Sellel on 13 radiaalselt lõigatud ribi, pikk roop on punane pöök 11 vertikaalset kihti, pealiskiht vahtrapuidust. Bassi roop ``Sillaga`` konstruktsioon, punane pöök, täispuit ning pealiskiht vahtrapuidust. Pikim bassikeel 141,5cm kuusepuidust klaviatuur valmistatud klaverivabrikus kui vahel ostetud klugest. http://www.estoniapiano.com/public/files/klaver_2.jpg http://www.youtube.com/watch?v=kAzcWAM2OKI http://www.estoniapiano.com/public/files/klaver_3.jpg http://www.youtube.com/watch?v=lvZ6tRsaCvA ning kolmandaks ESTONIA 274 Konsertklaver.Rohkem kui seitsmel tuhandel ESTONIA kontsertklaveril mängitakse kontserdisaalides igal pool maailmas
Hinnatud on ka Tallinna Klaverivabriku kontsertklaver "Estonia" ja Moskva klaverivabriku "Lira". Klavereid on Eestis valmistatud rohkem kui 200 aasta vältel. Ajavahemikus 1850 1940 tegutses siin koguni kuni 20 klaverimeistrit. Tuntuimaks neist sai Ernst Hiis, kelle esimesest 1893. aastal omal käel valmistatud klaverist algab Estonia klaveri ajaarvamine sai ju Hiisi klaverimudel hiljem aluseks pillidele, mida Tallinna Klaverivabrikus Estonia nime all tootma hakati. Muzio Clementi, fryderyk Chopin, Carl Czerny, Rein Rannap, Ray Charels Klaverit mängitakse helide kõrguse järgi reastatud klahvidele sõrmega vajutades. Varasematel aegadel tehti kolme erineva kujuga klavereid: tänase tiibklaveri eelkäija, mis sai väliskuju klavessiinilt, ning kaks ruumisäästliku, korterisse sobivat liiki: pianiino ning tahvelklaver, millel keeled jooksevad klahvidega risti. Klaveri edu saladus on kätketud
populaarsust. Hiljem muutusid nad paremaks, kuid siiski oli raske. Alles 1953. tuli kasutusele praegune kandletüüp keeled on paigutatud lõikuvalt. Selle arendajaks oli Valgamaalt pärit Väino Maala. Kuid paljud inimesed sel ajal ei jäänud sellele pillile truuks, va Els Roode, kes sai ainsana sel alal kõrghariduse ja lõpetas Riia konservatooriumi. Tulles tagasi, nägi ta, et kandleõpetus oli seiskunud. Ta organiseeris taas kannelde tootmise Tallinna Klaverivabrikus ja asus tööle Tallinna Laste Muusikakoolis ning peagi ka Georg Otsas. Els Roode on kr. kandle mängutehnika rajaja ja algõpetuse väljatöötaja. Soome kannel rohkete bassidega. Läti ja Leedu sama kõrguseni kui Eesti kromaatiline kannel. Umbes samal ajal, kui meil algas kandleõpetus muusikakoolides, avati Lätis ja Leedus erialad nii musakoolides kui konservatooriumites. See on toonud kaasa pilli varasema liitmise
lautosid. Alates sellest ajast tänaseni on Eestis tegutsenud ligi 40 väiksemat ja suuremat klaveritöökoda ning vabrikut. Tuntuks on saanud klaveriehitajad Erich, Lorenz, Falck, Hasse, Meyer, Mirsalis, Wiesner, Sopha, Goldorff, Rathke, Priske, Moritz, Oss, Saarmann, Tusty, Saar, Rässa, Romm, Salong, Jurak, Olbrey, Heine, Sprenk-Läte, Ihse ja paljud teised. Väikestetöökodade otsingud, katsetused ja klaverite ehitamise kogumused kasutati hiljem ära 1951. aastal loodud Tallinna Klaverivabrikus. Muuseumi pillikollektsioonis on eesti meistrite valmistatud pille, eesti muusikutele- näitlejatele kuulunud kaugemate maade meistrite instrumente ja ka mitmeid huvitavate legendidega klavereid. Eestimaal on tegutsenud ligi 40 kohalikku klaverimeistrit. Eksponeeritud on pillimeister Hans Heinrich Falcki (1791-1874) klaver. Muuseumi vanim klaver on Londonis 1771.aastal valmistatud Zumpe pill. Pill saadeti Eestisse mõisapreili von Rammile kosjakingiks. Koduorelid Võib oletada, et juba 13
