Peeter I reformid Venemaal * Peeter I suhtus halvasti munkadesse ja nunnadesse, kes tema arvates olid priileivasööjad. Ta püüdis piirata nende hulka sellega, et määras kindlaks iga kloostri asukate arvu ja keelas ümberasumise ühest kloostrist teise. * Valitseja paigutas kloostritesse elama haigeid, rauku ja kerjuseid, nõudes kloostritelt nende ülalpidamist. * Esialgu ilmutas Peeter I leebust ka vene vanausuliste suhtes ja lubas neil pidada oma jumalateenistusi. * Levitati kuuldusi, et tsaar on ära vahetatud ja et Peetri näol on maailma tulnud Antikristus. * Peeter I püüdis luua Venemaal koolide võrku. 1714.a anti käsk avada linnades arvutuskoole, piiskoppidelt nõuti kirikukoolide rajamist. * Peeter I eluajal suudetigi asutada 46 kirikukooli.
1576. aastast elas ta Hispaanias, esialgu Madridis, kus teda paelus võimalus osaleda tolleaegse Euroopa peamise suurehitise Escoriali kaunistamises maalidega. Peatselt suundus ta elama Toledosse, kus ta maalis uue katedraali jaoks altarimaali ,,Kristuse lahtiriietamine".Ülireligioosses vastureformatsiooni õhkkonnas kritiseeriti kunstnikku sellepärast, et ta julges paigutada Jeesuse pea madalamale ümbritsevatest figuuridest. Vaatamata kriitikale sai ta palju tellimusi kirikutelt ja kloostritelt. 1580. aastal maalis ta Felipe II jaoks ,,Püha Mauritiuse martüürimui" (Corrain 1999:59). 4 2. Looming El Greco looming on omapäraseimaid nähtusi kunstiajaloos. Geniaalse tormilise temperamendiga on ta oma töödes ühte sulatanud hilisbütsantsi ikoonimaali traditsioonid, tol ajal üldiselt valitseva maneristliku vormikäsitluse ja veneetsia kolorismi; nii lõi ta
soovis endale tugevat liitlast. Frangi impeerium ol Rooma riigist erinev. Puudus tugev keskvõim, ametnike arv oli suurem, Karl tegi hariduse neile kättesaadavamaks. Levisid kirjalikud korraldused e kapitulaarid. Karolingide renessanssa 8.saj II pool ja 9. saj algul toimunud Frangi riigi kultuuriline tõus ja elavnemine. Puudutas haridust, ladina keelt ja kirjakultuuri. Mängis olulist rolli antiikpärandi juurde tagasi pöördumine. Karl Suure haridusprogramm nõudis kloostritelt koolide asutamist. Õpetati : lad k, grammatika, lugemist, kirjutamist, arvutamist. Karl ise oskas lugeda, aga ei suutnud kirjutamist ära õppida. Ta asutas Aachenisse akadeemia. Kultuurirenessanss katkes enneaegselt, koos Karl Suure surma järel alanud frankide impeeriumi lagunemisega. Keskaegse Euroopa valitsemine Miks Karl suure impeerium lagunes? Pärast Karli surma puhkes tema pärijate vahel võimuvõitlus, mis koos vaenlaste rünnakuga põhjustas suurriigi lagunemise. Verduni leping
kehtestas ka esimesed kloostrielu reeglid ja lõi esimese mungaordu - benediktlaste e. benediktiinide ordu 23.Nimeta mungaordusid . Benediktlaste ordu , tsistertslaste ordu ,Frantsisklaste ordu,Dominiiklaste ordu ,Augustiinlaste ordu. 24.Too välja kaks põhjust, miks tekkisid kerjusmungaordud. Vanad mungaordud asusid tavaliselt maal ning olid taganenud varakristlikust vaesusenõudest. taastekkinud linnades oodati kloostritelt suuremat seotust ilmaliku eluga 25.Mis oli investituuritüli peamiseks põhjuseks? Tüli põhjustas paavsti nõudmine, et Saksa-Rooma keiser loobuks vaimulikust investituurist, st vaimulikele nende vaimuliku võimu ametitunnuste jagamise õigusest. Sisuliselt nõudis paavst, et ilmalik võim lõpetaks kiriku asjadesse segamise ja tunnistaks vaimuliku võimu ülimuslikkust. 26.Kes ning mis usulised olid maurid?
