väga suur austaja, metseen Nadezda von Meck, tänu kelle annetuste tõttu oli tal võimalik palju reisida, maailma näha ja pühenduda suuresti oma loomingutegevusele. Euroopa reisidel dirigeeris ta mitmeid koore nii Berliinis, Londonis kui ka Pariisis. Reisidel peatus ta pikemalt Itaalias ja Sveitsis, kus tutvaus ta ka mitmete kaasaegsete heliloojatega, näiteks Griegi ja Saint-Saënsiga. 1885.aastal naases ta tagasi kodumaale ning elas põhiliselt Klinis. Klinis asub ka helilooja majamuuseum. Tsaikovski suri 1893.aastal Sankt-Peterburgis koolerasse. Tema tegeliku surma põhjustest on mitmeid versioone. Näiteks on arvatud, et ta tegi enesetapu või teda mürgitati jne. Tema surma kõige reaalsemaks variandiks peetakse praegu arseenimurgitust, kuigi seda ei suudeta enne kindlalt tõestada, kui avatakse Tsaikovski haud ja analüüsitakse tema säilmeid. Tema auks kannab Moskva Konservatoorium praegu Tsaikovski nime ning
helilooja välja 13 aastat kestnud kirjavahetus Vene päritolu metseeni Nadezda von Meckiga, kellega ta tegelikult kunagi ei kohtunud. Järgnenud aastatel reisis Tsaikovski palju. Astus Euroopas tihti üles dirigendina ( autorikontserdid Berliinis, Pariisis, Londonis), pikemalt viibis ta Itaalias ja Sveitsis, isiklik tutvus sidus temaga Brahmsi, Greigi ja Saint- Saensiga. Tsaikovskile omistati Cambridgei ülikooli audoktori tiitlel. 1885 aastast elas Moskva külje all Klinis. 1890 aastal katkes von mecki kirjavahetus, mida helilooja raskelt üle elas. Järjest süvenev üksindus ja lootusetustunne peegeldusid tervalt tema viimaste aastate loomingus. Suri 9 päeva pärast 6 "pateetilise sümfoonia" esittekannet mida ta ise dirigeeris. Looming Ta on Vene klassikalise sümfoonia rajaja, Vene muusika psühholoogilise suuna peaesindaja. Kasutades meisterlikult suure orkestri võimalusi väljendas ta äärmise avatusega isiklike hingelisi
välismaale (sveits, itaalia). Paljudeks aastatakes saab T. Toetajaks vene kunsti sponsor miljonärist leskproua N. Von Meck. Mecki ja T. Vahelised kontaktid on platoonilised ja toimivad vaid kirjateel. Kohututi vaid mõnel korral. 13 a. Veedab ta emigratsioonis, kõik aastad toetab teda Meck. T. Soov abielluda jääbki vaid sooviks. Suur koduigatuses toob ta lõpuks koju venemaale. Asub elama klini linnakeses. Siin leiab ta tõelise vaikuse ja rahu. Loometööks on igati sobivad tingimused. Klinis mööduvad ka tema viimased eluaastad. Seal asub tema maja muuseum. 1867. viibis T. Haapsalus, kus valmivad 3 klaveripala ,,lossivaremed" ,,sõnadeta laul" ,,skertso". Enamus helilooja loomingust on kirjastanud helilooja Peeter Jürgensson, mõjukamaid selle ala tegijaid. Peetrit ja T. Sidus sõprus ja austus. Looming T. looming on mitmepalgeline. Tundes sügavat huvi lihtsate inimeste vastu. vormistas selle suures osas oma muusikaks. Seda peetakse kunstilise realismi toppsaavutuseks
