Mart Saar · Helilooja, pedagoog, organist, pianist · Haridus: Peterburi konservatooriumis, oreliklassis, kompositsiooniõpingud N.Rimski- Korsakovi ja A.Ljadovi juures · Kogus rahvaviise Looming · Väljenduslaad emotsionaalne, lüüriline · kasvavad kõik kelikeele komponendid välja rahvaviisist · läbivad armastus, loodus ja surm · isakodu Hüpassaare oluline loometööks · ligi 400 koorilaulu · üle 140 soololaulu · 130 klaveriteost · Mõned orkestriteosed · Kooriteosed (Vohmakõne, vellekõne; Seitse sammeldunud sängi; Jaan läheb jaanitulele; Mardi laul; Läksin kõrtsi aega viitma; Latse hällütamise laul jt.) · Väga oluline koht loodusel(Kõver kuuseke; Miss a nutad, tammekene; Tere kuusi, tere petäj, Laanehaldjate laul) Varasemad teosed (paljud hävisid): · Rohkesti impressionistlikke ja ekspressionistlikke teoseid · Klaveripalad (prelüüdid, Skizze)
Pärast konservatooriumi lõpetamist asus Mart Saar elama Tartusse, kus tegeles lisaks heliloomingule pedagoogilise tööga ning mängis kontsertidel orelit ja klaverit. 1921. aastal puhkes tema Tartu korteris tulekahju ning üle 150 teose käsikirjad hävinesid. 1943. aastal asus ta tööle Tallinna Konservatooriumi, kus õpetas kompositsiooni. Pea kogu Mart Saare looming jaotub žanriliselt kolmeks: ta on kirjutanud umbes 400 koorilaulu, 180 soololaulu ja 130 klaveriteost. Ta pani aluse eesti rahvuslikule stiilile ja eesti professionaalsele koorimuusikale ning oli esimene, kes sidus omavahel eesti vanema rahvalaulu ja kaasaegse helikeele. Tema noorpõlveteosed on modernsed, neis on omast impressionismile ja ekspressionismile. Aja möödudes muutusid aga Saare teosed traditsioonilisemaks ja lihtsamaks. Mart Saar on kõige rohkem klaverile kirjutanud helilooja eesti muusikaajaloos. Elu lõpus oli tema vasak pool osaliselt halvatud. Mart Saar suri 1963
parandas ja kirjutas oma oopereid ümber. Giuseppe ja Margherita armusid ja abiellusid Üks viimaseid oopereid ,,Othello" esietendus 1836.aastal. 1887.a. Milanos. Neil sündis kaks last. Looming v Enamus teostest olid ooperid, kuid kirjutas siiski ka laule ja pühasid teoseid (enamasti kooridele) v Isamaaline hümn v Verdi kirjutas oma elu jooksul kaks klaveriteost v Kammerteosed v Orkestriteosed Viimased eluaastad & surm Verdi viimaseks ooperiks jäi Shakespeare'i näidendil ,,Windsori lõbusad naised" põhinev ,,Falstaff" 21. jaanuaril sai Milanos hotellis insuldi. Tema seisund halvenes ning suri 27.jaanuaril. Tema matused olid Itaalia kõigi aegade suurim rahvakogunemine. Tuntuimad teosed v ATTILA v RIGOLETTO v LA TRAVIATA (http://www.youtube.com/watch?v=s8zEWNA6os) v AIDA v