Laasikut polnud kuuris, kuhu poisi ema Jaagu juhatanud oli. Jaak vaatas raamatuid ja nägi flöödiõpikut, mida ta paar päeva tagasi sirvinud oli. Jaak sai aru, et tal on võitluses rivaal tekkinud. · Wikman oli Viini arsti juurde sõitnud. Kooli raamatukogus küsis Jaak doktor Saare käest kas Wikmanil on võimalust paraneda. Saar vastas, et õhkõrn. · Poiste suveplaanid : Penn pidi isa klaverivabrikus töötama, Laasik pidi harju tegema ja Juhanit õpetama, Jaagul polnud plaane. · Jaak kuulis Laasiku käest, et Virve sõidab tädiga Kanaaridele. Ta oli kade Laasiku peale, sest too juba teadis. · Jaak ja Virve said kokku. Virve kutsus Jaaku Kanaaridele kaasa. Jaagu isa ei olnud nõus. · Papa Sirklil oli Haapsalus korter, kus nad puhkasid. Ühel päeval luges papa Sirkel lehte ja nägi et Wikman on surnud. Jaak oli arvanud , et see nii võis olla. Jaak oli
Alates sellest ajast tänaseni on Eestis tegutsenud ligi 40 väiksemat ja suuremat klaveritöökoda ning vabrikut. Tuntuks on saanud klaveriehitajad Erich, Lorenz, Falck, Hasse, Meyer, Mirsalis, Wiesner, Sopha, Goldorff, Rathke, Priske, Moritz, Oss, Saarmann, Tusty, Saar, Rässa, Romm, Salong, Jurak, Olbrey, Heine, Sprenk- Läte, Ihse ja paljud teised. Väikeste töökodade otsingud, katsetused ja klaverite ehitamise kogumused kasutati hiljem ära 1951. aastal loodud Tallinna Klaverivabrikus. Klahvpillid on veel klavesiin, orel, süntesaator ja akordion. Keelpillid Keelpillid kuuluvad kahte rühma ühed on poogenpillid (viiul,vioola, tsello ja kontrabass) ja teised on näppepillid (harf, kitarr, lauto mandoliin, balalaika, bandzo). Keelpillid saadavad helisid välja keelte võnkumisena. See tekib poognahõõrumisest keelte vastu. Poogen koosneb elastsest puitridvast ja selle otste vahel pinguldatud hobusesabajõhvidest. Teisi keelpille-harfi, kitarri, lautot,
Kogu kooli õpilasi teavitati faktist, et direktor sõitis Viini arstide juurde. Jaak mõtles pidevalt Wikmani saatuse üle . Kooli raamatukogus küsis ta kooliarst doktor Saare käest, kas direktoril oli lootust paraneda ning Saar vastas, et õhkõrn (,,Viinis ei juhtu imesid sagedamini kui Tallinnas" . Pärast filosoofiaeksamit istus osa poistest kohvikus. Sinna ilmus filosoofiaõpetaja härra Tiimus, kes hakkas poiste suveplaanide kohta pärima. Penn pidavat suvi läbi isa klaverivabrikus töötama , Laasik pidi harju tegema ja Juhanit õpetama ning Jaak ei teadnud veel, mis ta teeb. Jaak sai Laasiku käest teada, et Virve pidavat Kanaaridele ära sõitma koos tädiga. Jaak oli veidike solvunud, et tema asjast viimasena teada sai. Samas oli ta ka kade Laasiku peale, et see juba teadis. Koju jõudes helistas Jaak kohe Virvele ning nad leppisid kokku kohtumise kohvikus. Virve
