ja oli Weimari ooperiteatri ja sümfooniaorkestri dirigent. Lõi uue klaveri mängustiili- orkestraalne klaver- paneb klaveri kõlama nagu orkester. Looming: pearõhk sümfoonilisel- ja klaverimuusikal. Oli programmilise muusika pooldaja. Ta sümfoonilistel teostel on programmilised pealkirjad: ,,Faustisümfoonia", ,,Dante-sümfoonia" Lõi sümfoonilise poeemi: 13 poeemi nt ,,Prelüüd" 2 klaverikontserti vokaalsümfoonilistest suurteostest 2 oratooriumi, mess ja reekviem. Klaveriteostest (enim) sonaate nt: ,,Faustisonaat" 19 Ungari rapsoodiat (osa töötles ümber ka orkestrile) hispaania rapsoodiad Palju klaveripalade tsükleid nt."Armuunelmad" klaverietüüdid (tehnilised) transkriptsioon nt: Schuberti ,,Teele" Lisaks veel fantaasiaid ja laule.
raadios ja televisioonis, juhtis heliloojate liitu. Õpilased: Raimo Kangro, Erkki-Sven Tüür, Timo Steiner. On koguaeg olnud suhteliselt sarnase käekirjaga. Elurõõmus helilooja, liikuv, rütmikas, positiivne muusika. On kirjutanud 8 sümfooniat, peamiselt instrumentaalkontserte erinevatele pillidele, 2 kontserti kammerorkestrile, eriti nr1, ,,Intrata" kammerorkestrile. Kirjutas teoseid konkreetsele esitajale, arvestades tema võimalusi. Klaveriteostest tähtsaimad: 10 klaverisonaati, 24 prelüüdi, 24 prelüüdi Eesti rahva viisidele, 24 marginaali, vokaalsümfoonilised suurvormid( nt koostöös Karl Marxiga on valminud deklamatoorium ), koolikantaat, väike oratoorium, maagiline ruut. Filmimuusika: supernova, tütarlaps mustas, Viini postmark, gladiaator. Arvo Pärt Sündinud 1935. Kõige kuulsam helilooja, tuntud kogu maailmas. Tallinna Konservatoorium, H
Tuntud Poola helilooja, sündis Varssavi lähistel. Tema muusikaline anne avaldus varakult, teda on võrreldud imelaps Mozartiga. Ta külastas Viini, kus andis kontserte ja nautis suurt publikumenu. · Kriitikud tunnistasid temas pianistigeeniust ja kiitsid tema loomingut. Ta kolis Pariisi, kuhu jäi elu lõpuni. · Temast sai Pariisi üks hinnatuimaid klaveripedagooge. · Sünnimaa elas Chopini muusikas, tema looming koosneb pemaiselt klaveriteostest. Teistele pillidele kirjutas ta üliharva. · Eelistatud zanriteks olid prelüüd, nokturn, etüüd, ballad või valss Johannes Brahms 1833 1897 Saksa helilooja, pianist ja dirigent. · 19 aastaselt läks klaverisaatjana kontsertreisile mööda Saksamaad, see oli tema elus tähtis etapp. Siiras kiindumus Clara Schumanni vastu avaldusid nii mõneski teos.
Schubert pani laulud kogumikku või tsüklisse. ROBERT SCHUMANN(1810-1856)- Saksa helilooja. Puhtakujuline romantik. Siis kui ta enam mängida ei saanud oma haiguse tõttu, asutas ta ajakirja ,,Uus muusikaleht". Võttis seal väga teravalt sõna muusika kohta. Ta haris läbi lehe lugejaid. Töötasid koos oma naisega konservatooriumis õppejõududena. Võrreldes Schubertiga oli Schumanni muusika elujaatavam, rõõmsam. Tema loomingu suurema osa moodustavad klaveri teosed ja vokaalmuusika. Klaveriteostest eelistas ta väikevorme ehk minitatuure. Need olid romantismi ajal tunnustatud. Ta koondas klaveripalad klaveripalade tsüklisse. Tuntuimad tsüklid on ,,Karneval" ja ,, Lastestseenid". JOHANNES BRAHMS(1833-1897)- Saksa helilooja. Ta oli hästi makstud helilooja ja dirigent, Viinis üks juhtivamaid heliloojaid. Brahms eitas programmilist muusikat. Ja pooldas puhast muusikat. Tema elu polevat olnud õnnelil. Teda peetakse 19. saj suurimaks heiloojaks. Ta
sageli meloodiaid, mis algavad laskumisega. See annab musikale erilise, poolalikult uhke hoiaku, mida veelgi rõhutab poola rahvatantsudele masurkale ja poloneesile iseloomulik pinkteeritud rütm viisi aluses. Chopin tundis põhjalikult oma rahva muusikat. Kasutamata rahvaviise muutmata kujul, põimis ta siiski kõikjale nende rütmi- ja viisikäände. Peamisel kohal klaverimuusika Chopini looming koosneb peamiselt klaveriteostest. Teistele pillidele kirjutas ta üliharva. Chopini klaverimuusika on väga rikas nii sisult kui ka zanritelt. Chopin viimistles oma teoseid kaua ja põhjalikult, andes igale helile suure tähenduslikkuse. Nii suutis ta palju öelda ka lühiteostes. Eelistatud zanriteks olid prelüüd, nokturn, etüüd, ballaad või tantsurütmil rajanevad palad- mazurka, poloees, valss. Chopin tõi esimesena instrumentaalmuusikasse ballaadi
kool Liszti nime. Viimased 15 aastat veetis reisides, külastas ka Wagneri teatripidustusi Bayreuthis. Ta surigi Bayreuthis, kolm päeva pärast oma väimehe Richard Wagneri muusikadraama "Tristan ja Isolde" etendust. Looming Lisaks klaveriloomingule (vt virtuooside konspekti!) on Lisztil veel 13 sümfoonilist poeemi, 2 programmilist sümfooniat: "Fausti sümfoonia" ja "Dante sümfoonia", lisaks veel orkestratsioone oma klaveriteostest. Vaimulik muusika: 2 oratooriumit, 4 missat, 1 reekviem. Liszti loomingule on omane: programmilisus, monotematism, transformatsioonitehnika (neid mõisteid peate kindlasti teadma). · Varasem looming on virtuoosne ja särav, hiljem muutub selgemaks/lihtsamaks. · Harmoonia on oluline väljendusvahend (eriti hilisema loomingu puhul). · Laadidest kasutas palju vanu kirikulaade, ungari- ja mustlaslaade. · Vormikäsitluses on Lisztil vaba (arendab ja muudab vorme).
