läbisegi. Kõige rohkem esineb arhitektuuris,sisekujunduses ja tarbekunstis. Arhitektuuris on tuntuimad viljelejad Victor Horta ja Antonio Gaudi(Hispaania). Hoonetes on püütud edasi anda loodusele omaseid kõverjooni ja looklemist. Maalis peetakse juugendi tunnuseks pisut pikaks venitatud figuure, mis on sageli ümbritsetud lookleva kontuuriga. Kujutatu pidi moodustama kauneid ja keerulisi ornamente, nt taimed muutuvad naise kleidiks, kappavad hobused hajuvad mereleinetesse, juuksed muutuvad merelaineteks. Kuulsaimad maalikunstnikud Gustav Klimt, Alphonse Mucha. Gustav Klimt (1862-1918) Austria kunstnik. Õppis arhitektuuri dekoraatoriks, kuid sai maailmakuulsaks maalikunstnikuna. Loomingu algperioodil süüdistati tema teoseid pornograafias. Figuurid on tihti erootilistes poosides, palju on alasti naisi. Maalis Viini kõrgseltskonna daame. Naise tüüp on sale, elegantne ja peente näojoontega
kasutatud riide kvaliteet. Kogu vaba elanikkond kandis taimsetest kiududest parukaid - need asendasid peakatteid ja kaitsesid päikesekiirte eest. Paruka kuju ja mõõtmed näitasid kandja sotsiaalset kuuluvust. Keskmise riigi periood ( 2253- 1710 eKr) Riietus muutus keerukamaks, seda hakati kaunistama drapeeringute ja plisseega. Meeste niudevöö või põll muutus vöötatud kinniseks seelikuks ,,skenti". Naisteriietus muutus laiemaks kleidiks. RIIETUS Uue riigi periood (1710 -1090 eKr) Naiste ja meeste rõivad lähenesid oma vormilt. Mõlemad kandsid pikka kleiti - kalasirist. Üksteise peal hakati kandma mitut rõivast. Naistel sageli alumine rõivas kitsas särgitaoline kleit, peal lai kalasirist. Meestel all skenti, peal kalasirist. Naised olid rõivastega rohkem kaetud kui mehed. Lisandina kanti rikkalikult kaunistatud õlakraed. Need olid valmistatud: papüüruse massist ja kaunistatud maalingutega
Korseti külge kinnitati endiselt pealiskleidi alt paistev brokaadist või mõnest muust siidkangast esitükk. See võis olla kaunistatud pitsidega. Vöökoht oli viidud õigest kohast veidi allapoole ja esitüki alumine ots oli kolmnurkne. Korsetti kanti särgi peal ja nööriti kinni selja tagant. Eest lahtise peliskleidi hõlmad tõsteti sageli drapeerituna puusadele nii et alumised kleidid ja pealiskleidi tavaliselt kontrastne vooder jäid paistma sellist kleiti nim. pesunaise kleidiks. Hispaanias oli kombeks kanda suvel üksteise peal 7-8 kleiti, talvel aga 12 kleiti. Tavaline oli kanda üksteise peal 3 alumist kleiti, mis olid tehtud brokaadist ja siidist ning kaunistatud pitside, tikandite ja volangidega. Pealiskleit õmmeldi raskemast kangast ja sellel võis taga olla slepp. Hakati taunima naise keha liigset paljastamist ja varjama rindade kumerust. Dekoltee oli lai, kuid mitte eriti sügav ja see äärestati rüüsidega. Pealiskleidi varrukad olid
Prantsusmaal 1852-1870. a võimul Napoleon III, kes püüdis pimestada kogu Euroopat vastuvõttude ja tualettide hiilgusega ning kasutas selle saavutamiseks kõiki mineviku stiile. Eriti püüti järgida rokokoostiilis rõivastust, seetõttu sageli "teine rokokoo". Naisterõivastus ülekoormatud.Vaesemad inimesed kasutasid odavamaid jäljendeid. Põhiliseks naistemoe kujundajaks inglise moelooja Charles Worth. Materjalid ja värvused. Väga palju väga erinevaid kergeid kangaid. Kleidiks kulus kuni 15 m riiet. Materjalid: musliin, tarlatan jt, loodi uusi kergeid materjale, näit. la gase cristal, (kootud kahte eri värvi lõngast), kasutati damasti, brokaati, satiini, kõige rohkem siidi. Eriti hinnas Lioni siid parim materjal kodu-, reisi-, jalutus- ja peokleitide jaoks. Kangastega kaeti tubade lagesid ja seinu, valmistati eesriideid nii akendele kui ustele ja drapeeringuid. Siluett väga naiselik: vöökoht väga sale, seelik kuplikujuline, õlad pudelikujulised.
Palun, mine edasi. Temale anna nalja või roppust, muidu ta jääb magama. Mine edasi, Hecuba juurde. KOLMAS NÄITLEJA: Kuid kes oo õud! kes oleks näind seal sõgestunud kuningannat HAMLET: "Sõgestunud kuninganna"? KOLMAS NÄITLEJA: kes paljajalu jooksis, needis tuld, peast silmi nuttes, ümber selle pea, kus äsja veikles diadeem, vaid narts ja kleidiks ümber kurnat niue tekk, mis haarat ähmiga. Kes seda näind, see mürki kastet keelel reeturiks Fortuna-hoora oleks kuulutand. Ent oleks jumalad Hecubat näind ja kuulnud naise valukarjatust, kui Pyrrhos tükeldas ta silme all ta kaasat mõnitaval õhinal kui üldse maisest asjust hoolivad kaastunne oleks ärgand jumalais
annaabi.ee 
