1705. aastal tegi ta õppereisi Lübeckisse Dietrich Buxtehude juurde. Vanameister jättis Bach loomingusse selge jälje. 1707. aastal asus organistiks Mülhausenis. Peale seda läks Bach Weimarisse, kus sai tööd õukonnaorganisti ja kammermuusikuna. Sellel perioodil puutus ta kokku Antonio Vivaldi loominguga, mis mõjutas tema muusikat tugevalt. Aastal 1717 läks Bach Köthenisse, kus ta töötas õukonna kapellmeistri kohal. Seal kirjutas ta suurema osa oma klavessiinimuusikast, samuti palju ilmalikke kantaate. 1721. aastal saatis Bach Brandenburgi markkrahvile pühendusega kuuest orkestrikontserdist koosneva tsükli, sooviga saada kapellmeistri koht Brandenburgi õukonnas. 1722. aastal vabanes Leipzigis üks hinnatuim kantorikoht. Bach esitas end kandidaadiks ja sai selle koha. Sellega kaasnes veel Leipzigi muusikadirektori töö veel neljas Leipzigi linnakirikus. Peale selle poistekoori juhatamine ja laulu õpetamine ja pea igaks
need orkestrid). Millistes žanrites orkestrimuusikat on Bach loonud? Nimeta tähtsamaid orkestriteoseid. Kõtheni perioodi tähtsus Bachi instrumentaalmuusikale. Collegium Musicum, Köthenis õukonnaorkester Kontserte ja süite. „Brandenburgi kontsert“ (sisaldab endas kuute kontserti erinevatele koosseisudele Kuna Köthinis oli vürst kalvinist, siis pühendus Bach viieks aastaks ainult kammermuusika ja instrumentaalkontsertite kirjutamisele. Seal kirjutas ta enamus klavessiinimuusikast ning teostest soolopillidele ja kammeraansamblitele. 5. Bachi vokaalsed suurvormid ( millistes žanrites? ). Milline oli passioonide esitamise tava, millistest osadest koosnes passioon? Süit, oratoorium, passioon, missa, kantaat Passioone esitatakse Suurel Reedel, ehk siis kui Jeesus risti löödi. Passioon koosneb prantsuse stiilis avamängust(ouverture), millele järgnevad peamiselt tantsud, aga ka mõned karakterpalad. 6. Iseloomusta Bachi Leipzigi perioodi tegevust.
I. Arnstadt ja Mühlhausen(1703-08) Linnaorganist, esimesed oreliteosed ja kirikukantaadid. II. Weimar(1708-1717) Weimari hertsogi õukonnaorganist ja kammermuusik, peamine ülesanne mängida Weimari lossikiriku orelil. Enamik suuri oreliteoseid sündis sel perioodil. 1714.a ülendati õukonnakapelli kontsertmeistriks. III. Köthen(1717-1723) Vürst Leopoldi õukonna kapellmeister, kohustuseks oli kirjutada kammermuusikat ja instrumentaalkontserte. Sellesse aega jääb suurem osa tema klavessiinimuusikast ning teostest soolopillidele ja kammeransamblitele, samuti palju ilmalikke kantaate. Töötingimuste poolest peetakse Kötheni aega Bachi jaoks üheks õnnelikumaks. Kuid sel perioodil suri tema abikaasa. 1720 hakkas otsima uut töökohta. 1721 saatis ta Brandenburgi markkrahvile piduliku pühendusega kuuest orkestrikontserdist koosneva tsükli, selle perioodi kõige suurejoonelisema kogumiku, mida tuntakse „Brandenburgi kontsertide“ nime all. 4. J. S. Bachi vokaalmuusika
10. Kirjutatud kõik Leipzigi perioodil. Kantaadite on säilinud 200 vaimulikku ja 20 ilmalikku. Seda esitasid koor, orkester, solistid. Kuulsaimad ,, Ülestõusmiskantaat ehk magnificat", ,,Kristus oli surma kütkeis", ,,Jõuluoratoorium", ,,Talupojakantaat", ,,Kohvikantaat". Passioone kirjutas 5, alles jäänud on Johannese ja Matteuse omad. See on teos koorile, orkestrile, solistidele, jutustajale, krijeldab jeesuse kannatusi enne risti-löömist. 11. Räägi Bachi klavessiinimuusikast. 11. Kirjutatud Köthenis. ,,Anna-Magdaleena noodivihik" ja ,, Väikesed prelüüdid ja fuugad" olid algaja omad. Üks suurim on ,,Hästitemperemeeritud klaviir"- koosneb kahest vihikust, kummaski on 24prelüüdi ja fuugat. Kirjutas uue teose HTK- kõikide naaberklahvide vahe oli ½ tooni. Klavessiinisüite kirjutas 6 inglise, 6 prantuse, 6 itaalia süiti ehk Partitat. Klaviirteoseid 4, üks nendest on ,,Goldbergi variatsioonid".
