milleks on vaja põldude sügavkündi ja soode liigkuivendamist. Just sellega eraldub soodest süsinik, muldadest huumus ja need kahjulikud gaasid jäävad meie kliimat kasvuhooneefektina soojendama. Üks suuremaid kliimasoojendajaid on kütusemootor. Igapäevaelus sõidetakse autodega, mille mootori töötamine eraldab õhku enamuses süsihappegaasi, kuid ka palju teisi kahjulikke kliimat soojendavaid gaase. Mõned teadlased on tõestanud ka Päikese mõju kliimasoojenemisele, kuid see on väga väike. On selge, et inimkond ei saa jätkata ületootmist ja ületarbimist, sest kui inimesed soojendaksid kliimat sama aktiivselt nagu eelmisel sajandil, siis oleks 10 000 aasta pärast Maa keskmine temperatuur umbes 70 kraadi ja elu siin planeedil oleks peaaegu võimatu. Mõni aasta tagasi hakati tõsisemalt mõtlema kliimasoojenemise kiiruse peale ja leiti, et niimoodi jätkates ei püsi elu siin kaua. Erinevad liidud hakkasid seadma
vabanenud toitainid taas kasutusele, sisalduvad feralliitmullad vähe kuumust. 4. Taimestik Lopsakas ja liigirikas. Metsades valitsevad puud palmid, viigipuud, mahagonid, kapokipuud, eebenipuud, banaanipuud. Liaanid ehk ronipuud sakrofüüdid, epipüüdid, sõnajalad, örhidee. 5. Loomastik Palju erinevaid liike imetajad, linnud, roomajad, putukad, kalad,. Ekvatoriaalne vihmamets loomad ja llinnud on väga lärmakad. 6. Keskonna probleemid Vihmametsade hävitamine aitab kaasa kliimasoojenemisele. Atmosfääris CO2 -he sisaldus suureneb. Hävitatakse paljude taimede ja loomade elupaigad. 7. Inimene vihmametsas Ekvatoriaalne niiske ja kuum kliima ei ole inimesele tervislik. Keskpäeval on taevas selge, ilmuvad õhtupoolikuks tihedad äikesepilved ja algab mitu tundi kestev paduvihm. Vihmametsade põliselankud on tõrjutud enamjaolt mandrite ja saarte siseosa ürgmetsadesse. 8. Iseloomulikud tunnused
Tihti arvame, et endalgi on muresid piisavalt ning lihtne oleks seda küsimust ignoreerida. Meile loetakse pidevalt peale sõnu, kuidas ja mille pärast peaksime tegutsema parema tuleviku nimel. Õpetusi tuleb nii Keskkonnaametilt kui ka geograafiaõpetajalt. Aga peab ju olema seletav põhjus, miks nähakse nii palju vaeva inimeste tähelepanu pööramiseks keskkonnakaitsele. Põhjus peitub nii preaguse kui ka järgnevate põlvkondade heaolus. Selge on see, et üksikisik ei saa vastu astuda kliimasoojenemisele, kuid väikeseid samme, mis seda pärsiks, on võimalik astuda. Inimesed on valdavalt informeeritud, kuid tundub, et rahvas ei käitu vastavalt oma teadmistele. Globaalprobleemide nimekiri näib olevat lõputu, sest igal hetkel võib sinna lisanduda uus. Ei ole kaheldatav, et nüüdisaja peamiseks ohuteguriks on inimtegevus. On probleeme, mille lahendamisega saavad tegeleda üksnes selle piirkonna elanikud, nagu näiteks kõrbestumine.