Siit edasi ,kuni surmani ,tegeles ta vaid komponeerimise ja dirigeerimisega. 1887.a ta abiellus ,kuid see liit ebaõnnestus.Miks-selleüle vajeldakse siiani! Aastaid veetis Tsaikovski välismaal,rännates erinevates maades.Seda kõike sai ta teha tänu heldekäelisele metseenile Nadez`da von Meck`ile,kellega Tsaikovski sidus eriline sõprus 13 aastat.Nad ei kohtunud kordagi ,kuid olid tihedas kirjavahetuses.Tsaikovski elas oma viimased eluaastad väikeses linnakeses Klinis(90km Moskvast).Ta suri oma viimase 6.sümfoonia esiettekande järel (9 päeva hiljem ) koolerasse.Looming .Tsaikovski on viljelenud paljusid zanreid : ooperit ,balletti,sümfooniat ,instrumentaalkontserti,keelpillikvartetti,romanssi.Kõige südamelähedasem oli talle siiski sümfoonia.Tema väide on:"Sümfooniline muusika suudab väljendada kõike,milles puuduvad sõnad!"Tsaikovski looming on psühholoogilise sisuga,väljendab inimese hingelisi elamusi
See abielu osutus katastroofiks ning pikalelevinud lahutusprotsess tekitas ebameeldivusi mitmeks aastaks. Majanduslikust nign loomingulisest kriisist tõi helilooja välja 13 aastat kestnud kirjavahetus Vene päritolu metseeni Nadezdna von Meckiga, kellega ta tegelikult kunagi ei kohtunud. Järgnevad aastad Tsaikovski reisis palju, astus Euroopas tihti üles dirigendina. Tsaikovski omistati Cambridge'i ülikooli audoktori tiitel. 1885. Aastast elas helilooja Moskva külje all Klinis. 1890. Aastal katkes Tsaikovski ja von Mecki kirjavahetus, mida helilooja raskelt üle elas. Järjest süvenes pksindus ja lootusetusetunne peegeldusid eravalt tema viimaste aastate lomingus. Helilooja suri 9 päeva pärast 6. ,,Pateetilise sümfoonia" esiettekannet, mida ta ise dirigeeris. Looming : Tsaikovski oli Vene klassikalise sümfoonia rajaja ning Vene muusika nn psühholoogilise suuna peaesindaja.Kasutades meisterlikult suure orkestri võimalusi, väljendas ta äärmise
1849 kolis pere Peterburgi, T õigusteaduste koolis. Seal hakkas tegelema muusikaga. 1862 avati Peterburi konservatoorium ja T astus sinna õppima kompositsiooni. 1866, avati Moskva konservatoorium, T oli selle kooli õppejõud. 1877 abiellus. See oli katastroofiline, lahutati. T vaimne tervis kannatas. T hakkas elama rändurielu. T-d toetas metseen ja paruness Nadezda von Meck. T pidas temaga 13 aastat kirjavahetust. Nad ei kohtunud kunagi. Elu lõpul hakkas T-l paremini minema. Elas siis Klinis. Looming Eelkõige psühholoogilise sisuga. Muusika väljendab helilooja hingelisi elamusi. Kasutab lüürilist ja laulvat meloodiat tunnete muusikaliseks väljendamiseks. Tema loomingusse kuulub: · 10 ooperit: ,,Padaemand", ,,Jevgeni Onegin". · 3 balletti: ,,Pähklipureja", ,,Luikede järv" ja ,,Uinuv kaunitar". · 6 sümfooniat. · 3 klaverikontserti. · Viiulikontsert. · Klaveripalade tsüklid, nt ,,Aastaajad". · Romansid.
tähtsaimaid sündmused Novgorodis sõjakäik tsuudide vastu ja Otepää äravõtt (Medveedzigalo?), Laadoga possaadnik Pavel rajama kivist linnamüüri, Vistislav kindlustab Novgorodi veel paremaks. See Otepää asi ühekordne sõjakäik, polnud alistamine ega midagi. 1130 Vsevolod Novgorodi vürst ja läheb novgorodlastega tsuudide vastu. Röövsõjakäik, linnust ei piirata. Vene kroonikas pole aastaarvud väga täpsed. 1121 või 1132 talvel Vsevolod tsuudide vastu sõjaretkele, Klinis (Vaiga tõlkes) tapeti palju Novgorodi silmapaistvaid sõjamehi. 1133 või 1134 jälle Vsevolod novgorodlastega talvel tsuudide vastu ning vallutab Jurjevi. Üle 40 aasta vaikust, pole ühtegi teadet konfliktidest. Kaks teadet 12. sajandi II poolest. Mõlemal puhul tundub, et tülide algatajaks on hoopis eestlased. 1176 või 77 Novgorodi kroonikas kirjas, et samal talvel kogu tsuudide maa Pihkva vastu, kus tähtsaid mehi langeb aga ka tsuude tapetakse. 1179 ja 1180 vastab
annaabi.ee 
