metsa põlemise või lageraie tagajärjel), on kiirem, sest säilinud on osa viljakast mullast, taimede maa-alused osad, seemned, eosed jm. Taimekoosluste vahetumine viib loomakooslutse muutumisele. Iga kooslus muudab elutingimusi, see tingibki järkjärgulise elustiku vahetumise. Sukstessioon toimub aeglaselt. Kulgeb järjest stabiilsema ja mitmekesisemate seostega koosluse suunas. Lõpuks kujuneb püsikooslus, mida nimetatakse kliimakskoosluseks. 24. Keskkonnajuhtimine Juhtimist võib teostada: Globaalsel tasemel Regionaalsel tasemel Munitsipaalsel tasemel Ettevõtte või ärifirma tasemel Individuaalse kodumajanduse tasemel Eesmärk: minimiseerida mõju väliskeskkonnale, säästev looduskasutus, säästva arengu ülalhoidmine. Juhtimise põhivahendid: indikaatorite väljavalimine, seire ning mõõtmine, keskkonnamõju
tselluloos glükoosini) või lihtsate orgaaniliste aineteni (glükoosi lagundamine CO2 ja H2O-ni). 23. Kemosünteetiline bakter Bakter mis saab oma energia päikese asemel lihtsate anorgaaniliste ainete oksüdatsioonist (nt. Sulfaadid või ammoniaak) 24. Kliimakskooslus - Suktsessioon kulgeb järjest stabiilsema ja mitmekesisemate seostega koosluse suunas. Lõpuks kujuneb püsikooslus, mida nimetatakse kliimakskoosluseks. Selles on enamasti stabiilne liikide arv ja biomass. On hästi väljakujunenud ökonisid ja seosed liikide vahel. Kliimaksseisundis kooslus vahetab välja iseennast, s.t. tema järglaste pidev taastootmine on tagatud. 25. Kommensalism - Kommensalism on ühele liigile kasulik, teisele pole sellest kooselust kasu ega kahju. Ökoloogia kontrolltöö küsimused 1.osa Kommensaalidena elavad koid linnupesades ja mitmed putukad sipelgapesades. 26
Maismaataimkonda kuuluvad: metsa rohumaade raba kaljude paljandite Veetaimkonda kuuluvad: meretaimkond mageveetaimkond Metsatüpoloogia areng Eestis: Eesti kliima- ja mullatingimustes on kliimakskoosluseks (see, milleks peaks arenema, kui keegi vahele ei segaks) boreo-nemoraalsed okasmetsad, milles domineerib harilik kuusk koos arukase, hariliku haava ja hariliku männiga. Metsad võtavad enda alla üle 47% Eesti territooriumist (1999 aasta andmed). Kõige rohkem on mustika (15,1%), angervaksa (12,2%) ja jänesekapsa kasvukohatüüpe. Kõige rohkem on metsa Pärnumaal, Harjumaal ja Ida - Virumaal, kõige vähem metsa on Hiiumaal, aga seal on kõige suurem metsasus, see on suur
kunagi madalad järved). Veekogudele (eriti umbsetele väikejärvedele) on toitelisuse suurenemine ajas tegelikult looduslik protsess ja kinnikasvamine pikemas perspektiivis paratamatu. 109.Kliimakskooslused? Varasem ettekujutus väitis seda küll, et kooslus jõuab oma arengus stabiilse järguni, kus taimestikus on valdavad suured ja pikaealised liigid (Eestis puud) ja kus muutusi ei ole märgata väga pika aja vältel. Sellist kooslust nimetatakse kliimakskoosluseks. Näiteks oleks kliimakskoosluseks troopikas igihaljas mets, pärasöötmes heitlehine lehtmets ja boreaalsetel aladel okasmets. Ajaloolised andmed päraku näitavad, et kliimakskooslused ei saa olla väga vanad ja seda eeskätt kooslusest sõltumatute tegurite tõttu. Eriti oluline on kliima, mis pole kuigi püsiv nähtus ja seetõttu on kooslused pidevas muutumises. Ka tormid ja tulekahjud ei võimalda kooslustel kuigi püsivaks kujuneda. 110.Rannaniidud kui häiritud stabiilsete koosluste näide?
veega varustatuse muutus jmt). Kliimaks on koosluste arengu suhteliselt püsiv lõppjärk, mida iseloomustab koosluse: · teatav ruumiline struktuur, · tootlikkuse ja biomassi ligikaudne püsivus saavutatud tasemel, · stabiilne mullaprofiil ja liigiline koosseis. Eestis on kliimakskooslusteks rabad ja kuuse-segametsad. METS KUI ELUPAIK Eesti asub põhjaparasvöötme okas- ja segametsade vööndis (boreonemoraalne v.); · See tähendab, et klimaatiliselt on siin kliimakskoosluseks ehk tasakaalustatud aineringega püsivaks taimekoosluseks mets; · Eesti metsad on juba ligikaudu 10 000 aasta jooksul eksisteerinud kõrvuti inimesega, s.t. inimmõjust ehk sekundaarset metsa on meil eeldatavalt väga palju. Puistu koosseis ja liigid: · Okasmetsad · Lehtpuumetsad · Segametsad Puuliikide looduslik vaheldus suktsessiooni käigus on iseloomulik okas-segametsade vööndile! Looduslikest tegureist määravad puuliikide esinemist kasvukohtadel mullastik ( sh
annaabi.ee 