paavstivõimuga- paavsti legaat Thomas Wolsey, kes oli nagu kuningas oma valduste poolest katolikus kirikus. Henry tahtis lahutust aga ei saanud paavsti poolt. Reformatsioon- pol oli tähtsaim ülemvõimu käsitlev supermaatiaakt. Tehti uus kirik(anglikaani):peapiiskopiks sai Thomas Cranmeri, kuninga lähim abiline selles oli Thomas Cromwell. Kuningas sulges kõik teised kloostrid ja sai rikkaimaks maade poolest mis võeti kloostritelt ära. Tehti lõpp pühakute ja pühapiltide austamisele. Hukati kõik kes polnud poolt ta abielu suhtes v nimetasid teda ketseriks. Keelati piibli lugemine ja arutamine. Rekatoliseerimise katse- uus poeg tuli troonile: Edward VI(alles laps) jätkus võitlus katoliikluse pooldajatega. Edward suri noorelt ja troonile tuli henry ja ta esimese naise tütar MaryI(1553-1558) Ta pidi abielluma Hispaania kuninga FilipeII'ga. Tekkis ülestõus 1554.a Thomas Wyatti juhtimisel, kardeti et Inglismaa
käsi kõrvale väljasirutatuina hoida, nagu ristil. Iga patt tuli üles tunnistada salajases erapihis. abivahenditeks patuga võitluseks olid spetsiaalsed abiraamatud, mis sisaldasid loetelusid eksimustest ja karistustest. Askeetliku elu kõrval õitses iiri keldi kloostrites väga kõrgetasemeline hariduselu nii ladina kui ka kreekakeelne, mis annab tunnistust sellest, et neil oli olemas side esimeste kristlike sajandite kirikliku pärandiga. Iiri keldi kloostrikirik oli ida kiriku kloostritelt omandanud käsitluse et kodukohast ja oma kloostrist lahkumine ning kõrvalisse maanurka elama asumine oli kõrgeim väljendus askeetlikust elust ja meeleparandusest. Kodukohast lahkumine oli kulgev tegevus mille lõpp ja õnnestumine olenes Jumala tahtest. Iiri keldi munkade vanad palved oma sügavuse elu ja looduslähedusega on tänaseni kristlaste hulgas populaarsed. P. Bonifatius - Algselt Sakside apostel Winfrid, kes pühitseti 722. aastal piiskopiks ning
http://et.wikipedia.org/wiki/Pilt:Gutenberg_Bible_scan.jpg Trükikunsti leiutamine oli suur kvalitatiivne hüpe kommunikatsiooni arengus, see võimaldas pöörduda korraga suuremate masside poole. Samas eeldas see lugemisoskust (varem loeti valju häälega, et mõista suuline traditsioon elas ka Euroopas veel aastasadu) ja odavama kirjutusmaterjali e paberi olemasolu. Sisuliselt aga muutis trükikunst Itaalia renessansi kogu Euroopa taassünniks. Teabemonopol võeti kirikutelt ja kloostritelt sellega ära. Trükikunsti ajaloost Eesti kontekstis Eestikeelne raamat Esimene eestikeelne raamat trükiti teatavasti 1525, selleks oli luterlik käsiraamat. Esimene trükikoda Eestis asutati 1631 aasta varem asutatud gümnaasiumi juurde Tartus, mis 1632 muudeti ülikooliks Academia Gustaviana. 1633 Tallinna gümnaasiumi juurde asutatud trükikoda tegutses järjepidevalt meie ajani, Tartu oma viidi Rootsi aja lõpul Rootsi, kust ta jõudis Turu ülikooli juurde.
annaabi.ee 
