29. Liikide ligikaudne arv maakeral tähtsamates organismirühmades praeguseks kirjeldatud liikide arv ja arvatav tegelik liikide arv; 30. Liikide arvu varieerumine eri organismirühmades geograafilise laiuse, kõrguse ning sügavuse gradiendil; 31. Lokaalsed geograafilised diversiteedigradiendid poolsaare efekt, lahe efekt, massiefekt, Küürselg-kõver (hump- backed curve); 32. Liikide arvu ja pindala seos; 33. Liigilise mitmekesisuse seos kliimaparameetritega (PET, sademete hulk, temperatuur) ja keskkonna heterogeensusega; 34. Liigirikkuse sesoonne ja lühiajaline varieerumine, van der Maareli karusselli mudel; 35. Tähtsamate organismirühmade liikide (ja kõrgemate taksonite) arvu muutused evolutsioonilises ajas. Liikide väljasuremise dünaamika, massekstinktsioonid; 36. Liigilise mitmekesisuse kirjeldamine dominantsuse-diversiteedi kõverate abil, kõver kui koosluse ,,sõrmejälg"; 37
liigifondi liikmed migreeruda igast küljest. Lahte saavad nad liikuda ainult ühest suunast, sest laht on piiritletud maismaaga. 34. Liikide arvu ja pindala seos; Log S = C + Z logA S = CAZ C- organismi omane muutuja; Z- saarele või maismaale omane koefitsent (maismaa Z=0,09; saarel Z= 0,30); A- area, piirkond Uusi liike otsides tuleb uurida hajusalt, erinevatelt tükkidelt. Globaalses skaalas S=CA Z enam ei kehti, see pigem regionaalne. 35. Liigilise mitmekesisuse seos kliimaparameetritega (PET, sademete hulk, temperatuur) ja keskkonna heterogeensusega; Küürselg-kõver (hump-backed curve); PET potentsiaalne evapotranspiratsioon. Evaporatsioon vee aurumine, transpiratsioon vee liikumine mullast läbi taimede atmosfääri. Kaks protsessi kokkuvõttes kui palju aasta jooksul vett atmosfääri paisatakse. Hea disversiteedi ennustaja, soodsamas kliimas rohkem asustajaid. PET sõltub põhjaveest, temperatuurist, sademetest. Kontinentaalne vs mereline kliima
korral. 32. Liikide arvu ja pindala seos; Diversiteet on seotud pindalaga, positiivselt logS=log c + log A, => S= c*A 2 A pindala logS liigirikkus log c konstant z sirge tõus Liikide arvu valem, mida kasutatakse graafikute tegemiseks: logS=log c+z*log A, S=cAz A pindala S liigirikkus C konstant 33. Liigilise mitmekesisuse seos kliimaparameetritega (PET, sademete hulk, temperatuur) ja keskkonna heterogeensusega; Diversiteedi seostumine kliimaga: · Parim kliimanäitaja, millega diversiteeti on suudetud siduda potentsiaalne evapotranspiratsioon ehk PET. Sõltub temperatuurist ja kiirgusest. Mida kõrgem temp ja kiirgus, seda suurem evaporatsioon. Sõltub ka sellest, kui palju on taimi. Evaporatsioon aurumine Transpiratsioon - vee liikumine mullast läbi lehtede atmosfääri
otsa suunas. Poolsaare tippu migreerumiseks on ainult üks suund 35.Liikide arvu ja pindala seos, proovipindade paigutuse mõju nimetatud seosele (konspekt); Diversiteet on seotud pindalaga, positiivselt. Log S = log c + log A => S= c*A2 A pindala Log S liigirikkus Log c konstant z- sirge tõus Liikide arvu valem, mida kasutatakse graafikute tegemiseks: Log S= log c+ z*log A, S=cAz , A on pindala, S on liigrikkus, c on konstant. 36.Liigilise mitmekesisuse seos kliimaparameetritega (PET, sademete hulk, temperatuur; konspekt); Diversiteedi seostumine kliimaga: 1. Parim kliimanäitaja, millega diversiteeti on suudetud siduda - potentsiaalne evapotranspiratsioon ehk PET. Sõltub temperatuurist ja kiirgusest. Mida kõrgem temperatuur ja kiirgus, seda suurem evaporatsioon. Sõltub ka sellest, kui palju on taimi. Evaporatsioon-aurumine, transpiratsioon vee liikumine mullast läbi lehtede atmosfääri 2
Mida väiksemad on proovipinnad ja mida hajusamini nad looduses paigutatud on, seda rohkem liike me üles leiame. Maakera liikide arvu puhul pole seos lineaarne. (Mandril monotoonne pindala hõlmab kogu ala, ei saa graafikule osasid liike mitte märkida. Saartel ei pruugi olla monotoonne kui ühel saarel on tulekahju, kaovad sealt liigid ära ja graafik teeb kumeruse.) 35. Liigilise mitmekesisuse seos kliimaparameetritega (PET, sademete hulk, temperatuur) ja keskkonna heterogeensusega PET - potentsiaalne evapotranspiratsioon (evaporatsioon - aurumine + transpiratsioon - vee transport mullast atmosfääri läbi taimede) näitab, millises koguses vett potentsiaalselt mingis ökosüst. mullast atmosfääri suundub. Aurumine seda suurem mida rohkem vett ja soojust. Transpiratsioon suurem, mida rohkem vett, taimi ja soojust. (Kõrbes evaporat. väike, sest vett vähe ja ka transpir
annaabi.ee 