Looming: Kuhu? Tsüklist ,,Ilus möldrineiu" ,,Metshaldjas" ,,Talvine teekond" 4.Schumann- Schumanni loomingus on tähtsal kohal soololaulud ja klaverimuusika. Laule on ta kirjutanud umbes 250. Sümfooniad:"Kevadsümfoonia""Reini sümfoonia" klaveritsükkel: "Karneval" Vokaaltsükkel:"Naise elu ja armastus" 5.Brahms- Kuigi ta oli väga osav pianist, pooldas ta siiski sümfooniaid. Looming: 4 sümfooniat, 2 klaveriteost"Ungari tants" ,,Valsid" 6.Lizt- Mängis kaasaegsete heliloojate muusikat.Kirjutas sümfoonilisi poeeme, mis on muusikajaloos esmakordsed. Ta oli ajastu suurimaid pianiste. Ungari rapsoodia nr 9 ,,Püha karneval" 7.Wagner- ooperireform- põgenemine.. Palverändurite koor ooperist ,,tannhäuser"(Hailuuja) 8.Berlioz- Romantiline, üllas, üllad ideaalid, naiivne lapsikus.looming:"fantastiline sümfoonia,4.osa teekond hukkamisele" 9
kompositsiooniõpinguid Esimese maailmasõja ajal töötas Mart Saar lühikest aega muusikaõpetajana Tartu Õpetajate Seminaris 1919. aastal asus ta õppejõuna tööle äsjaavatud Tartu Kõrgemas Muusikakoolis 1943. aastal asus Saar tööle Tallinna Konservatooriumi 1956. aastal halvenes järsku Mart Saare tervis Mart Saar suri Tallinnas 28. oktoobril 1963 ja maeti 3. novembril Suure- Jaani kalmistule Looming Ta on kirjutanud umbes 400 koorilaulu, 180 soololaulu ja 130 klaveriteost Ta pani oma loominguga aluse eesti rahvuslikule stiilile ja eesti professionaalsele koorimuusikale. Tema teoseid läbivad peamiselt kaks teemat: loodus ja armastus. Ta oli esimene, kes sidus omavahel eesti vanema rahvalaulu ja kaasaegse helikeele. Näited Klaveriteos: ,,Skizze" https://www.youtube.com/watch?v=r9Swv2-p4rw Kooriteos: ,,Põhjavaim" https://www.youtube.com/watch?v=dSt2tIywxvg Soloteos: ,,Must lind" https://www.youtube.com/watch?v=tH7-UwSc4Nk Kasutatud allikad
7. Slaid KLAVERITEOSED: 3 sonaati (1852-1853) kuuluvad varasemasse loomeperioodi. Seal on tunda Beethoveni, Schuberti, Schumanni ja ka kirjanike Hoffmanni ja Jean- Pauli mõju. Kuid on tunda ka noort Brahmsi: kirglik unistaja, eetiliselt puhas, kuid täis vastakaid tundeid, tormilist temperamenti. 5 variatsioonitsüklit, 5 ballaadi, 3 rapsoodiat, 27 väiksemat pala. Koduseks musitseerimiseks kirjutas ta 4-leKÄELE "Valsid"op. 39, "Ungari tantsud". Kuulame klaveriteost "Ungari tantsud" VÕI "Valsid" 8. Slaid KAMMERMUUSIKAS võib eristada kolme perioodi: 1) 1854-1865, mil on kirjutatud suurem osa teoseid. Oli loominguliselt aktiivne, väsimatud otsingud, oma individuaalsuse leidmine ja kinnistamine. See periood lõpeb "SAKSA REEKVIEMIGA" 2) 1873-1882 kammermuusikal väiksem osa (6), kirjutas peamiselt sümfooniaid. 3) 1885 lõpetas 4
· Orkestriteosed ja koorilaulud · ,,Koit" (tekst F. Kuhlbars) traditsiooniline laulupeo alguslaul al. 1969.a. 6. Mart Saar (1882-1963) · Helilooja, pedagoog, organist, pianist · Rahvusliku koorimuusika rajaja · Sündis Viljandimaal · Peterburi Konservatoorium (orel ja kompositsioon) · Tegeles rahvaviiside korjamisega LOOMING · 300 koorilaulu, 140 soololaulu, 130 klaveriteost · 2 peamist teemat armastus ja loodus · Inspiratsiooni kodukoha loodusest ja rahvaviisidest · Laulud rasked (Tehniliselt kui ka sisult nõudlikud) TEOSED · ,,Põhjavaim" · ,,Miks sa nutad tammekene?" · ,,Kõver kuuseke" · ,,Pulmalaul" · ,,Must lind" 7. Cyrillus Kreek (1889-1962) · Helilooja ja pedagoog · Huvi tundis vaimuliku rahvalaulu vastu