Iga päev sureb maailmas ligi 3800 last just seepärast, et inimeste kasutatav mageda vee hulk on viimase kolmesaja aasta jooksul suurenenud 35 korda. Hambaid pestes võiks mõelda, et kolme minutiga, mis sellele tegevusele kulub, jookseb kraanist kanalisatsiooni 19 liitrit vett. Seepärast tasub kraan hambapesu ajal kinni hoida. Tark oleks ka loobuda pudeliveest ning juua pigem kraanivett. Suurtes kogustes vee pudelitesse panek ja laialivedu nõuab palju energiat ning aitab sellega kaasa kliimasoojenemisele, mis omakorda soodustab veepuuduse teket. Alustada tuleks vee kasutamise jälgimisest. Näiteks 2 võiks vanni asemel kasutada dussi. Kui vanniskäiguks kulub keskmiselt 80 liitrit vett, siis dusi all saab läbi 2 korda väiksema kogusega. Seega kallid kuulajad, ma kutsuksin teid kõiki üles tarbima vett säästlikult. Selle kõne ajal suri umbes 5 last just seepärast, et polnud eluks
terroriakte. Sellega täidavad nad oma eesmärki kogu läänemaailmat ja USA-d rünnata(Al-Qaida). 8. Globaliseerumine on osalt negatiivne nähtus, kuna majanduses suretatakse väikeetootjaid rahvusvaheliste suurettevõtete pealetungiga, tekib aina suurem lõhe rikaste ja vaeste riikide ning inimeste vahel, suureneb tööpuudus. 9. Maailma ülerahvastatus, mis kujutab suurenenud tarbimise tõttu ohtu loodusressurssidele ja CO2 emissiooni tõttu ka kliimasoojenemisele. Vihmametsade maharaiumine ja metsatulekahjud, mille tõttu satub atmosfääri üha enam süsinikku , tekitades kasvuhooneefekti. Mageveevarude lõppemine, mille peamine põhjus on põllumaa niisu-tamine Kalavarude lõppemine on tingitud püügimahtude suurenemisest. Osooniaukude teke on inimtegevuse tagajärg. Teatud aerosoolide ja freooni kasutamine on maakera kaitsekilbi ohtu seadnud. 10
tehnoloogia keskus. Vajadus puhta energia järele Traditsiooniline elektritootmismeetod tähendab seda, et energia saamiseks tuleb põletada kütust, seejärel paneb kuumusest tekkiv aur pöörlema turbiini, mis omakorda käivitab generaatori. Taoline tehnoloogia kasutab fossiilkütust (põlevkivi, nafta, gaas) või tuumaenergiat. Fossiilkütuse kasutamisega kaasneb väävlioksiidi ja lämmastiku saaste (üks happevihmade põhjustest) ning süsinikdioksiidi saaste, mis aitab kaasa kliimasoojenemisele. Kuigi traditsioonilised energiatootmismeetodid katavad Euroopa riikide põhivajadused, kasvab tuuleenergia populaarsus järjepidevalt. Taastuvad energiaallikad rahuldavad peaaegu 5,4% Euroopa Liidu esmasest energiavajadusest ning on ilmne, et sellega nende potentsiaal ei piirdu. Tööd mõjutavad faktorid Kõige olulisem on asupaiga tuulisus. Tuulest toodetav energia tähendab tuulekiirust kuubis. Järelikult annab turbiin tuulekiiruse kahekordistamisel kaheksa korda suurema energiaväljundi