möldriselli õnnetust armastusest. Orkestriteostest kuulsaim ,,Lõpetamata sümfoonia" si- minoor (1822). Erineb tavapärasest sümfooniast selle poolest, et koosneb nelja asemel vaid kahest osast, mis on sonaat-allegro vormis. Partituuri kinkis helilooja Grazi linna muusikaühingule, kus see unustusse vajus ning avastati alles 1865. aastal. Kammerteostest loonud näiteks 19 kvartetti, millest kolm on kaduma jäänud. Kvartett la-minoor (1823), kvintett ,,Forell" (1819). Klaveriteostest kuus ,,Muusikalist hetke", 21 sonaati, 56 klaveriduetti, 24 kogumikku tantse ja palju muudki. Elu lõpupoole valmisid ka ooperid, näiteks ,,Fierrabras", ,,Alfonso ja Estrella", ,,Kodune sõda". 1820. aastal kirjutas ainsa melodraama ,,Võluharf". Alles neljakümne aasta möödudes Franz Schuberti surmast leiti ühest Viini kirjastuse keldrist tema teoste käsikirjad. 2.3. Huvitavaid fakte Franz Schuberti suurim eeskuju, Beethoven, jõudis oma 32. eluaastaks kirjutada kaks sümfooniat
a. Suured laulutsüklid: ,,Ilus möldrineiu", ,,Talvine teekond", ,,Luigelaul". b. 9 sümfooniat: ,,Lõpetamata sümfoonia". Klaverisaated: ,,Metshaldjas" c. Vaene, komponeeris klaverita, impulsiivselt, kiirelt d. Kõige rohkem laule - 600 3. Robert Schumann a. Muusikaajakiri ,,Neue Zeitschrift für Musik" (Uus Muusikaleht) b. Taaveti liit ehk Davidsbund Schumann ise, naine Clara, Mendelsson, Chopin a. Sellest tulenevalt klaveritsükkel ,,Karneval" c. Klaveriteostest eelistatud väikevormid, mida liitis sageli tsükliteks: ,,Karneval", ,,Davidsbündlerite tantsud", ,,Lastestseenid", ,,Sümfoonilised etüüdid" d. Klaverikontsert e. Laulud ka tsükliteks: ,,Poeedi armastus", ,,Naise elu ja armastus", ,,Mirdid" f. 4 sümfooniat g. Küroplast lõpetas klaverikarjääri 4. Ferenc Liszt a. Programmilise muusika pooldaja, palju dissonantse, hajutama tonaalsuse tunnetust, monotematismi põhimõte b
ebaõnnestumisest, lõi ta nende muljete mõjul etüüdi ,,Revulutsiooniline" · Pariisis kujunes temast imetlusväärne klaverikunstnik ja helilooja · Kodumaa vastu ei kadunud huvi · Kandis oma meeleolu ja tunded muusikasse · Chopini on nimetatud ka klassikuks romantikute seas, kuna ta ühendas romantilised, tundeküllased viisid oma eelkäijate klassitsismiajastu heliloojate väljenduslaadiga · Tema looming koosneb peamiselt klaveriteostest · Eelistatumad zanrid selles vallas olid prelüüd, etüüd, nokturn, ballaad, ka ka tantsurütmidel rajanevad palad: valss, masurka, polonees · Etüüde kirjutas peamiselt õppematerjaliks, mis aitavad arendada tehnilisi oskusi · On loonud ka laule, suurim populaarsem laul ,,Soov" GIUSEPPE VERDI(1813-1901) · Sündinud Itaalias · Tema ooperid kuuluvad kogu maailma ooperiteatrite repertuaari fondi tänapäevani
annaabi.ee 
