pdf 4 KOKKUVÕTE Riigi osalus keskkonnaprojektides võrreldes erasektoriga on suhteliselt tagasihoidlik. Erasektor seevastu teeb tihedat koostööd rahvusvaheliste organisatsioonidega. Kohalikel elanikel on tugev omanditunnetus ning nad väärtustavad kõrgelt looduskaitset. Loodusvarade säästva kasutamise juhiseid saavad nad peamiselt hõimujuhtidelt, kellel on kohalike seas tugev autoriteet. Suur osa elanikkonnast elab toimetulekupiiril kuna kliimatilised tingimused ei soosi investeerimist põllumajandusse. Samuti on maapiirkondades elavate inimeste haridustase madal, mis on tingitud õpetajate puudusest. KASUTATUD KIRJANDUS [http://www.undp.org.pk/youth-and-the-environment.html] [http://www.undp.org.pk/environment-and-energy.html] http://www.undp.org.pk/images/publications/Khalti%20Lake%20Survey,Final.pdf
Mõnikord talvel ja sügisel saavad Eestisse jõuda arktilised õhumassid ja väga harva suvel – troopiline õhk (10). 3.3. Geograafilised kliimategurid Võrreldes makromastaapsete kiirguslikute ja tsirkulatsiooniliste kliimateguritega, geograafilised tekitavad mikro- ja mesomastaapseid kliimaerinevusi. Geograafilisteks kliimateguriteks nimetatakse neid, mis on tingitatud aluspinna erinevusega. Esimeseks teguriks on mere ja maismaa kliimatilised erinevused, see tähendab vesi soojeneb ja jahtub aeglasemalt kui maismaa tänu madalamale albeedole ja suuremale soojusmahtuvusele ja soojusjuhtivusele (11). Mõjuriks on siin Läänemeri ja. See tekitab erinevusi ranniku- ja sisemaa 8 temperatuurrežiimide vahel: talvel on rannikutel soojem kui sisemaal, kevadel sisemaa soojeneb kiiremini ja sügisel ka kiiremini jahtub (10).
Pilet nr. 1 1.Puidu siseehitus, makrostruktuur ristlõikes. 2.Puidu töödeldatavus, lõhestatavus. 3.Puitkiudplaadid. 1.Makrostruktuur: ristlõike joonis ning kirjeldus väljast sisse poole: Korp- kattekude, ülesanne katta ja kaitsta puud kahjustavate välistegurite eest,pole terve puu suhtes ühtlane, korba kihi vigastamine puule halb, vigastatud kohti saab kaitsta õlivärvi või vahaga.(vigastused jagunevad: mehaanilised vigastused, loome vigastused, kliimatilised vigastused-nt külmalõhed, kus kliima soojenedes algab seente areng või leiavad kodu puidukahjurid. Külmalõhed suurenevad iga aasta külmadega) Niin- juhtkude, toitemahlu trantsportiv koore osa e alla liikuvad mahlad, see on erinevatel puudel erineva paksusega. (meie niinepuu on pärn- selle niine kiud on kõige tugevamad ja vastupidavamad, niint tõmmatakse ainult noortelt puudelt...meil pärnametsad seetõttu hävind) Kambium e mähk- toimub uute puidurakkude teke.
Koore osa moodustab tavaliselt puu kogu mahust u 10 %. Kasekoor on valge nahkjas, sitke toht, mis koosneb mitmest õhukesest kihist, mille vahed on täidetud õhuga. Korp- kattekude, ül katta ja kaitsta puud kahjustavate välistegurite eest, pole terve puu suhtes ühtlane, korba kihi vigastamine puule halb, vigastatud kohti saab kaitsta õlivärvi või vahaga. Vigastused jagunevad: mehaanilised vigastused, loome vigastused, kliimatilised vigastused nt külmalõhed, kus kliima soojenedes algab seente areng või leiavad kodu puidukahjurid. Külmalõhed suurenevad iga aasta külmadega. Niin- juhtkude, e fotosünteesi teel lehtedes valminud toitemahlu trantsportiv koore osa, mis juhib mahlu puutüve kõikidesse osadesse. See on erinevatel puudel erineva paksusega. Meie niinepuu on pärn- selle niine kiud on kõige tugevamad ja vastupidavamad, niint tõmmatakse ainult noortelt puudelt. Meil pärnametsad seetõttu hävind.
Klimaatiliste faktorite mõju äravoolule: Kliima (Kliima mõjub otseselt ja kaudselt teiste faktorite kaudu) Mullastik ja geoloogiline ehitus Taimkate Reljeef (valgla pinnamood) Järvisus Majandustegevus (inimtegevuse mõju) Sademed on kõige tähtsam äravoolu mõjutav klimaatiline tegur. Aurumine Aurumine koosneb aurumisest: maapinnalt, veepinnalt, lume pinnalt ja taimede lehtedelt. Aurumise vee- ja lumepinnalt määravad kliimatilised faktorid. Potentsiaalne aurumine sõltub mullavee sisaldusest, mulla tüübist ja taimkatte vormist. Aurumise mõju äravoolule: Oldekopi teooria: kui sademete hulk suureneb, siis kasvab ka aurumine, kuid see aurumise kasv toimub teatud piirini, mis vastab teatud sademete hulgale. Edasine sademete hulga suurenemine ei kutsu esile enam aurumise suurenemist ja sademed kulutatakse äravoolule ning aurumine jääb praktiliselt konstantseks
annaabi.ee 
