeid, mis on loomade ja on inimese laipade koostises, lagunevad pinnasevete toimel ning moodustub fosfiin. Üks kümnendik grammi fosforit on juba inimesele surmav. Teisest küljest aga on fosfor elusorganismi koostisosa, milleta ei saa eksisteerida loomad ja inimene
tugeva vihma ja päikesekiirguse eest. Tuntuim vaha on mesilasvaha ( ehk müritsüülpalminaat ) mida toodavad mesilased kärgede ehitamiseks. Estrite kasutamine: 1. Sünteetilisi estreid puuviljaessentside tootmiseks mida omakorda kasutatakse karastusjookide ja kondiitritoodete maitsestamiseks. 2. Lõhnaainena seebi- ja parfürmeeriatööstuses, 3. Polümeersete ainete lahustina, 4. Fosforhappe estreid (need on mürgised) taimekaitsevahendite tootmiseks ( tuntumad on metafoss ja klorofoss...), 5. Lisatakse plastmassidele pehmendajaks - rabeduse ja purunemise vähendamiseks, 6. Sääskede ja parmude tõrjevahendite tootmiseks, 7. Sünteetiliste kiudainete ja tekstiilitoodete tootmiseks, 8. Akrüülvaikude ehk polüestrite tootmiseks värvide, lakkide, liimide koostises. 9. Autode ja lennukite klaaside koostises klaas ei purune kildudeks. Kuna bakterid ei suuda lagundada polüestreid lagunevad need materjalid väga aeglaselt - suured prügimäed, suured keskkonnareostused
· Fosfor. Sõna ise tähendab valgusekandjat. Oma nime sai ta ühe allotroopse teisendi avastamisel, mil see nn. valge fosfor pimedas helendas. Kokku on fosforil 11 erimit, nende seas punane, violetne, must jne, igal neist erinevad omadused ja kasutusalad. Tuntuim on punane fosfor, mida kasutatakse tuletikutööstuses. Fosforist toodetakse paljusid mineraalväetisi (superfosfaat, fosforiit jne), insektitsiide - tiofoss ja klorofoss. Gallium- ja indiumfosfiidid on pooljuhid. Elusorganismides soodustavad nad süsivesikute ainevahetust ja osalevad organismi ainevahetuses. · Arseeni leidub inimeses ja teda peetakse "eluelemendiks", sest ta on vajalik hemoglobiini sünteesiks, stimuleerib vereloomet ning osaleb ainevahetuses. Samas saadakse arseenist ründemürke ning ka teisi mürkaineid, sealhulgas insektitsiide. · Lämmastikku nimetati vanasti "lämmatavaks gaasiks", sest ta takistas hingamist
Pb kahjustab mitmeid elundeid Ni allergeen, mõned vähkitekitavad ühendid Cr- allergeen, vähkitekitavad ühendid, võib kutsuda As ühendid ärritav ja närvisüsteemi kahjustav vähkitekitav. Happed ja alused Organismi: aurude sissehingamisel, naha kaudu Kudedele söövitav toime! Plahvatusoht kokkupuutel aktiivsete metallidega. Taimekaitsevahendid Fosfororgaanilised ühendid putukamürgid. Kahjustavad närvisüsteemi, põhjustavad surma. Mürgised ka inimesele.(klorofoss, demetoon, paratioon...) Kloororgaanilised ühendid- bioakumuleeruvad (DDT, aldriin...) Karbamiid insektitsiid ja fungitsiid. Inimesele mürgised (ditiokarb, karbarüül...) Kemikaaliriskid. Kemikaalirisk Keemiliste ohutegurite all mõistetakse kemikaale, mis tekivad tööprotsessis või viiakse tööprotsessi selle käigus, seejuures kas kemikaalid või nende käitlemisel tekkinud sekundaarsed ühendid eralduvad töökeskkonda, ohustades töötajate tervist või keskkonda.
Keskmise toksilisusega (SO, nafta), Vähetoksilised (DDT) ja Mittetoksilised (toidujäätmed). o Agressiivsed saastajad saastajate hävitav mõju metallidele, ehitistele, aga ka kahjulik mõju silmadele, ninale. o Keskkonnas püsivuse ja vastupidavuse järgi jaotatakse saasteained: Vastupidavad v. püsivad (DDT, org. üh. keedusool), Keskmiselt püsivad (nafta), Vähepüsivad (toidurasvad, klorofoss), Püsimatud (toidu jm. orgaanilised jäätmed), Vastupidamatud (süsivesikud, valgud). o Kõige ohtlikumateks on saasteained kus püsivus on ühendatud toksilisusega (radioaktiivsed jäägid, kroomi ühendid). o Püsivate ühendite puhul määratud kindlaks nende lubatud piirkontsentratsioon e. LPK, LPH lubatud piirheide. LPK lubatud piirkontsentratsioon vees, õhus, mullas või toiduaineis sisalduva aine riiklikult normitud või rahvusvaheliste
Kirjandusest leiame ka mõiste agressiivsed saastajad. Siin peetakse silmas nende hävitavat mõju metallidele, ehitistele, aga ka kahjulikku mõju silmadele, ninale. Paljud saastajad mõjutavad ehitisi, lagundavad marmorit, tsementi (happed), teid jne. Keskkonnas püsivuse ja vastupidavuse järgi jaotatakse saasteained vastupidavad v. püsivad (DDT, org. üh. keedusool), keskmiselt püsivad (nafta), vähepüsivad (toidurasvad, klorofoss), püsimatud, vastupidamatud (süsivesikud, valgud). Kõige ohtlikumateks on saasteained kus püsivus on ühendatud toksilisusega (radioaktiivsed jäägid, kroomi ühendid). Vastupidavatel ainetel on omadus akumuleeruda taimedes ja loomades, liikudes ühelt troofiliselt tasemelt teisele mööda toiduahelat, kusjuures igal sellisel ülekandel suureneb aine kontsentratsioon 10 korda ja rohkem. Seepärast on püsivate ühendite puhul määratud kindlaks nende lubatud piirkontsentratsioon e
annaabi.ee 