saj elasid Pariisis. Oboesonaat on pühendatud ühele heale sõbrale Sergei Prokofjevile. Ta on võtnud sonaati ka muusikat Prokofjevi balletist ,,Romeo ja Julia". Poulenc tegeles ka pianistina. On reisinud mööda Euroopat palju ringi, enamasti koos bariton Pierre Bernaciga, kes tema laule esitas. On kirjutanud klaverimuusikat aastatel 1918- 1959. Sinna kuulub palju erinevaid palu, süite, tsükleid, nt. ,,Villageoises" (Külastseenid 1933) ja kaks sonaati klaveriansamblile. Kokku umbes 30 klaveriteost. · On kirjutanud 3 ooperit: ,,Les Mamelles de Tiresias" 1903, ,,La voix humaine" (Inimese hääl), 1958, ,,Dialogues des Carmelites" (Karmeliitide dialoogid), 1956. Tähtsamad teosed veel: · ,,Rapsodie negre" 1917 · Ballet ,,Las Bisches" 1924 · ,,Kontsert d- mollis" kahele klaverile ja orestrile 1932 · ,,Missa G- duuris" 1937 · ,,Kontsert" orelile, timpanile ja keelpillile 1938 · ,,Klaverikontsert" 1949
Mart Saar 28. september 1882 28. oktoober 1963 Lõpetas 1908. a Peterburi Konservatooriumi oreli ja 1911. a kompositsiooni erialalTöötas Tartus ja Tallinnas pedagoogi ja interpreedina 192829 "Muusikalehe" vastutav toimetaja 194456 Eesti Riikliku Konservatooriumi kompositsioonieriala professor Elas 193243 Suure-Jaani lähedal Hüpassaares (Hoones asub tänapäeval Mart Saare majamuuseum) Looming: ~300 koorilaulu, ~140 soololaulu, ~130 klaveriteost, vokaalsümfooniline-, orkestri- ja orelimuusika Paul Kondas 31. märts 1900 7. august 1985 192123 õppis Tartu Ülikoolis õigusteadust Sai 1924. a Valga kursustel pedagoogikutse Hakkas 1920-ndatest a-test tegelema maalimisega, algul viljeles akvarelli ja guassi, hiljem õlimaali Teda tutvustab 1984. a Londonis välja antud Maailma Naivistliku Kunsti Entsüklopeedia. Suure-Jaani vaatamisväärsused Lahmuse mõis
saj elasid Pariisis. Oboesonaat on pühendatud ühele heale sõbrale Sergei Prokofjevile. Ta on võtnud sonaati ka muusikat Prokofjevi balletist ,,Romeo ja Julia". Poulenc tegeles ka pianistina. On reisinud mööda Euroopat palju ringi, enamasti koos bariton Pierre Bernaciga, kes tema laule esitas. On kirjutanud klaverimuusikat aastatel 1918- 1959. Sinna kuulub palju erinevaid palu, süite, tsükleid, nt. ,,Villageoises" (Külastseenid 1933) ja kaks sonaati klaveriansamblile. Kokku umbes 30 klaveriteost. · On kirjutanud 3 ooperit: ,,Les Mamelles de Tiresias" 1903, ,,La voix humaine" (Inimese hääl), 1958, ,,Dialogues des Carmelites" (Karmeliitide dialoogid), 1956. Poulenc vihkas jalutamist. Ta oli gei. On maetud Pere Lachaise surnuaeda. Looming. Vaimulik suurvorm"Litaanid "Mustale Madonnale"" naiskoorile ja orelile. Balletid: "Les Biches" (tellis Sergei Djagilev), "Eeskujulikud loomad". Ooperid: koomiline buffonaad
annaabi.ee 
