Vastused Kahepaiksetele iseloomulikud tunnused: Kõigusoojased, kes ei suuda ise oma kehatemperatuuri reguleerida. Aeglased ja väheliikuvad loomad. Nahk on keeruka ehitusega - niiske, sisaldab lima- ja mürginäärmeid. Täiskasvanud loomadel enamasti kopsud olemas, kuid gaasivahetus toimub ka läbi naha. Süda on kolmeosaline. Viljastumine enamasti kehaväline (päriskonnalised). Vesilikel haarab emane kloaagiga spermapaki, munarakk ning seemnerakk ühinevad emase kehas. Anamnioodid (selgroogsed, kelle loodetel puudub sisemine lootekest – veekest ehk amnion). Vajavad sigimiseks vett. Areng toimub moondega. Moonde käigus toimuvad paljud olulised muutused: lõpused asendatakse kopsudega, naha ehitus muutub; tekivad silmalaud, nägemiselund muutub maismaa jaoks sobivaks; soolestiku pikkus muutub (vastse ning täiskasvanu
asuvates ninasõõrmetes haistekihnudes. Nägemisel eristavad kõhrkalad paremini kaugemal asetsevaid objekte. Seedeelundkond Suust satub toit neelu ja edasi lühikesse söögitorru, mille tagumine osa on laienenud maoks. Viimasel on peamiselt toidu säilitamise funktsioon, seedimises see oluliselt ei osale. Maole järgneb lai sool, mille sisepinnal on iseloomulik keeritskurd. Soole algusossa siseneb maksast sapijuha, samuti kõhunäärmejuha. Maks on suhteliselt suur. Soolestik lõpeb kloaagiga. Vereringeelundkond Vere punalibled on piklikud ja tuumaga. Süda koosneb kojast, vatsakesest ja arteriooskuhikust. Arteriooskuhikust lähtub kõhuaort, millest haruneb viis tooma- lõpusearterit. Lõpuste läbimise järel koonduvad need uuesti kokku seljaaordiks, mis kannab hapnikurikka vere kehasse laiali. Keha suuremad veenid (neerudest tulev tagumine kardinaalveen, peast tulev eesmine kardinaalveen, küljeveenid) koonduvad
Toituvad peamiselt taimedest 7 KLASS MERIPURAD Meenutades jämenenud usse. Kehas puudub lubiskelett. Sellest on järele jäänud vaid lubiokised paksus ja limanäärmeterikkas nahas. Suud ümbritsevad väljasopistatavad jätked. Need on vajalikud toidu hankimiseks. Enamasti on meripurad detriiditoidulised, harvem filtreerijad. Sooltoru on neil pikk ja mahukas ning lõpeb kloaagiga. Ärrituse korral on meripurad suutelised paiskama läbi päraku välja osa oma siustest (sooltoru, parempoolse "kopsu" jm.), mis aga küllalt kiiresti regenereeruvad n trepang, merikurk, jalutu meripura, merikanake KLASS MERILIILIAD Meenutavad rohkem taime kui looma. Kinnituvad merepõhjale pikema (kuni 1 m) või lühema (võivad veidi liikuda) varrekesega. Erinevalt teistest okasnahksetest on meriliiliate suuava suunatud ülespoole ning on ümbritsetud pikkade harunevate kiirtega
Igale skeletiplaadikesele kinnitub erilise liigese abil üks suurem ja mitu väiksemat lubioga. Toituvad peamiselt taimedest 15.4. Klass: Meripurad (Holothuroidea) Meenutades jämenenud usse. Kehas puudub lubiskelett. Sellest on järele jäänud vaid lubiokised paksus ja limanäärmeterikkas nahas. Suud ümbritsevad väljasopistatavad jätked. Need on vajalikud toidu hankimiseks. Enamasti on meripurad detriiditoidulised, harvem filtreerijad. Sooltoru on neil pikk ja mahukas ning lõpeb kloaagiga. Ärrituse korral on meripurad suutelised paiskama läbi päraku välja osa oma siustest (sooltoru, parempoolse "kopsu" jm.), mis aga küllalt kiiresti regenereeruvad. Trepang (Stychopus japonicus). 15.5. Klass: Meriliiliad (Crinoidea). Meenutavad rohkem taime kui looma. Kinnituvad merepõhjale pikema (kuni 1 m) või lühema (võivad veidi liikuda) varrekesega. Erinevalt teistest okasnahksetest on meriliiliate suuava suunatud ülespoole ning on ümbritsetud pikkade harunevate kiirtega
arengus laieneb urogenitaalsiinuseks (areneb kusepõis ja kusiti) Kloaagi membraan – piirkond, kus ektoderm ja endoderm kohtuvad ürgne pärak proktodeum Mesodermaalne vahesein (hiljem moodustub lahkliha) jaotab kloaagi kaheks: urogenitaalsiinuseks ja pärasooleks Vahesein liitub kloaagi membraaniga jaotades selle anaalmembraaniks ja urogenitaalmembraaniks, mis hiljem lagundatakse Tagasool lõppeb endodermaalsete rakkude poolt vooderdatud kloaagiga (paljudel selgroogsetel, (v.a. imetjatel) ja ainupilulistel ka täiskasvanuna – võivad suubuda nii eritus, seede kui suguteed) Kusepõis Kusepõis areneb kloaagist – endodermi poolt vooderdatud kamber embrüo tagaotsas, mis toimib algselt jääkproduktide reservuaarina nii neerule kui soolele (täiskasvanud amfiibil, roomajal, linnul vabastatakse kloaagi kaudu nii „vedelat kui tahket“ jäädet), imetajatel ajutine Imetajatel jaotab vahesein kloaagi kaheks: urogenitaalsiinuseks ja
annaabi.ee 
