PÜG õpetaja Põltsamaa 2010 SISUKORD Sissejuhatus 3 1. Eesti kliima iseloomustus 5 2. Eesti kliima piirkondlikud erinevused 7 3. Eesti kliima muutumist põhjustavad tegurid 9 4. Mida toob kaasa kliima muutumine? 13 5. Kuidas kohaneda kliima muutumisega? 14 6. Klimatoloogide arvamused 15 7. Uurimistöö tulemused ja arutelu 17 7.1 Eesti kliimat mõjutavad tegurid 17 7.2 Rahulolu Eesti kliima ja ilmastikuga 18 7.3 Hinnang viimase talve kohta 19 7.4 Kõige külmem kuu Eestis 20 7.5 Kliima soojenemine 21 7.6 Pikima suvepäeva pikkus 22
Kliima on kõigi jaoks oluline see puudutab otseselt igaüht. Tänu soodsale kliimale on elu Maal võimalik. Seepärast peab seda enam-vähem püsivamana hoidma. Viimasel ajal on teadlastel seoses kliima soojenemisega palju vaidlusi toimunud, kuid lõppude lõpuks jääb ikkagi küsimus, kas see ikka soojeneb ning kuidas? Kliima soojenemine on väga aktuaalne teema sellest räägitakse pidevalt. Segadust tekitavad vaid teadlaste, meteoroloogide ja klimatoloogide erinevad arvamused kliima muutustest. Ühed väidavad, et maailma keskmine temperatuur on aja jooksul pidevalt tõusnud, teised ütlevad, et viimaste aastate jooksul ei ole temperatuur enam kerkinud, mis tähendab, et soojenemises on paus. Raske on öelda, kummal osapoolel õigus on, sest argumendid tunduvad kõigil tõesed. Kliima muutustega on seotud paljud looduslikud ning inimtegurid. Looduslikeks teguriteks on
Kuigi eelmist, Eemi jäävaheaega hinnatakse praegusega võrreldes üldiselt rahutumaks, püsis ajavahemikus 129 000119 000 aastat tagasi praegusega võrreldavalt stabiilne kliima. Ainult ookeani tase oli nelja kuni seitsme meetri võrra kõrgem. PõhjaAtlandi soojakonveier käis selle 10 000 aasta vältel ringi umbes sama jõuliselt nagu praegusel ajal. Kulus aga vaid umbes 400 aastat konveieri käigu oluliseks aeglustumiseks ja uue jäätumise algamiseks. Mõnede klimatoloogide arvates on meil kõvasti vedanud, et hiljutine "väike jääaeg" mahtus pöörduva muutuse raamidesse ega toonud kätte praeguse jäävaheaja lõppu. Konveier ei jää ka jääaegadel päriselt seisma. Süvavee teke soojematel aegadel kulgeb termilise konvektsiooni teel, nagu praegu. Jäisematel aegadel toimub pinnavee sukeldumine aga jää tekkel vette jäävatest sooladest tingitud soolsuse kasvu arvel. Säärase mehhanismi olemasolu jätab võimaluse
võrra. Nii võib 21. Sajandi algusaastail tekkida häireseisnud, sest soojenemisel sulaks polaaralade jää ka tõuseks maailmamerede tase, mis põhjustaks ülemaailmse veeuputuse. Hinnangud on väga erinevad: vene akadeemik F. Daviteja eeldab veetõusu 70m võrra, Moskva ülikooli teadlased prognoosisid 1990. aastal, et aastaks 2030 tõuseb õhutemperatuur 0,6 kuni 1,5 kraadi võrra ja veetase kerkib vaid 35 cm; ülemaailmsel klimatoloogide konverentsil eeldati, et temperatuuri tõus on 1,5 kuni 3 kraadi ja maailmamere veetase tõuseb 4 kuni 8 m võrra. Kolmandaks saastub atmosfäär söe ja nafta põlemisel inimestele kahjulike lämmastiku- ja väävliühenditega. Eriti suur on saastatud suurlinnade ja tööstuspiirkondades. Lisaks neile on kahjulik bensiini põlemisel eralduvad mürgised pliiühendid. Iga aasta lendub seda ühendit atmosfääri ligi 2-3 tonni. Pliid lisatakse bensiinile plahvatusliku põlemise vältimiseks.