taaskasutavaid topse. Teise variandina on kasutuse võetud biolagunevad pakendid. Samas on biolagunevate pakenditega omakorda probleem. 2011. aastal Ameerika Ühendriikides mittetulundusühingu GreenBlue koostatud raporti kohaselt on biolagunev prügi avaldamas hoopis negatiivset mõju kasvuhoonegaaside tõusuna. Kuigi paljudel prügimägedel on olemas seadmed prügist tekkivate gaaside püüdmiseks, siis reaalsuses jõuab atmosfääri umbes 30 % metaani ja CO2 segu, mis aitab globaalsele kliimasoojenemisele ühe ühiku kohta 25 korda rohkem kaasa kui tavaline süsihappegaas. Lähitulevikus sellele lahendust leida on raske, kuna kõikidele prügi - mägedele efektiivsete gaasipüüdurseadmete paigaldamine on äärmiselt kulukas. Samuti on prügimägedel probleemiks see, et isegi naturaalsed biolagunevad materjalid kogunevad üksteise peale ja ei saa piisavalt õhku ega niiskust, mis on lagunemisprotsessis bakteritele hädavajalik paljunemiseks
juuni 2000. aasta osoonikihti kahandavate ainetekohta (1) alusel kontrollitavad ained; 2) fluorosüsivesinik orgaaniline ühend, mis koosneb süsinikust, vesinikust ja fluorist ning mille molekulis on maksimaalselt kuus süsiniku aatomit; 3) perfluorosüsivesinik orgaaniline ühend, mis koosneb ainult süsinikust ja fluorist ning mille molekulis on maksimaalselt kuus süsiniku aatomit; 4) globaalset soojenemist põhjustav potentsiaal fluoritud kasvuhoonegaasi mõju kliimasoojenemisele võrrelduna süsinikdioksiidi põhjustatud mõjuga. 5) valmistis käesoleva määruse kohustuste rakendamisel, välja arvatud hävitamine, segu, mis koosneb kahest või enamast ainest, millest vähemalt üks on fluoritud kasvuhoonegaas, välja arvatud juhul, kui valmistise globaalset soojenemist põhjustav kogupotentsiaal on alla 150. 6) käitaja füüsiline või juriidiline isik, kellel on tegelik kontroll käesoleva määrusega hõlmatud seadmete ja süsteemide tehnilise
peal. Meelelahutuste all on mõeldud eelkõige tsirkusi, kus loomi piinatakse, lüüakse ja veel palju muud, sest ükski loom ei tee seda iseenesest, mida loomad tsirkuses teevad. Neid põhjuseid, miks inimesed hakkavad loomakaitse põhjustel on veel ja veel, ning neid kõiki ei suuda ette lugedagi (Aavik jt, 2015; Watson, 1944). Teiseks on keskkondlikud põhjused. Aavik (2015) toob välja, et farmiloomade pidamine mõjub planeedile laastavalt, mis aitab omakorda kaasa kliimasoojenemisele, tekitab keskonnareostust, põhjustab liikide hävimist ja raiskab ressursse. Planeedil Maa ei ole 7 kahjuks piisavalt vaba maad, et toita kasvavat populatsiooni looma kasvatamisega ja sellega me raiskame väärtuslikku maad. Selleks, et saada üks kilo loomaliha, kulub umbes 10 kilo teravilja ja 5000-20 000 liitrit vett. Samas kulub ühe kilo nisu tootmiseks 500-4000 liitrit vett
-5- 5. Tõusnud on ka teiste kasvuhoonegaaside, nagu metaani, lämmastikoksiidide ja freoonide kontsentratsioon. Allikas : http://www.bioneer.ee/eluviis/oko_abc/Globaalne_soojenemine_ja_kliimamuutused.aid- 3577 -6- GLOBAALNE KLIIMASOOJENEMINE ON MUUTNUD LOOMADE KÄITUMIST Kaks USA bioloogiderühma teatasid, et on leidnud paljude taime- ja loomaliikide vastusemustri üleilmsele kliimasoojenemisele. Ajakirjas Nature avaldatud uurimustöö tulemused tõendavad klimatoloogide väidet, et kliimamuutus mõjutab eluslooduse käitumist. Texase Austini ülikooli bioloog Camille Parmesan ja tema kolleegid viisid läbi meta- analüüsi, mille käigus uuriti rohkem kui 1700 liiki. Uurimistöö kohaselt on liigid aastakümne jooksul liikunud 6,1 km pooluste poole või mitu meetrit mäetippude poole. Samuti on kevadised sündmused liikide elus nihkunud 2,3 nädala võrra varasemaks
annaabi.ee 
