Niipea kui on nende mineraalide puudus, on Mg omastamine puudulik. Mg ületarvitamise korral eritub ta neerude ja seedtrakti kaudu ja pole ohtlik. Kahjulik on Mg puudus. Kõige paremini on Mg omastatav orgaanilise soolana = magneesium tsitraat (Magneesium diasporal). NB! Coca viib kehast nii Ca kui Mg välja. Juurvilja keetmisel soolaveega lähevad mineraalid toidust keeduvette. Britta kann peab vees leiduva Mg kinni (Eesti pinnases on vähe Mg) Toidu rafineerimine vähendab Mg sisaldust. Kliimaksis ei aita osteoporoosi raviks Ca ja östrogeeni lisamine, vaid Mg ja Zn lisamine .
50%-il dementsuse tekkepõhjuseks peetakse Alzheimeri tõbe. Arvatakse, et närvirakkude valikuline hävimine Alzheimeri tõve korral tekib lahustumatu valgu amüloidi ladestumisest ajus. Amüloidi ladestumise algusest esimeste haigusnähtude ilmnemiseni kulub umbes 15-20 aastat. Enne 65-eluaastat algav Alzheimeri tõbi võib olla pärilik. Ajutraumad võivad soodustada Alzheimeri tõve riski ja naistel on riski suurenemine seotud naissuguhormooni (östrogeeni) eritumise lõppemisega kliimaksis. 20-30% -il on dementsuse põhjuseks aju väikeste ja suurte arterite ummistused - ajus on sel puhul rohkesti märke väikestest ning suurtest insultidest. 7%-il on dementsuse põhjuseks alkoholi krooniline kasutamine ja puudulikust toitumisest (seoses alkoholi tarvitamisega) tingitud B- vitamiinide vaegus. Samuti võib dementsus tekkida ajutuumorite, infektsioonide (AIDS, Creuzfeldt-Jakobi tõbi, neurosüüfilis), ka kehaliste haiguste järel
Tähtsaimateks vääriselementideks on surnud okaspuit ja mõned püsima jäänud vanad haavad. Erinevaealine mets on hõrenenud ja pioneerpuuliike näeb vaid üksikutes häiludes. Liigirikkus saavutab maksimumi. 10) Millised on kliimakskoosluse kuus tunnust? 1) koosluse produktsioon on võrdne lagunemisega, respiratsiooniga ehk hingamisega (orgaanilise aine lagunemisega); 2) suhteline püsivus ilmastikutingimuste suhtes; 3) kliimaksis on seotud suurim kogus orgaanilist ainet ja energiat, aineringe tsüklid on üha suletumad; 4) püsivate ja kliimakskooslusele iseloomulike liikide arv on suurim; 5) esindatud on liikide kõik vanuseastmed; 6) vabu ökonišše ei leidu, palju on spetsialiseerunud liike, sümbioosi ja parasitismi. 11) Mis on ökoton, kirjelda seda ja mis tähtsus looduses on ökotonil?
(killustatus/integratsioon, suktsessiooniastmed, invasiivsed ja laia ökoamplituudiga liigid) Madal INTEGRATSIOON / killustumine: Elupaigalaikude integratsioon on linnades madal => levik on piiratud, eriti raskelt levivaile liikidele SUKTSESSIOON „alguses“ või „lõpus“: Enamik kooslusi on linnas suktsessiooni esmastaadiumites (pügatud muru, prahil kasvavad taimed, ehitusjärgsed alad) või siis kliimaksis (lõppstaadiumis) (vanad puud, pargid). INVASIOON: Varased elupaikade suktsessioonistaadiumid => laia ökoloogilise amplituudiga liikide invasioon * Integratsiooni soodustavad ruumikorralduse põhimõtted Joonise juurde: alati on parem planeerida suuremaid rohealasid, kus liigid saavad levida, igasugune maa-ala lappideks tegemine muudab leviku palju raskemaks ja harvemaks, mis omakorda soosib loodusliku valiku teket. 9
Vaja on korraldada suletum ringe loodusliku süsteemi (näi. metsa) eeskujul. Ringet aitab suletumana hoida sisseküntava varise hulga suurendamine põllul. 41. Tasakaal ökosüsteemis Ökoloogilises süsteemis tagab tasakaalu paljunemise ja kasvu ning paljunemist piiravate tegurite, surma ja lagunemise koosmõju. Iga süsteemi areng lõpeb varem või hiljem kas surma (kadumise, hävimise) või t-ga. Tasakaalulisesökosüsteemis (kliimaksis) ei kasva ühegi materiaalse parameetri väärtus tõkestamatult; nii põhiliste troofiliste tasemete biomassid, aineringe intensiivsus kui ka surnud orgaanilise aine mass (sh. mulla huumusesisaldus) püsivad kindlas kitsas väärtuste vahemikus. Ökosüsteemi tasakaaluolek kujuneb primaarses ja taastub sekundaarses suktsessioonis. Mida kiirem on aineringe, seda kiiremini ökosüsteem tasakaalustub.Tasakaaluoleku tähtsaim iseloomustaja on stabiilsus ehk püsivus
põlendikud ja soosaared, liigirikkad metsalagendikud, metsa kasvanud kunagised aiad, metsaservad, astangud, põlismetsa osad. Seega võib vääriselupaika defineerida ka kui, vähima negatiivse inimmõjuga metsaala, kus praegu suure tõenäosusega leidub ohustatud, ohualte, haruldasi või tähelepanu vajavaid elupaikadega kitsalt kohanenud liike. Intensiivselt majandatavates metsades ei ole piisavalt surnud puitu ja vanu puid. Suktsessiooni viimaste astmete ja eriti kliimaksis oleva metsade liikide eluruumi ja ökonisse tulundusmetsades tavaliselt ei leidu. Vääriselupaikadele viitavad just kliimaksmetsa tunnused: vanad puud, õõnespuud, jalalkuivanud puud, tüükad,lamapuit, erinevaealine puurinne, laialehistest puudest pärna esinemine, vanad sarapuud. Vääriselupaigale viitavad ka raskesti ligipääsetavad maastikulised tunnused. Automaatselt määratakse vääriselupaigaks kotkaste, must-toonekure ja lendorava püsielupaigad
tavaliselt lühiajaline. Tardund võib täheldada ka talvel aktiivselt tegutsevatel loomadel (karihiirtel, oravatel), kui ilmastikuolud karmistuvad. Tasakaal süsteemi püsimine statsionaarses (ajas enam-vähem muutumatus) olekus. Ökoloogilises süsteemis tagab tasakaalu paljunemise ja kasvu ning paljunemist piiravate tegurite, surma ja lagunemise koosmõju. Iga süsteemi areng lõpeb varem või hiljem kas surma (kadumise, hävimise) või t-ga. Tasakaalulisesökosüsteemis (kliimaksis) ei kasva ühegi materiaalse parameetri väärtus tõkestamatult; nii põhiliste troofiliste tasemete biomassid, aineringe intensiivsus kui ka surnud orgaanilise aine mass (sh. mulla huumusesisaldus) püsivad kindlas kitsas väärtuste vahemikus. Ökosüsteemi tasakaaluolek kujuneb primaarses ja taastub sekundaarses suktsessioonis. Mida kiirem on aineringe, seda kiiremini ökosüsteem tasakaalustub.Tasakaaluoleku tähtsaim iseloomustaja on stabiilsus ehk püsivus
annaabi.ee 
