Jumalat. Kunst ja arhitektuur: Tallinna kiviarhitektuur-Tlna rajati suurepäraseid hilisgootikas ühiskondlike hooneid ja elamuid, arhitektuurilise õitsengu ajast pärinevad raekoda, jõukate kodanike suured elamud, Suurgildi ja Oleviste gildi maja. Maalikunstis, puuskulptuuris ja tarbekunstis andis eeskuju eelkõige Sm., hiljem ka Madalmaad. Usk: Millist rolli etendasid kloostrid keskaegses Eestis? Naiskloostrid täitsid äärmiselt vajalikku hoolduasutuse funktsiooni (kloostrikogukonna liikmeks said enamik leseks vöi vallaliseks jäänud naisi, kuna nad ei suutnud end ise elatada). Kloostri/tsistertslaste vahendusel jõudis maarahvani nii mõnigi uus põlluharimisviis, käsitööoskus vöi aiakultuur (nt. esimesed vesiveskid). Kerjusmungaordud keskendusid rohkem rahva öpetamisele; ehitati avaramad kirikud, et linnarahvas mahuks jumalateenistustel osalema; dominiiklased nõudsid oma liikmetelt kohaliku keele oskamist ning suurt röhku pöörati haridusele.
kristlikud pühakud, kallele kanti ilmselt ülemuinasusundi jumaluste omadusi. Oodati ju katoliku usus pühakutelt samasugust abi, nagu oli harjutud ootama haldjaid.Tuntumad pühakud Georgius- karjakitsjana, Peetrus- kalajumal, Katariina- lammaste kaitsja. Antoniud- koduloomade. Ordud ja kloostrid-Õige pea saabusid Eestisse kerjusmungaordud, kelle kloostrid pidid paiknema linnades. Keskaegsel Liivimaal tegutses mitu vaimulikku ordut. Leseks või vallaliseks jäänul võis olla kloostrikogukonna liikmeks saamine pea ainsaks väärikaks väljapääsuks. Nii täitsid naiskloostrid äärmiselt vajalikku hooldusasutuse funktsiooni. Plettenberg ei suutnud takistada evangeelse õpetuse tungimist ka ordurüütlite hulka. Nii ei viidudki Liivimaal reformatsiooni lõpule. Rahvakeelseid jutlusi peeti kirikutes juba katoliku ajal, hakati reformatsiooni järel sellele hoopis suuremat rõhku panema. Just reformatsioonijärgsel ajal ilmus esimene eestikeelne raamat. Balthasar Russow umbes 1536 24
Ordu põhimõtete järgi pidid mungad elama lihtsat elu ja end ise oma tööga toitma, Tsistertslaste vahendusel jõudis maarahvani tõenäoliselt nii mõnigi uus põlluharimisviis, käsitööoskus või aiakultuur. Õige pea saabusid Eestisse kerjusmungaordud, kelle kloostrid pidid paiknema linnades. Dominiiklased nõudsid oma liikmetelt kohaliku keele oskamist ja panid suurt rõhku haridusele. Leseks või vallaliseks jäänul naisel võis olla kloostrikogukonna liikmeks saamine pea ainsaks väärikaks väljapääsuks. Nii täitsid naiskloostrid äärmiselt vajalikku hooldusasutuse funktsiooni. Reformatsioon jõudis vaid linnadesse. Ja juba seal hakati seda hävitama. Nii ei jõudnudki reformatsioon lõpuni. VARAUUSAEG Õp. lk 127 1. Koostage laiendatud kava teemal ,,Võitlus ülevõimu pärast Baltikumis 16.-18. sajandil". Milline riik väljus neist võitlustest võitjana? Hinnake selle perioodi mõju eestlaste ajaloole.
Piibli lugemisele tehti ka tööd. Püha Benedictuse reeglid kirjeldasidki seda lihtsat ja õiglast ühiselu, milles mungad abti juhtimisel elasid. Ometi muutusid kloostrid aga sajandite möödudes üha keerulisemaks majandusorganisatsioonideks ning järjest lisanduvate ülesannete lahendamise pandi üha uutele ka uutele munkadele või nunnadele. Klooster kui majandusorganisatsioon arenes ja ühtlasi süvenes ka lõhe kloostri juhi - abti või abtissi- ja ülejäänud kloostrikogukonna vahel. Kui algul järgiti väga täpselt põhimõtet magada ühises magamisruumis, siis alates 1150. aastatest muutus Euroopas üsna tavaliseks, et kloostri juht asus omaette hoones või koguni kvartalis. (Tamm, 2002: 15). 2.3. Ametid keskaja kloostris : Keskaegses kloostris olid järgmised ametid: · koorimunk Põhiülesanne oli tegeleda päev läbi üksikpalvetamise (eri ordudes erinev) ja kirikuteenistusega. 8
Nende põhitegevuseks oli jutlustamine ja rahva vaimulik hooldamine. Kloostritele ehitati avarad kirikud et linnarahvas mahuks jumalateenistust kuulama. Dominiiklased nõudsid oma liikmetelt kohaliku keele oskust ja panid suurt rõhku haridusele. Tsistertslaste ordu oli läbinisti aristokraatliku loomuga võttes oma ridadesse ainult aadleid. Aadlisoost naisel oli enamasti väga raske iseseisvalt end elatada. Leseks või vallaliseks jäänul võis olla kloostrikogukonna liikmeks saamine ainsaks väärikaks väljapääsuks. Nii rajati naiskloostrid. 15Sajandi algul asutati tallinna kaupmeeste eestvõttel Piritale Püha Birgitta ordu nunnaklooster. Pilet nr6 *muistne vabadusvõitlus 1208-1227 · 1208. aastaks jõudsid ristisõdijate retked Eesti pinnale tabades esialgu Sakala ja Ugandi maakonda. 1210aastal toimus Ümera lahing-eestlased(ugalased,sakalased) sakslaste, liivlaste ja latgalite vastu
dominiiklased (on religioosne ordu katoliku kirikus) jäid Tallinnasse ja Tartusse, frantsisklased (Rooma katoliku ja Anglikaani kiriku vaimuliku ordu liikmeid) jäid Viljandisse, Tartusse ja Rakverre. Dominiiklased ja frantsisklased püüdlesid suuremale avatusele, põhitegevuseks oli jutlustamine ja rahva vaimulik hooldamine. Keskaegses ühiskonnas olid naised oma isa või abikaasa eestkoste all. Leseks või vallaliseks jäänud naisel võis olla kloostrikogukonna liikmeks saamine ainsaks väärikaks väljapääsuks, nii täitsid naiskloostrid äärmiselt vajalikku hooldusasutuse funktsiooni. Maarahvas ja katolik usk-eestlaste kujutelmi mõjutas tõsiasi, et muistses vabadusvõitluses oli nende jumalad jäänud ristiusu jumalatele alla. Arvatakse, et kõigepealt loobusidki eestlased oma kõrgjumalatest ja hakkasid selle asemel austama kristlaste Jumalat. Salaja austati edasi puid, allikaid ja muid loodusobjekte, lisaks neile ohvreid kirikutesse ja
annaabi.ee 