Kogu kooli õpilasi teavitati faktist, et direktor sõitis Viini arstide juurde. Jaak mõtles pidevalt Wikmani saatuse üle . Kooli raamatukogus küsis ta kooliarst doktor Saare käest, kas direktoril oli lootust paraneda ning Saar vastas, et õhkõrn (,,Viinis ei juhtu imesid sagedamini kui Tallinnas" . Pärast filosoofiaeksamit istus osa poistest kohvikus. Sinna ilmus filosoofiaõpetaja härra Tiimus, kes hakkas poiste suveplaanide kohta pärima. Penn pidavat suvi läbi isa klaverivabrikus töötama , Laasik pidi harju tegema ja Juhanit õpetama ning Jaak ei teadnud veel, mis ta teeb. Jaak sai Laasiku käest teada, et Virve pidavat Kanaaridele ära sõitma koos tädiga. Jaak oli veidike solvunud, et tema asjast viimasena teada sai. Samas oli ta ka kade Laasiku peale, et see juba teadis. Koju jõudes helistas Jaak kohe Virvele ning nad leppisid kokku kohtumise kohvikus. Virve tundis, et Jaak oli veidike solvunud ning pakkus noormehele varianti, et too läheb ka reisile kaasa
Kogu kooli õpilasi teavitati faktist, et direktor sõitis Viini arstide juurde. Jaak mõtles pidevalt Wikmani saatuse üle . Kooli raamatukogus küsis ta kooliarst doktor Saare käest, kas direktoril oli lootust paraneda ning Saar vastas, et õhkõrn (,,Viinis ei juhtu imesid sagedamini kui Tallinnas" . Pärast filosoofiaeksamit istus osa poistest kohvikus. Sinna ilmus filosoofiaõpetaja härra Tiimus, kes hakkas poiste suveplaanide kohta pärima. Penn pidavat suvi läbi isa klaverivabrikus töötama , Laasik pidi harju tegema ja Juhanit õpetama ning Jaak ei teadnud veel, mis ta teeb. Jaak sai Laasiku käest teada, et Virve pidavat Kanaaridele ära sõitma koos tädiga. Jaak oli veidike solvunud, et tema asjast viimasena teada sai. Samas oli ta ka kade Laasiku peale, et see juba teadis. Koju jõudes helistas Jaak kohe Virvele ning nad leppisid kokku kohtumise kohvikus. Virve tundis, et Jaak oli veidike solvunud ning pakkus noormehele varianti, et too läheb ka reisile kaasa
poeg) olukorda, kus sinu elu läbiv kutse on paika pandud perekonna poolt. Ja see ei olnudki nii ammu. (Tummel arutab ladina keele tunnis, miks tal on vaja ladina keelt, kui veinimaailmas saab hakkama ka juba nende keeltega, mida ta koolis juba õppinud. Samas on õpilase Penni poolt näide olemas, kus juba tõstab pead individualism. St inimese enda huvid ja soovid, mida mõjutavad ka näiteks tema anded. Penn soovib õppida näitlejaks, ta ei soovi olla oma isa klaverivabrikus vabrikant). Ja isiklikult arvan, et just naiste aspektis tuli muutus eriti drastiliselt esile I Maailmasõja ajal, kui naised hakkasid pidama meeste ameteid, kuna mehed olid suurelt osalt kõik sõjas. (Näide Inglismaalt, kus naised hakkasid sõitma autodega, põldu harima traktoritega jms.) Tänapäeval on kutse tähendus kui kvalifikatsioon ehk siis kõrgemal tasemel eriala ettevalmistus ülikoolis, kutsekoolis. Kaasaegne ühiskond tingib olukorra, kus inimesed on rohkem enesekesksed
annaabi.ee 
