.." tõlgitakse ,,Le moment où...", mitte ,,The time where..."). Eristatakse jällegi valikulist/vaba modulatsiooni ja kohustuslikku/ parandatud modulatsiooni. Vaba võib muutuda parandatud modulatsiooniks juhul, kui sellele on viidatud sõnaraamatutes ja grammatikates ning on õpetatud. Protseduur 6 Ekvivalents (samaväärsus) on sihtkultuuri vaste kasutamine eriti idioomide, kliseede, vanasõnade puhul. Enamik ekvivalentse on parandatud, et edasi anda mõtet ,, Like a bull in a china shop" =,,Nagu elevant portselanipoes" , kuid mõnikord, näiteks onomatopoeetiliste, ekslamatiivsete väljendite puhul (kogemata lüüakse haamriga näpu pihta: pr.k ,,Aïe!", ingl.k ,,Ouch!" ) on see vaba. Protseduur 7 Adaptsioonimeetodit kasutatakse sellistel puhkudel, kus mingi situatsioon väljendatuna lähtekeeles on tundmatu sihtkeele kultuurile
kunstnikuisiksust enesekindlalt reklaamida. Ehk oli van Goghi edutu kunstniku prototüüp, kelle looming saavutab läbimurde ja seega ka müügiedu alles pärast surma. Postuumne kuulsus. Kuigi Vincent van Gogh töötas kunstnikuna ainult kümme aastat, millest kuut tuleb pidada õpiaastaks, on ta täna üks kõige aegade populaarsemaid kunstnikke. Tema kuulsus põhineb osaliselt ta ebatavalisel elul, mis on mitmete kunstnike kohta käibivate kliseede vääriline ja mida juhtis pidev ideaalse eluviisi otsing. Oma eluajal müüs van Gogh ainult ühe pildi-,,Punase viinapuuaia" 1890.aastal. Ta pidas ideaalseks kunstnikuks inimest, kelle loodud pildid ei oleks üksnes kalleid näitusi külastava eliidi privileegiks, vaid- tunnetades kunsti sotsiaalset ülesannet- mille põhjal võiks teha arvukaid reproduktsioone, mis ,,tooksid veidi valgust vaeste kodudesse."
Meeletult palju. Ja tõlkes kõlavad nad tõepoolest kaunilt ja kummaliselt, kasvõi nii lihtsad fraasid nagu ,,eestlane olen ja eestlaseks jään, vabaks, vaarisa moodi" või ,,piip oli suus ja kepp oli käes /---/ kes ei mõistnud lugeda, see sai tukast sugeda" (,,he had a pipe in his mouth and a stick in his hand /---/ those, who couldn't read, were pulled by the hair" kõlab nagu nonsenss.) Minnes tagasi kliseede juurde, nende juurde, mille järele (vähemalt filmietetabeleid vaadates) maailm januneb, on üks väga ameerikalik neist (kes teab, võib-olla oli see algselt hoopis inglaslik, sest kas kirjandus ei arenenud seal enne, ja üldsegi, kas ei võtnud nemad palju üle prantslastelt, kes võtsid venelastelt, kes võtsid kreeklastelt?) on Hans. Täiuslik abikaasa, täiuslik isa, täiuslik mees vähemalt mingi hetkeni. Ja täiuslik armastus (nagu Inglil ja Hansul) ületab kõik (vt
Sellisel juhul jääb ka tulemus pealiskaudseks. (Mändmaa, 2002: 25) Hea disain peaks Kristjan Mändmaa sõnul talletuma mällu, erutama, mõtlemist muutma ning vähemalt sundima endaga tegelema (Mändmaa, 2002: 25). Sellisel juhul disaini publik avab end disaini sisule. Oluline on teemasse süveneda, seda uurida ning mitmest vaatenurgast lahata see võib avada palju külgi, millest kujunduse kontseptsiooni loomisel lähtuda. See omakorda vähendab võimalust langeda korduvalt kasutatud kliseede küüsi. Teema avamine mõjub aga pakendi kujundajale maailmapilti avardavalt ning harib disainerit just loomise eripäraste tahkude leidmise seisukohalt. Soovitud tulemuseni jõudmine läbi pakendigraafika loomise erinevate etappide annab disainerile võimaluse kliendi nõuded ja mõtted ning nendega seostuvad enda ideed korralikult läbi analüüsida (vaata Lisa). 5
Paul-Eerik Rummo laulutekstid ,,Viimse reliikvia" filmi jaoks on lihtsad ja meeldejäävad, aga samas kannavad endas sügavamat mõtet. Enda romantilise poole elab Rummo välja "Viimse reliikvia" laulutekstides. Siin pole otsest "ruumisuhete analüüsi" ning poliitiliste sundseisude teema on varjatum ning piiratum. Võimalik, et reliikvia-laulude kangelasmeel tuleb osalt tellimustöö loomust, kuid ma ei usu samas, et priiuserüütel oleks pelgalt romantiliste kliseede varal konstrueeritud tegelane. (Velsker, 2002) 15 Teos ,,Ühel seikleval priiuserüütlil olgu pistoda alati vööl" on vormistatud jällegi natuke eriliselt, nimelt on see kirjutatud nagu proosatekst: ,,Ühel seikleval priiuserüütlil olgu pistoda alati vööl, või peitku ennast hoopis ta põues, sest nii on kindlamgi veel