Buxtehude juures õppimas, tema esimesed tähtsamad oreliteosed ja kirikukantaadid on sündinud vahetult pärast reisi ja matkivad selgelt Buxtehude stiili. II. Weimar (1708-1717) Hertsogi õukonnaorganist ja kammermuusik, Vivaldi viiulikontsertidest tegi ta hertsogi tellimusel ka orelitöötlusi. Sel ajal sündis enamik suurtest oreliteostest, kantaadid paistsid silma oma virtuoossuse ja õukondliku säraga. Niisiis sündis siin suurem osa tema klavessiinimuusikast ning ka palju ilmalikke kantaate. Bachi loodud on ka sellised huvitavad teosed nagu ,,Kohvikantaat" ja ,,Talupojakantaat" Samuti kirjutas ta sel ajal enamuse oma fuugadest ja prelüüdidest ning ka orkestrimuusikat. III. Köthen (1717-1723) õukonna kapellmeister, ta pühendas end nüüd ainult kammermuusika ja instrumentaalkontsertide kirjutamisele, kirjutas palju ilmalikke kantaate. 1722. aastal esitas
vürst oli kalvinist (kalvinism oli protestantismi üks suundadest; omapärane selle poolest, et selles usuliigis pole kohta kirikumuusikal, orel lõhuti kirikust vahel isegi välja). Seetõttu ei vajanud õukond üldse kirikumuusikat, Bachi elu oli aga seni sellise muusikaga väga tihedalt seotud olnud! Kuna tema käsutuses oli väga hea orkester, valmis Bachil Köthenis oluline osa tema instrumentaalmuusikast ehk pillimuusikast: Köthenis kirjutas Bach suure osa oma: klavessiinimuusikast, teosed soolopillidele(näit. süidid sooloviiulile), teosed kammeransamblitele (paarist pillist koosnev seltskond), samuti palju kontserte (meeldetuletus- kontsert on teos ühele või kahele pillile, mis mängivad orkestri saatel, kontserdis on 3 osa: kiire, aegl. ,kiire) ja ilmalikke kantaate (meeldetuletus-kantaat on mitmeosaline teos koorile, orkestrile ja mõnele solistile). Vürst hindas Bachi väga ja lasi oma kapellmeistril end alati reisidel saata. 1720
17.sajandi lõpul kujunes Saksamaal süiditsüklile kindel raam neljast erineva karakteri ja päritoluga õukonnatantsust. Itaalias nimetati süiti partita'ks ja sellelgi ülesehtitusel polnud kindlaid reegleid. Barokiajastul ei tehtud selget vahet erinevatele klahvpillidele kirjutatud muusikal seda kõike nimetatakse klaviirimuusikaks. Erandiks on vaid suurele orelile kirjutatu, mis vajab pedaaliklaviatuuri kasutamist, ja osa kontsertlikumast klavessiinimuusikast, mis samuti nõuab suuremata võimalustega pilli.
Buxtehude juures õppimas, tema esimesed tähtsamad oreliteosed ja kirikukantaadid on sündinud vahetult pärast reisi ja matkivad selgelt Buxtehude stiili. II. Weimar (1708-1717) Hertsogi õukonnaorganist ja kammermuusik, Vivaldi viiulikontsertidest tegi ta hertsogi tellimusel ka orelitöötlusi. Sel ajal sündis enamik suurtest oreliteostest, kantaadid paistsid silma oma virtuoossuse ja õukondliku säraga. Niisiis sündis siin suurem osa tema klavessiinimuusikast ning ka palju ilmalikke kantaate. Bachi loodud on ka sellised huvitavad teosed nagu ,,Kohvikantaat" ja ,,Talupojakantaat" Samuti kirjutas ta sel ajal enamuse oma fuugadest ja prelüüdidest ning ka orkestrimuusikat. III. Köthen (1717-1723) õukonna kapellmeister, ta pühendas end nüüd ainult kammermuusika ja instrumentaalkontsertide kirjutamisele, kirjutas palju ilmalikke kantaate. 1722. aastal esitas Bach end kantoriametile, mis tähendas igapäevast tööd koolilastega ja ta
oreliteosed ja kirikukantaadid. Weimar ( 1708 -1717) Weimari hertsogi õukonnaorganist ja kammermuusik, peamine ülessane oli mängida lossikiriku orelil ja sel ajl sündis ka enamik tema oreliteostest. 1714 sai temast õukonnakapelli kontsertmeister. Köthen (1717-1723)- vürst Leopoldi õukonna kapellmeister, kohustusteks oli kirjutadakammaermuusikat ja instrumentaalkontserte, sellesse aega jääb suurem osa klavessiinimuusikast ja teosed soolopillidele ja kammeransamblitele. Kuid samal perioodil suri ka tema naine ja see sundis Bachi otsima uut töökohta. 1721 aastal valmis kuuest orkestrikontserdist koosnev tsükke l"Brandenburgi kontsertite" nime all. Leipzig (1723 -1750) Leipzigi Tooma kiriku kantor ja linna muusikadirektor Aastatel 1723- 1725 valmistas ta peaegu iga nädal ühe kantaadi. Samal ajal valmis kaüks
annaabi.ee 