igal aastal umbes 0,4% võrra. Nii võib 21. sajandi algusaastail tekkida häireseisund, sest soojenemisel sulaks polaaralade jää ja tõuseks maailmamere tase, mis põhjustaks ülemaailmse veeuputuse. Hinnangud on väga erinevad: vene akadeemik F. Daviteja eeldab veetõusu 70 m võrra, Moskva ülikooli teadlased prognoosisid 1990. aastal, et aastaks 2030 tõuseb õhutemperatuur 0,6 kuni 1,5 kraadi võrra ja veetase kerkib vaid 35 cm; ülemaailmsel klimatoloogide konverentsil eeldati, et temperatuuri tõus on 1,5 kuni 3 kraadi ja maailmamere veetase tõuseb 4 kuni 8 m võrra. Kui oletada, et maakera keskmine temperatuur järgneva 50-100 aasta jooksul tõuseb, võib nõrga soojatalumisvõime tõttu suureneda eriti vanemate inimeste, krooniliste ja nõrkade haigete ning võimalik, et ka imikute suremus, suureneb südamehaiguste esinemine jms. Kasvuhooneefekti kaudsed mõjutused võivad olla hoopis mitmekesisemad ja saatuslikumad
0,4% võrra. Nii võib 21. sajandi algusaastail tekkida häireseisund, sest soojenemisel sulaks polaaralade jää ja tõuseks maailmamere tase, mis põhjustaks ülemaailmse veeuputuse. Hinnangud on väga erinevad: vene akadeemik F. Daviteja eeldab veetõusu 70 m võrra, Moskva ülikooli teadlased prognoosisid 1990. aastal, et aastaks 2030 tõuseb õhutemperatuur 0,6 kuni 1,5 kraadi võrra ja veetase kerkib vaid 35 cm; ülemaailmsel klimatoloogide konverentsil eeldati, et temperatuuri tõus on 1,5 kuni 3 kraadi ja maailmamere veetase tõuseb 4 kuni 8 m võrra. Kolmandaks saastub atmosfäär söe ja nafta põlemisel inimestele kahjulike lämmastiku- ja väävliühenditega.Eriti suur on saastatud suurlinnade ja tööstuspiirkondades. Lisaks neile on kahjulik bensiini põlemisel eralduvad mürgised pliiühendid. Iga aasta lendub seda ühendit atmosfääri ligi 2-3 tonni. Pliid lisatakse bensiinile plahvatusliku põlemise vältimiseks.
freoonide kontsentratsioon. Allikas : http://www.bioneer.ee/eluviis/oko_abc/Globaalne_soojenemine_ja_kliimamuutused.aid- 3577 -6- GLOBAALNE KLIIMASOOJENEMINE ON MUUTNUD LOOMADE KÄITUMIST Kaks USA bioloogiderühma teatasid, et on leidnud paljude taime- ja loomaliikide vastusemustri üleilmsele kliimasoojenemisele. Ajakirjas Nature avaldatud uurimustöö tulemused tõendavad klimatoloogide väidet, et kliimamuutus mõjutab eluslooduse käitumist. Texase Austini ülikooli bioloog Camille Parmesan ja tema kolleegid viisid läbi meta- analüüsi, mille käigus uuriti rohkem kui 1700 liiki. Uurimistöö kohaselt on liigid aastakümne jooksul liikunud 6,1 km pooluste poole või mitu meetrit mäetippude poole. Samuti on kevadised sündmused liikide elus nihkunud 2,3 nädala võrra varasemaks ning sügisesed samavõrra hilisemaks. Poliitikutele kliimamuu-tusi raske selgitada
annaabi.ee 
